EESTI AJALUGU
Lisaks talupoegadele
kuulus kolmandasse seisusesse aga ka linnarahvastik, sealhulgas selle juhtkond (raad).
Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka
ordumehed olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tähendas keskaja lõpu poole
toimunud ilmalikustumine tegelikult seda, et kõik kõrgmead positsioonid läksid
aadlipäritolu inimeste kätte. Lisaks vaimulikele maaisandatele olid maapäeval esindatud
ka aadlikorporatioonis ehk rüütelkonnad. Kolmanda seisuse esindajatena said
maapäevadel osaleda ka linnad, reaalselt küll vaid kolm suuremat: Tallinn, Tartu ja Riia.
Talupoegadel poliitikas kaasarääkimise õigust polnud. Samas ei saa neid keskajal pidada
ka õigusteta pärisorjadeks, nad moodustasid mitu majanduslikult ja õiguslikult küllaltki
erinevat kihti. Suurem osa talupoegadest olid adratalupojad, kes alates 15. sajandist
annaabi.ee 
