6. Kombinatsioonloogika elemendid – multipleksor, demultipleksor. Kombinatsioonloogika on loogikalülituste skeem, mille väljund sõltub ainult süsteemi sisendite olekust antud hetkel. Multiplekser- lülitus või seade, mis võimaldab edastada mitut erinevat sisendsignaali ajaliselt järjestatun üht sideliini mööda Multiplekseri aadressisisend määrab, millise sisendi signaal antud hetkel väljundile pääseb. Kahekohalise aadressisisendi korral on võimalikud 2 2 erinevat aadressikoodi (00, 01, 10, 11) mis lubab 4 erineva sisendi olemasolu. X0 signaal, kas 1 või 0 väärtusega pääseb multiplexeri väljundile ainult siis, kui aadressisisendid A1 ja A0 on mõlemad 0 . Sel juhul on ülemise NING lüli altpoolt lugedes kahel sisendil 1 väärtused ning kui ka X 0 loogiline väärtus on 1, on ka ülemise NING lüli väljundil loogiline 1. Väljundile edastatakse aadresskoodi 00 puhul niisiis ainult sisendi X0 loogiline väärtus
informatsiooni paiknemisele vahemälus. Täisassotsiatiivses vahemälus säilitatava informatsiooni poole pöördumisel ei ole tarvidust mitme aadressivälja järele, neid asendab üks üldine sildiväli. Kuna täisassotsiatiivsetes vahemäludes kasutatakse sildimäludes tüüpiliselt assotsiatiivseid mäluelemente, siis saab sildimälus läbi viia informatsiooni paralleelotsingut, st. korraga võrreldakse kõigi sildimälu ridade koode protsessori poolt väljastatud aadressikoodi väärtusega. Võrreldes kahe eelneva vahemälu tüübiga on täisassotsiatiivne vahemälu märgatavalt kiirem. Kuid kuna mälus kasutatakse aga keeruka sisestruktuuriga mälulülitusi, siis jäävad täisassotsiatiivsed vahemälud enamasti oma infomahutavuselt alla nii otsevastendusega kui ka moodul-assotsiatiivsetele vahemäludele. 28. Informatsiooni salvestus ja lugemine vahemälust. 29. Keskmine pöördusaeg vahemälusid (1- ja 2-tasemeline) sisaldavas hierarhilises
Igale makrokäsule vastava mikroprogrammi täitmine algab sel juhul kindlast mikrokäsu aadressist ning jätkub kuni mikroprogrammi lõpuni automaatselt. Iga järgmine makrokäsk käivitab uue mikroprogrammi. Mikroprogramme saab salvestada ka pooljuhtmällu. Mälul põhineva mikroprogramm- automaadi struktuur on näidatud joonisel 1.37. Mikrokäsu aadress salvestatakse aadressi- registrisse. Aadressi dešifreerimisel leitakse mälus sellele vastav mikrokäsk, mis sisaldab järgmise mikrokäsu aadressikoodi ja antud mikrokäsule vastava mikrooperatsiooni koodi. Mikrokäsk loetakse mälust käsuregistrisse. Sealt edasi läheb aadressikood dešifraatorisse DC. Aadressikoodi ja väljast saabuva juhtkäsu alusel moodustatakse dešifraatoris sünkroimpulsi saabumisel järgmise mikrokäsu aadress, mis salvestatakse aadressiregistrisse. Käsuregistrist väljastatakse seadme juhtimiseks vajalik mikrooperatsiooni kood
annaabi.ee 
