Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (остзейский) порядок) – hakkas kujunema Poola ja
1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadel sai ka tagasi endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel 1730.-40.-ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikkud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord Katariina II poolt 1783. a. läbi viidud reform, mis kehtis kuni 1796.a. 1) Uus haldusjaotus-->rohkem maakondi (Paldiski, Viljandi, Võru, Valga) 2) 1783. a oli Eestis 12 linna, 8+ Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru.
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord
palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Venemaa ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Talupoegade olukord siinsed talupojad olid pärisorjad, keda mõisnik võis pärandada, vahetada või müüa, nagu muud mõisa vara. Talupoeg kuulus üheskoss maa ja varaga mõisnikule. Vakuraamat oli
6Reduktsioon mõisate riigistamine. 7Maanõunike kolleegium tähtsate isikute koosolek. 8Manufaktuur hiliskeskajal arenenud tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. 9Academia Gustaviana 1632-1656 trükitud ladinakeelne juhuluule. 10Vakuraamat talude ja nendel lasuvatekoormiste nimekiri. 11Restitutsioon mõisate tagastamine endistele valdajatele. 12Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 13Pearahamaks maksukorraldus, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest. Selle tõttu hakati korraldama hingeloendusi. ·Nimed: ·Ivan IV Julm Venemaa valitseja ·G. Kettler Liivimaa ordumeister ·Magnus Taani kuningriigi prints ning 1570-1577 Liivimaa kuningas ·Ivo Schenkenberg Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka ·S
kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Aadlimatriklid 1730.-1740.a koostatud rüütelkonna erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlid omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Katariina II 1762.a tõusis Venemaa troonile, tema valitsusaeg tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes. Ta taotles Baltikumi seniste provintside kaotamist ning tihedamat liitmist impeeriumiga. (Taotles privileegide kaotamist!) Asehalduskord kehtis 1783-1796.a. Ümberkorraldused: EM ja LM ette ühine asevalitseja e.
siin kinnitada) · koos mõisatega anti aadlikele tagasi ka nende õigused talupoegade üle · Uusikaupungi rahu sätestas Balti erikorra - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse, valitsev lutheri usk, riigiametnikeks jäid sakslased ja asjaajamiskeeleks saksa keel · 1730-1740 aastatel koostati rüütelkonna nimekirjad - aadlimatriklid - aadlinimekirja kantud aadlid omasid Eesti- ja Liivikubermangus poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi, eestlaste õigused suruti alla ning aadlikele kuulus kohalikes küsimustes piiramatu võim · Balti erikord suutis säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni, võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga · Katariina 2 valitsemisaeg - manitses kohalikku aadlit usinamale tööle keskvõimudega
Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Baltisaksa aadli piiramatu võim kohalikes küsimustes sai teostatud vaid põlisrahva allasurumisega. Teisalt aitas Balti erikord säilitada siinse maa kultuuri ja omapära, välistades Vene kolonisatsiooni. Balti erikord
iseseisev riik, arvestamata käibivat Vene rubla ja riigis asuvat Vene sõjaväge. Balti autonoomia oli kaudselt kasulik pärisorjadest eestlastele, kuna takistas meid venestamisest. (sisseränne-immigratsioon Venemaalt oli keelatud ja kohalik maamajandus tollipiiriga kaitstud) Kogu võim Balti maariigis kuulus rüütelkondadele, kelle liikmeteks olid vaid immatrikuleeritud aadlikud (olid kantud vastavasse aadlinimekirja e. aadlimatriklisse) Üleüldiselt oli sakslastel suur mõju Vene riigis kuna kuulusid enamasti Keisri õukonda ja täitsid sõjaväes kõrgeid aukraade. (ohvitserid) Põllumajandusel läks 18.saj. hästi, kuigi mõisnike õigus oma teravilja otse välismaa kaupmeestele müüa oli piiratud. Mõisad avastasid muuduse kuidas teravili rahaks teha – viinapõletamine Mõisad tegelesidki peamiselt viinaäriga mis turustati Peterburgis. Just Põhja Eesti kaunid mõisa arhitektuuri-
Rootsiajalise organisatsioonilise struktuuri. · Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. · Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes endile kohad kiriku juhtorganites. · 1730- 40ndatel koostati rüütelkonna liikmetele nimekirjad- aadlimatrilkid, mis pidid kaitsma siinsete aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest. · Üksnes aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused · Omavalitsus säilis ka linnadel. · Väiksemad linnad läksid mõisnike kätte ja sealsetel elanikel olid talupoegadega samad kohustused. · Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud, mitte lihtsalt elanikud.
annaabi.ee 
