S천nu seletav s천naraamat

횛hur천hk on h체drostaatiline r천hk, mida tekitab 체he pinna체hiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosf채채ri 체lemiste kihtideni ulatuv 천husamba kaal ehk kergemalt 철eldes on 천hur천hk maale survet avaldav 천hukiht. Keskmine 천hur천hk merepinna k천rgusel keskmisel temperatuuril 15 째C on 1013,25 hPa.
Aatom on keemilise elemendi v채ikseim osake, l채bim천천t 10-10m. Aatomi tuuma suurus 10-15 m. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Thomsoni aatomimudel: aatomit kujutati positiivselt laetud kerana, millesse olid pikitud elektronid. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli j채rgi on aatomil tuum ja selle 체mber liiguvad elektronid. Katses uuriti alfaosakeste hajumist, nende l채bi minekut 천hukesest metalllehest.
Astronoomia on algselt kujutanud endast teadmisi t채histaevast ja selle ts체klitest, arenenud klassikaliseks geomeetriliseks astronoomiaks, mille vanimad valdkonnad on positsiooniastronoomia ja efemeriidide arvutamine, ning l천puks astrof체체sikaks, mis p체체ab taevakehi endid f체체sikaliselt tundma 천ppida.

Aku on keemiline abivooluallikas, mis salvestab miselt: osa generaatori elektrienergiast ja toidab tarviteid voo 1) vooluallikad generaator ja aku; luga sel ajal, kui generaator ei t철철ta v천i ta pinge on v채ik 2) s체체teseadmed aku-, generaator-, t체ristor- v천i mag- sem aku pingest.
Alternatiivenergia on 체ldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete k체tuste ja tuumaenergia asemel, ilma s체sinikuringet h채irimata ja radioaktiivseid j채채tmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud taastuvatest energiaressurssidest, nagu p채ike, tuul, vesi, jne. Taastuvelektri puhul saame hoiduda suurtest keskkonnamaksudest, kuid majandusarvutused n채itavad samal ajal, et sel moel toodetud elektri omahind kujuneb m채rksa k천rgemaks kui p천levkivielektril.
횥lekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R. Elektrivoolu tugevusega I toimel eraldub juhist aja t jooksul soojushulk Q (Joule쨈i-Lenzi seadus), mis on energiakadu (hajub 체mbritsevasse keskkonda): Q = I 2 땯 R 땯t . Aja체hikus 체lekantav elektrienergia (v천imsus P) avaldub P = U 땯 I , mist천ttu sama v천imsuse 체lekandeks v천ib suurendada pinget U , millega v채heneb sama arv kordi voolutugevus ja seega soojuskadu 체lekandeliinides.

Atmosf채채ri r천hk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline r천hk ookeanides 1 km s체gavuses.
Aatomi massiarv on 115. Seal on 49 prootonit, 66 neutronit, 49 elektroni ja see on Indium (In). / P = jrk number; N = mass P; E = P. Kuidas toimuvad s체nteesireaktsioonid? K천rgel temperatuuril v채ikeste tuumade 체hinemisel. Miks on ioniseeriv kiirgus inimesele kahjulik? Kahjustab keskn채rvis체steemi ja veresoonkonnaelundeid. Miks suured aatomid ei ole stabiilsed? Side nende tuumade ja v채liskihi elektronide vahel on v채ike ja seega on nad kergesti k천ikuvad.
횥mberm천천du vahe on 67,183 km. Maa diameeter (l채bim천천t) on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi l채bival sirgel 12 713,500 km. Nende diameetrite vahe on 42,77 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km짼. Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km쨀. Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. Maa polaarraadius on 6356,750 km. Maa keskmine raadius 6372,795 km Maa ruumalaga sf채채ri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.

