kellegi, kes teeks ära kodused tööd. Igaljuhul ei tohtinud kodu jääda unarusse. Naise tootev töö oli mitmekesine. Ainult mõned kesksed ametkonnad nagu näiteks juristid, notarid, kullassepad ja portreemaalijad ei võtnud naisi oma liikmeteks. Tavaline oli ka see, et naised said väiksemat palka kui mehed. Linnas oli naistel rohkem võimalusi töötamiseks kui maal. Linn oli uus dünaamiline elukeskkond, kus tublidusel ja töökusel oli suurem tähtsus kui aadliseisusel. Naistele peeti sobilikuks mitmeid ameteid - raamatuköitmine ja illustreerimine, õpetaja, arst, ravitseja, ämmaemand, amm, kudumine, ketramine ja muu käsitöö. Naised võisid tegutseda ka investeerijatena ja kaupmeestena. 9 Käsitööga tegelevad naised Naiste töödest on läbiaegade olnud kõige tavalisem aga teenija amet. Teenijad võisid olla isegi käsitöölistel
Oluline tunnus on õiguslik killustus, õiguslik partikulaarsus. Valitsesid partikulaarõigused (erinevad õigussüsteemid) – linnaõigused, lääniõigused, talupoegade õigused. Ilmalik õigus partikulaarõigused territoriaalse printsiibi järgi o linnaõigused o maaõigused partikulaarõigused seisusliku printsiibi järgi talurahvaõigused (talupoegadel) lääniõigused (aadliseisusel) kiriklik õigus (rooma-katoliku kiriku kanooniline õigus) Balti provintside õiguskorraldus uusajal Partikulaarõigused Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal (Balti provintsiaalõigus): linnaõigused maaõigused talurahvaõigused (luterlikud) kirikuõigused (kirikukorraldus oli killustunud, erinevates territoriaalkirikutes kehtisid erinevad, omalaadsed õigussüsteemid) Eri provintsides olid need õigused erilaadsed.
annaabi.ee 
