aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid .Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja
a tõusis troonile * ristiti küll veneõigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks. *Andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele, sealhulgas sallivusdekreedi vene vanausuliste suhtes, ja kavatses lasta maha võtta kõik pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. *Lasi ajada vaimulikel habemed maha, rõivastas preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. *kutsus tagasi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandja ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahuajal. * Tema valiutsemisaeg jäi lühikeseks : 1762.a viis ta abikaasa Katariina kaardiväepolkusid käsutavate armukeste abil läbi riigipöörde. Keiser tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II KATARIINA II - *tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kuulus Romanovite suuvõsasse ainult abielu kaudu. *Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh
rahvakoole. Katariina surma ajaks oli loodud juba 316 rahvakooli umbes 18000 õpilase tarbeks. Suurimat tähelepanu äratas Katariina II tegemistes 1766 aasta kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajat, aga ka 536 saadikut. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaailse seadustiku koostamine. Katariina soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadust, sest arvamused lahknesid pärisorjuse ja muu sellise asjus. Komisjon saadeti laiali ja mingit parlamenti ei asutatud. Tegelikult Katariina valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. Kui nad ei kaevasid mõisnike peale, karistati neid sunnitööga. Talupoegade raske olukorra tõttu hakkasid levima kuuldused, et Peeter III on elus ja tuli ilmale 5 Vale-Peetrit, viies oli Jemeljan Pugatsov
Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai Katariina II. Ta pidas aastate jooksul kirjavahetust mõningate valgustajatega. Kui tema ajal edendati kooliharidust: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmine oli1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine varauusajal: 1. 1558-1721: Saja-aastane sõjaperiood ja Suur-Rootsi ajastu - Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561 - Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded
PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721.võttis Peeter I võttis endale keisri tiitli, venemaast sai impeerium (keisririik). Valgustatud absolutism 1761a imp.troonile tõusnud PeeterIII risiti üigeusku.kuid hingelt oli luterlane.Asus reformide teele:andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele,sallviusdkreedi vene vanausuliste suhtes.Poolad Saksamaa protestantliku osa.kutsus tagasi Siberisse sadetud sakslaste aukandjad.mainfest aadliprivileegide kohta.Tema val.aeg jäi lühikeseksTa abikaasa Katariina viis läbiriigipöörde.keiser oli sunnitud kirj.alla troonist loobumise aktileja tapeti.Troonile Katariina II,polnud vene verd,kuulus Romanovite suguvõssa abielu teel.KatariinaII-valgustatud monarh.Arend.kooliharidust,raj häid koole. varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim ettevõtmine 1766a. kokku kuts.Suur komisjon.Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad
° Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks. ° Rajati leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool ° 1766. Suur komisjon, mille koosseisus 28 riigiasutuse esindajad ja üle 500 saadiku. Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Selleks andis ta isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud aga välja töötada mingit seadustikku ja saadeti laiali. ° Tegelikult halvenes Katariina II valitsusajal pärisorjade olukord. ° Rahva raske olukord soodustas kuulduste levimist, et Peeter III on siiski eluga pääsenud ja üksteise järel kerkis esile viis Vale-Peetrit. Viimase juhtimisel toimus suur rahvaülestõus. ° Pärast ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. Kogu maa jagati 50
aastal korraldas Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu 1383. aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386. aastal. Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim väheneks. Leedu ristiusustamine (1387) - Garanteeriti kõigile katoliku usu vastu võtnud aadlikele samad õigused, mis olid poola aadlil
Liberalism Jaguneb kaheks : Majandusliberalism ja poliitiline liberailsm. 3 Võimupol sõnumiks kujuneb liberalism läbi maj teemapüstitamise . III seisus( tööstuse ja kaubandusega tegelevad inim.) tunnetab 17-18 saj, et neil on liiiga vähe poliitilist võimu , et edasi areneda. Kujunevad välja majliberalismi põhiõigused, igal ühel on lubatud oma äri ajada ja kasu teenida ( sõnum on suunatud aadliprivileegide vastu). lessever- seisukoht, mille kohaselt riik ei tohi üldse maj sekkuda( samuti mil määral on riigi sekkumine lubatud) . Maj liberalismi ideed on Euroopat rohkem muutunud kui pol. Pol liberalism - igal ühe õigus osaleda pol otsustamises. Pol lib pole toime tulnud poliitilise vabaduse nõude järgi. Soovid kasvanud oluliselt suuremaks võrreldes sellega, millised need alguses olid. Traktaat po vabaduse piiramisest ja millal see üh kahjulik on . Euroopa riigid, kus on olnud
Alguse saab Prantsusmaalt. Kuulsamad valgustusfilosoofid: Voltaire Diderot Rousseau Montesquieu < tuntumad valgustus ideede levitajad. Nõudsid, taotlesid: l võideldi absolutismi vastu, l hariduse ja teadmiste viimine rahva hulkadesse, massidesse. (võitlus vaimupimeduse ja harimatuse vastu), l võideldi aadliprivileegide vastu (eesõiguste vastu) tee võimu tippu vaba. Lihtrahvas ei saanud karjääri redelil tõusta seisuse tõttu l Kõik inimesed on sünni poolest võrdsed(võrdsed võimalused) l Mõttevabadus on inimese loomupärane õigus. Filosoofid andsid välja ,,Entsüklopeedia" teaduste ja kunstide koguteos. Valgustusajastule iseloomulik prantsuse kirjanik Beaumarchais.
annaabi.ee 