Aine oskesed on v채ga v채ikesed . Browni liikumine n채itab , et aineosakeste liikumine on korrap채ratu ega lakka kunagi . Seet천ttu nimetatakse aineosakeste korrap채ratut ehk kaootilist liikumist ka soojus liikumiseks . Aineosakeste vahel esineb seos : mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda k천rgem on nende temperatuur . Osakeste vahel esineb t천mbe - ja t천ukej천ud . Kui tahkis deformeerimata olekus , on t천mbe - ja t천ukej천ud tasakaalus s.t nende summa on null .
횥hendatud vooluringis on voolutugevus k천ikjal 체jesugune I = I1 = I2 = ...In. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk v천rdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja Jadamisis 체hendatud vooluringi kogutakistus on v천rdne k천ikide vooluringi korrutisega. 횥hik on 1 d탑aul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU V횛IMSUS on f체체sikaline suurus, mis 체hendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis 체hendatud vooluringis v천rdub elektrivoolu t철철ga aja체hikus.
Apollo - lendude alguseks valitsesid selles k체simuses kolm h체poteesi: Kaksikplaneedi- ehk 천eh체poteesi j채rgi moodustusid Maa ja Kuu korraga 체hest ja samast gaasi-tolmupilvest. L천henemis- ehk t체treh체poteesi j채rgi p철철rles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus t체kk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasah체poteesi j채rgi haaras Maa enda 체mber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga l채hedalt m철철da.

Aasta l천pul on Faraday uurimise alla v천tnud staatilised (paigalseisvad) elektrilaengud ja nendega seoses olevad k체simused ala, mida ta seniajani oma uurimustes polnud k채sitlenud, kuigi ka need n채htused sageli ta t채helepanu osaliseks olid saanud.
Albeedo on 0,6 뿈 Keskmine pinnatemperatuur on -50째C 뿈 Pinna혻v채rvus혻on혻punakasoran탑 뿈 Io혻pinnal혻asub혻7혻tegutsevat혻vulkaani 뿈 Meteoriidikraatrid혻puuduvad,혻kuid혻vulkaanikraatrite혻vaheline혻 keskmine혻kaugus혻on혻250혻km 뿈 K체llaltki혻tasase혻reljeefiga 뿈 L천unapooluse혻l채heduses혻paikneb혻ilma혻kraatriteta혻pooleteise혻 kilomeetri혻k천rgune혻platoo 뿈 L천una parasv철철tmes asuvad kaks suurt m채ge Silpium ja
Absoluutseks niiskuseks nimetatakse 체hes kuupmeetris 천hus sisalduvat veeauru massi grammides ehk 천hus leiduva veeauru tihedust =m 곣 absoluutne niiskus antud temperatuuril 1g/m3 V m 천hus leiduva veeauru mass 1g V ruumala 1m3 SUHTELISEKS ehk RELATIIIVSKS NIISKUSEKS nimetatakse protsentides v채ljendatud suhet, kus veeauru osar천hk vastaval temperatuuril on jagatud k체llastusele vastava veeauru osar천hule samal temperatuuril.

Aeglustusteekond s천l - * Vastab reageerimisajale l s.
Atmosf채채r on v채ga h천re ja koosneb peamiselt s체sihappegaasist 겗 Marsil on ka vett, kuigi see saab eksisteerida vaid auruna v천i j채채na 겗 Temperatuur Marsil k천igub 100째C 체mber olles p채eval 0째C juures ja 철철sel -100째C piires Planeetide s체mbolid Kasutatud materjalid 겗 http://wikipedia.ee/w/index.php? title=Eri%3AOtsimine&search=Maa-t %C3%BC%C3%BCpi+planeedid 겗 http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/ aare/page3.html
Augustist 2006 nimetatakse P채ikeses체steemi planeediks taevakeha, mis 1. tiirleb 체mber P채ikese, 2. on piisava massiga, et 체letada j채iga keha j천ud ning hoida h체drostaatiliselt tasakaalulist (keral채hedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga t천mmanud oma pinnale v채iksemad kehad oma orbiidi 체mbruses (on "puhastanud oma 체mbruse"). Kui t채idetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid k채채busplaneediga.

횛huniiskus - veeauru olemasolu igap채evase elus ongi 천huniiskus K체llastunud ja k체llastumata aur- kui 천hus on nii palju veeauru kui 체ldse v천imalik, on tegemist k체llastunud veeauruga, see s천ltub temperatuurist, kui 천hus ei ole nii palju veeauru kui on v천imalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- 체hes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osar천hu ja temaga samal temperatuuril k체llastunud veeauru osar천hu suhe.
Amper on elektrivoolu tugevuse p천hi체hik SI-s체steemis valem I= q/t ( laeng / aeg) Volt on pinge m천천t체hik, n채itab palju t철철d tehti kahe punkti vahel laengu 체mbert천stmisel Oom on takistuse 체hik 10. ELEKTROSTAATILINE V횆LI.
Ahelreaktsioon - Reaktsioon, mis p천hjustab iseenda j채tkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi 체lem piir, mille 체letamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine 횥lekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on 체le 1. Esimene spontaanne l천hustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades 체le kogu tuumk체tuse ja p천hjustab plahvatuse.

