Selleks nimeks on Engelbrecht von Mengler. 5 köiteline liivimaa seadustekogu oli nüüd olemas. Kui Eestimaal olid õigusaktid väga hästi säilinud ja enamus neist õigusaktidest on tänagi alles Kogu tuli kokku aga kinnitamist nad ikka ei leidnud. rüütelkonna peamees- Rüütelkonna esimeesüks suursugusemaid isikuid rüütelkonnas. Iga 3 a tagant pidanuks vahetama , kuid hiljem tavaliselt ikka pikemal per kui 3 a. Aadelkonna lippmeister kuulus samuti maanõunike kolleegiumisse. Oli aadlilipkonna sõjaline juht. Rütteli maiskond ( Rittellandschawft). Kes jätab sinna tulemata , pidi trahvi maksma. Ühelt poolt Maapäeva võib kokku kutsuda kindralkub või asehaldur. Kui riigivõimu esindaja kutsus nad kokku, siis tuli otststada tähtsamate küs üle( nt aksud)Makse ei saanud nimelt niisama kehtestada. II võimalus on see, et rüütelkonna peamees kutsub ise rüütelkonna kokku. nende puhul arutatakse seisuslikke
rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97).
rüütelkonnad. Põhjused: - kogu 18. sajandi alguses on 1695.-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97).
annaabi.ee 
