asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest. Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu. Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla. Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel eelkõige hoidis ennast vormis, kaitses riiki ja selle rahvast sõja korral. Talupojad, aga rügasid päevad läbi põllul, et ise elus püsida ja ka riiki ülal hoida. Tänapäeval oleks selline riigikorraldus täiesti välistatud. Minu meelest on see väga õige, et
klassitsism -klassitsism: on iseloomulik eelkõige Prantsuse ja Inglise kirjandusele -barokk:iseloomulik Hispaania ja Portugali kirjandusele -barokk on eelnevalt olnud juveliiride mõiste: tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit -barokkkirjandusele on iseloomulikud tugevad kontrastid -eelistatakse dramaatilisi situatsioone, erakordseid kangelasi, julmust jne. -tegelaste omavahelisi äravahetamisi on palju( toatüdruk vahetab osa aadlipreiliga) -Iseloomulik on ka muusika ja tants(barokk näitemängudele) Lope de Vega -Hispaania baroki tähtsamaid esindajaid -teadaolevalt on tema lavateoste hulk sirka 2000 näidendit, säilinud neist on üle 400 -oli pärit Madridist kullatikkija perest -teostele on iseloomulik, õilsus, kirjutab rahva elust ja ajaloost -tähelepanu ka Hispaania rahvaluulele, eitab keskaja õpetlikkust ja moraalilugemist 1)tõi Hispaania kirjandusse mõista mõõga ja mantlikomöödia:
koduõpetajate hooleks. Aadlikasvatuse juurde kuulus ka ringreis Euroopas. Manteuffeli saatjaks sellel reisil sai Masing. Rännates Euroopas peatudes pikemalt Viinis tutvus M ühe vabrikandi õega, meelitas tema Eestisse kaasa. Austerlanna, ei olnud aadlisoost, elasid tänapäeva mõistes vabaabielu (käis klassikaliste aadlikonventsioonide vastu), neil oli kolm tütart. Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on
annaabi.ee 