Analoogne on v천rrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin 뎥(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul r채채gitakse pinge ja voolutugevuse efektiivv채채rtustest, need v천rduvad vastavalt sellise alalisvoolu pinge ja voolutugevusega, mille korral eraldub sama v천imsus nagu antud vahelduvvoolu korral.
횜isel s천idul on esimeseks n천udeks, et mootorratta val- punktil (look ja rattad). Eba천ige kujuga loogad v천ivad aga gustusseadmed oleksid laitmatus korras ja esilatern valgus- olla t천siste ebameeldivuste p천hjuseks, P체stloogad t철철ta- taks s천iduteed 천igesti (vt. lk. 218). vad h채sti vaid mootorratta libisemisel looga tasapinnaga M천nikord ei oska juht m채채rata aega, millal sisse l체li- 326 327 tada s천iduki valgustust.
Avakosmoses on astronaudid julgestusn철철riga kinnitatud, et takistada eemaleujumist. Teisel juhul kannavad nad man철철verdamisseadet, milleks on seljakott liikumist ja selle suunda reguleerida v천imaldavate t천ukerakettidega.

Aeronautika - ja Kosmoseadministratsioon)) on 1958.aastal loodud USA riiklik kosmose uurimise ja kosmonautika arendamise organisatsioon, mille keskus on Washingtonis. NASA p천hieesm채rkideks on: atmosf채채ris ja sellest v채ljaspool lendamise uurimine; kosmoseaparaatide loomine, katsetamine ja lendude korraldamine; kosmoseuuringute tulemuste rakendamine teaduses ja majanduses ning rahvusvahelise koost철철 organiseerimine.
횥heks liidetavaks on inertsimoment(I0)telje suhtes,mis on p1+멺h1+몎12/2= p2+멺h2+몎22/2; v-kiirus. Torricelli parallelne antud teljega ning l채bib keha inertsikeset seadus m채채rab anuma avast v채ljavoolava vedeliku (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi kiiruse:v2=닖2gh1.Turbolentne on keeriseline v천i korrutis telgede vahelise kauguse ruuduga I=I0+ml2 p철철riseline voolamine mis tekib 체hel teatud kiirusel.
Ainsaks erinevus on suurus.36 Seega t채hendab see asjaolu, et makro v천i mikrotasandilt v채hendatud seade v천ib olla mitte-ilmne, isegi juhul kui kaks seadet erinevatel skaaladel on identsed. Tulenevalt eelnevast saab v채ita, et lihtsalt m천천tmete v채hendamine ei saa olla ainus tingimus saavutamaks leiutustaset, patenditaotleja peab v채lja tooma leiutise kasulikkuse, ootamatu tulemuse v천i tehnilise raskuse 체letamise.

횥likuumast - ja tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel Universumi evolutsioon- eraldus gravitatsioon, eraldus tugeva vastastikm천ju, temepratuuri kasv ja langus, Eesti astronoomide panus astrof체체sikasse ja kosmoloogiasse- Paukson ennustab. Struwe 체likoolis , t채hetorni direktor, m천천tis t채hekauguse p채ikeses체steemist P천him천isted: observatoorium- teadusasutus, kes tegeletakse astronoomia
횥hendatud vooluringis on voolutugevus k천ikjal 체jesugune I = I1 = I2 = ...In. Jadamisis 체hendatud vooluringi kogutakistus on v천rdne k천ikide vooluringi 체hendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis 체hendatud vooluringis on kogupinge v천rdne 체ksikute l천ikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un R횜횜P횥HENDUS: K천igil r철철biti 체hendatud juhtidel on pinge 체hesugune U = U1 = Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM.
횆ikese korral on umbes 3 cm diameetriga v채lgukanalis voolutugevus tavaliselt umbes 10 000 20 000 A, lahendus kestab m천nik체mmend 關s. V채lgu koguenergia j채채b tavaliselt alla tuhande kilovatttunni. S천ltumatu elektrilahendus 채ikesepilve ja Maa vahel lakkab iseenesest p채rast m천nda v채lgul철철ki, sest v채lgu plasmakanalit l채biv elektrivool neutraliseerib peamise osa 채ikesepilve elektrilaengust.

