koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus
sees leida on" (18481849) · F.R Fahlmann Tartu Ülikooli eesti keele lektor. Tema eestvedamisel loodi 1838. a. Õpetatud Eeesti Selts · J. Leinberg Jõukas taluperemees. Loobus kõigest, et hakata palvetunde pidama, milles tugines Vanale Testamendile. Tema eesmärk oli rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu Aastaarvud: · 1721 Uusikaupunki rahu. Kinnitati Balti valitsemiskorra põhijooned · 173040ndad Koostati aadlimatrikklid · 1739 Roseni deklaratsioon · 1783 Baltikumis kehtestati uus halduskorraldus (asehalduskord) · 1765 Liivimaa Maapäev, Browne Positiivsed määrused · 1782 Pearaharahutused eestis, Puuaia sõda · 17881790 VeneRootsi sõda (Venemaa võit) · 1739 Esimene eestikeelne Piibel · 1765 Liivimaa maapäev võeti vastu Zimmermanni Koolikorralduse kava · 1802 Eestimaa maapäev võeti vastu talurahvaregulatiiv
Kuna Venemaa oli pärast Põhjasõda väga ebakindel tegi ta Balti aadli poolehoiu saamiseks algust restitutsiooniga ehk riigistatud mõisate tagastamisega endistele omanikele. Kumermangud nimetati ümber Balti erikorra piirkondadeks ning Balti erikord kinnitati 1721. aastal. See tõi endaga kaasa tollipiiride tekke, saksakeelse asjaajamise ning eestlaste õiguste vähenemise. Aadliomavalitsused, seadused ja maksukorraldus jäid enamasti samaks. 1730. aastal tehti aadlimatrikklid. 1762. aastal sai Venemaal troonile Katariina II ning see tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhtes. Katariina II reisis Liivimaal, et sulanduda rahva sise. Uue Balti poliitika elluviimisel mängis olulist rolli George Browne, kes oli kuberner ja kes hakkas võitlema aadlite vastu. 1783. aastal jõudis Baltikumi uus asehalduskord, mis tõi kaasa mõningate omavalitsuste piiramise, pearahamaksu ja hingeloendused
omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna kantud aadlikud omasdid kõiki majanduslikke ja poliitilisi õigusi. Negatiivne: baltisaksa piiramatu võim. Positoovne: siinne kultuur oli näoga lääne poole, hoidis ära vene mõisnike kolonisatsiooni Katariina2poliitika baltikumis (1762-1796) · Katariina2 eesmärk oli kaotada ära senised baltisaksa aadlike privileegid, köita siinsed alad tihedamalt Venemaaga. Keskseks tegelaseks oli Riia kindral kuberner G.Browne. Ta suhtus
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18
-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad 18.Mis on aadlimatriklid? (sisu?) Rüütelkond. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Sinna kuulunud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilis ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. 19.Millised muutused toimusid mõisamajanduses peale Põhjasõda? Era ehk rüütlimõisad Riigi- ehk kroonumõisad Kirikumõisad ehk pastoraadid
annaabi.ee 
