soovis luua teed läänemerele. Liivi sõda oli aastatel 1558–1583. Härgmäe lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 1560 aastal (õhne jõe ääres) Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel. See oli Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes. 1560. aasta ülestõus oli Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli ilmselt tsaar Ivan IV sõjasalkade rüüsteretk Läänemaale 1560. aasta septembri alguses. Enne seda olid läänemaalased elanud petlikus lootuses, et seoses nende minekuga hertsog Magnuse võimu alla sama aasta kevadel venelased neid ei puutu. Kuid pärast Viljandi vallutamist 1560. aasta augustis rüüstasid Vene tsaari väed nii Kesk-, Põhja- kui ka Lääne-Eestit
koolikohustus Valgustatud absolutism · Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II(1713-1740), tuntud kui Vana Fritz · Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse · Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim Friederich II taluraahva poliitika · Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 5-6 tööpäeva nädalas asendati 3ga. · Ei soovinud ajada poliitikat, mis oleks olnud aadlivastane · Agaarpoliitika hulka kuulus ka uute külade ja talude rajamine · Friedrich II valitsusajal saabus preisimaale umbes 360 000 inimest, kelle jaoks rajati ligi tuhat küla Koolihariduse areng · Töötati välja ning avaldati "Maakoolide reglement" luterlike ja katoliiklike õppeasutuste jaoks · Ehitati hulgaliselt uusi koolimaju, kuid ei jätkunud raha õpetajatele. · Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II midagi olulist Friedrich II
Seal pani Vilde kirja ka oma esimese teose jutustuse ,,Kurjal teel" (1882). Kriminaaljutustus, milles esinevad kõik selle zanri elemendid. + hea faabula arendamise oskus, leidlik kompositsioon. Tegevuskohaks Peterburi. Kõrgromantiline teos. Silmatorkav põnevuse taotlus. Aadlivastane tendents. 1883. aastal valmis juba uus jutustus ,,Musta mantliga mees". Too käsikiri sattus Jaak Järve kätte, kellele töö meeldis ning ta otsustas Vilde ,,Virulasse" (sotsialistlik töölisleht, mitte väga mässavvõitlev, julge) tööle kutsuda. Vilde üld seal olid: · Kirjutada kriipu alla ja peale (ilmusid nt. ,,Isand Ilvese kosjakäik", ,,Teravad nooled", ,,LinaMai", ,,Jobu" jm.)
ka monarhid. Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi kunigas. Monarh ise toetus ametkonnale, kelleks olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahavpoliitikas pidas Friedrich II vajalikuks piirata teotöö mahtu. Reformi läbiviimine põrkus aadli vastuseisule. Kuningas ei soovinud ajada poliitikart mis oleks aadlivastane, kuna pidas aadlit esimeseks seisuseks riigis. Teise reformiga taheti takistada talumaade mõisastumist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati palju uusi külasid. Kolonistide meelitamiseks tühjadele aladele anti neile tasuta ehitusmaterjali ning mõned veised. Samuti vabastati müneks aastaks maksudest ja sõjaväekohustusest
annaabi.ee 