Aktiivv천imsus - on niisugune keskmine v천imsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetv천nkumise periood s천ltub 1)v천nkeringi pooli elektrivoolu kogu t철철 jagamisel selle t철철 tegemiseks kujuva ajaga.
Aruande j채rgi on praeguste 뿈 槻筠궿꽥둘귂뗊 꺫棘勻筠戟 laboris rakendatavate 뿈 읪뤣귂뗊 꺫棘勻筠戟 tehnoloogiate baasil v천imalik umbes k체mne aasta jooksul luua Maa orbiidil tiirlevad p채ikeseenergiat koguvad ja seda Maale edastavad j천ujaamad. Kogu globaalset energiavajadust rahuldav tehnoloogia on v천imalik luua 10- 20 aastaga ning projekt muutuks tasuvaks umbes 30 aasta p채rast.
Alumises konjunktsioonis on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu n채ivast suurusest), 체lemises konjunktsioonis umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu n채ivast suurusest). Kui alumine konjunktsioon toimub kahest orbiidis천lmest 체he l채hedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, n채iteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva p채ikesefiltriga varustatud teleskoobist n채ha musta viilukesena P채ikese eest m철철dumas.

횛hutemperatuur oli 5 째C. Tee keetmiseks raiuti j천ekalda juurest j채채d, nii et j채채t체kikestega t채ideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et j채채 algtemperatuur oli samuti -5 째C ja potti pandud j채채 mass 0,7 kg. Pott j채채ga kaeti kaanega ning asetati piiritusega k철etavale matkapliidile ja seej채rel sulatati sellest j채채st vett ning aeti see keema.
횥hes 천pikus on kirjutatud: 쏺esi soojeneb aeglaselt ja jahtub aeglaselt. Kuidas t천lgendada seda lauset f체체sikaterminite abil? Pole nii hea soojusjuht 125. Miks auruv vedelik jahtub? Et vedelikult v채ljuvad suurema ja alles j채채vad v채iksema kineetilise energiaga molekulid, siis siis allesj채채nud molekulide keskmine kineetiline energia auramisel v채heneb, st vedelik aurumisel jahtub.
Absoluutne murdumisn채itaja - vaakumi suhtes Seadusp채rasused: 1)valguse levimisel optiliselt h천redamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on langemisnurgast v채iksem 2)valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt h천redamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem.

Alumises 체henduses on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu n채ivast suurusest), 체lemises 체henduses umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu n채ivast suurusest). Kui alumine 체hendus toimub kahest orbiidis천lmest 체he l채hedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, n채iteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva p채ikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena P채ikese eest m철철dumas.
Aatomi p천hi e. normaalolek - v채ikseima v천imaliku energiaga olek ergastatud olek - olek,kus energia on suurem kui p천hiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ? - need on v천rdsed j채rjekorra arvuga miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas? -see l채heb vastuollu tegelikkusega.
Ahelreaktsioon - Tekib tuuma l천hustumisel, kuna tuuma l천hustumise k채igus vabaneb 2-3 neutronit Termotuuma reaktsioonid, p채ikese sisikond - kergete aatomituumade 체hinemine raskemateks aatomituumadeks 체li k천rgel r천hul ja temperatuuril, mille k채igud vabaneb palju energiat? Tuuma energeetika rakendused - Energia tootmine, samuti kasutatakse seda 채ra meditsiinis, teaduses ja tehnikas

Argoon - laser 뼧 heelium-neoon laser 뼧 kr체ptoonlaser 뼧s체sinikdioksiidlaser 뼧eksimeerlaser 뼧vedeliklaserid 뼧 v채rvlaser 뼧pooljuhtlaser (dioodlaser) 뼧kemolaserid
Alast infot lennuk saadab DME jaamale kaks impulssi, DME jaam saadab kindla aja p채rast kaks impulssi vastu ja lennukis olev mivastuv천tja arvutab v채lja kauguse DME-st. [16;17] VOR/DME alternatiiv laevadele on LORAN (LOng RANge navigation) mis t철철tab sarnaselt DME-ga, kuid korraga 엒uulatakse kahte jaama ning laeva asukoht m채채ratakse kauguste abil LORAN jaamadest.
횥lijuhtivus - f체체sikaline n채htus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetv채li t천rjutakse v채lja; Materjale, mis l채hevad teataval madalal temperatuuril 체lijuhtivasse olekusse, nimetatakse 체lijuhtideks Ohm'i seadus: Voolutugevus vooluringi l천igus on v천rdeline l천igu otstele rakendatud pingega ja p철철rdv천rdeline l천igu takistusega(I=U/R)

Atmosf채채r puudub - tohutu UV-kiirgus ja meteoriitide sadu. Merkuuri aasta on 88 Maa-p채eva. Veenus: ruumalalt ja massilt pisut v채iksem kui Maa. Omab tohutut tihedat atmosf채채ri, mis on pidevas liikumises ja seet천ttu Veenuse pinda otseselt ei n채e. Atmosf채채r koosneb 97% CO2 ja 3% N-st. Atmosf채채r on nii tihe, et pinnale j천udes vastab see 900m s체gavusele vettesukeldumisele.
Alalisvoolugeneraat철rite relee - regulaatorid. Alalisvoo- lugeneraatori ankrum채hises indutseeritava elektromotoor- j천u suurus s천ltub ankru p철철rlemiskiirusest ja ergutusm채- hist l채biva voolu poolt tekitatud magnet VQO tiheduses/t. P철철rete t천usmisel suureneb generaatori 'pinge tunduvalt, sest et kasvab kurus, millega ankrum채hised l천ikavad poo- lust evahelise magnetv채lja j천ujooni.
Aurustumine - vedeliku aurustumine 체mbritsevasse ruumi .Soojushulk aines 管 =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on ts체klis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e soojushulk. kondenseerumisega .Soojust antakse 채ra . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on .

Aort - 0,2 m/s, arter-0,1-0,05, arteriool-0,002-0,003, kapillaar-0,003 cm/s, v채ga v채ikesed veenid-0,5-1,0 cm/s, suured veenid-5-10, 천천nesveenid-10-16. 61.Mida nimetatakse h체drauliliseks takistuseks? H체drauliline takistus on takistus, mis p천hjustab voolava vedeliku energiakao(r천hukao). H체draulilist takistust liigitatakse liini- ja kohalikeks takistusteks.
횥le maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani v천i plutooniumi aatomi tuuma l천hustumisest k천igepealt soojust ning seej채rel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on n채iteks vabade neutronite tootmine (n채iteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, n채iteks meditsiinilisel otstarbel.
Asteroidid e. v채ikeplaneetid on m천nest mm kuni sadade km diameetriga (suurim Ceres - 913 km) tahked ebakorrap채rase kujuga, valdavalt Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (~100 000), mis moodustavad nn. asteroidide v철철. Suurem osa asteroide tiirleb ringikujulistel, harvem ka ellipsilaadsetel orbiitidel, mis on l채hedased P채ikese ekliptika tasandile.

Ahelreaktsioon - aine liikumine edasi ja muutumine teiseks aineks( kasutatakse nt tuumareaktoris). Tuumareaktor- kasutatakse energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevades. Kiiritust천bi- 채ge( l체hiajaline , suur kiirgus), krooniline ( pikkaajaline , v천ike kogus) ( pealvalu , iiveldus, palavik, pearinglus- teris parneb- uus haigus- paraneb, haige.
횛hur천hk on k천ige v채iksem konfuusori kitsamas osas, kuhu on paigutatud karburaator, mist천ttu k체tus (bensiin) imetakse paagist v채lja ja pihustatakse.
Aatomituml10 astmel - 15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi j채rjenumber perioodilisuse s체steemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5. Erinevus sama arv prootoneid kuid erinev arv neutroneid tuumas, sarnased keemilised omadused.

Aktiiv - ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis Tegelikkuses esineb harva puhast induktiivsust,enamasti ei saa j채tta arvestamata pooli m채hisetraadi aktiivtakistust. Kuigi induktiivsus ja aktiivtakistus on 체he ja sama aparaadi v천i tarviti omadused, vaadeldakse parema ettekujutuse saamiseks pooli kui aktiiv- ja induktiivtakistuse jada체hendust.
Automaatjaam - L채hikosmosesse lennutatud planeetide vaheline tehiskeha Automaatjaamad Kosmoseajastu algusest saadik on USA ja NSVL P채ikeses체steemi uurimisel konkureerinud. 1985. aastal lisandusid neile veel Jaapan ja Euroopa Kosmoseuurimise Agentuur (ESA), kes N. Liidu k천rval saatsid oma automaatjaamad uurima Maa l채hedale j천udnud Halley komeeti.
횥lekanden채htused difusioon 체he aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, s천ltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik k천rgema temp kehalt madalama temp kehale, siseh천천re keskkonnas liikuvale kehale m천juv takistusj천ud, mis v천imaldab gaasis v천i vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita.

Agregaatoleku makrotunnused on j채rgmised: a) Gaasiline: kuju ei s채ilita (on anuma kujuga); ruumala ei s채ilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei s채ilita (v천tab alati anuma kuju); ruumala s채ilitab (on v채ga raskesti kokkusurutav ja temperatuurit천usuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju s채ilitab; ruumala s채ilitab.
Alumiinium - 2,7쨌103 kg/m쨀 MESSING - 8,5쨌103 kg/m쨀 VASK - 8,9쨌103 kg/m쨀 TERAS - 7,9쨌103 kg/m쨀 J채reldus: Antud tulemuste p천hjal saab 철elda, et m천천detud esmetest nr. 2 v천ib olla valmistatud alumiiniumist ja nr.5 v천ib olla valmistatud terasest ja samas ka ese nr. 6 v천ib olla valmistatud metallist kus on kasutuses ka alumiiniumi.
횥ldreeg - lina on v천imalik 체hel struktuuritasemel aset leidvaid protsesse edukalt kirjeldada, arvestamata kaugematel tasemetel toimivaid seadusp채rasusi (maailma tasemelise struktureerituse printsiip). Supers체mmeetria on maailmapilt, mis l채htub Universumi kahe erinevalt k채ituva p천hikomponendi, bosonite ja fermionide olemasolust.

Absoluutselt mitte - elastset p천rget iseloomustab see, et deformatsiooni ei teki ja kehade kin energia muundub kas osaliselt v천i t채ielikult siseenergiaks, p채rast p천rget kehad kas liiguvad 체hesuguse kiirusega v천i seisavad. Abs mitteelasts p천rke puhul kehtib ainult impulsi j채채vuse seadus ja mehaanilise ja siseenergia summa j채채vuse seadus.
횥lej채채nud sagedused on selle t채isarvkordsed. Neid nimetatakse 체lemtoonideks eht harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on m채채ratud seosega
A 체hikuks on 1J, mida teeb F 1N, kui sellele m천jul keha nihkub F suunas 1m. Kui liikuvale kehale on rakendatud mitu F siis iga F sooritab mingi A. Nende F kogu A on v천rdne 체ksikute A algebralise summaga. (joon2 + nihkega risti F on 0 N ( A1=F1*S*cosa=F1*S; A2=F2*S*cos90=F2*S*0=0; A3=f3*S*cos180=F3*S*(-1)=-F3*S; A4=F4*S*cos90=F4*S*0=0)

Algt채henduses valgus) 1887. a. pani H. Hertz t채hele, et s채demiku kuulikeste (elektrofoori, elektrimasina) kiiritamisel ultraviolettkiirtega h천lbustub s채demete tekkimist nende vahel . N채htust, kus elektronid ainest v채lja ,, rebitakse nimetatakse v채liseks fotoefektiks. Joonisel on v채lise fotoefekti seadme p천him천tteline skeem.
Aatompomm - raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis p천hines raskete tuumade l천hustumisel. Menedeljevi tabeli l천pis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumaj천ud ei suuda neid enam h채sti koos hoida ja nad on n-철 lagunemise 채채res.
횥li - Tavaline Pliiaku kondensaator kondensaator -3 -6 Laadimisaeg 1...5 h 0,3...30 s 10 ...10 s -3 -6 T체hjendamisaeg 0,3...3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg Laadimists체kleid 1000 >500 000 >500 000 Eriv천imsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 Ts체kli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95

횜ises taevas on Jupiter tihti heledaim "t채ht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva n채htav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti n채htavad binoklitega; m천ned r천ngad ja Suur Punane Laik on n채htavad v채ikeste astronoomiliste teleskoopidega. SATURN Saturn on kuues planeet P채ikesest ning suuruselt teine.
횥lijuhtivus Eritakistus l채heb nulli 6. T철철 ja v천imsus (D탑aul, Lenzi seadus) Elektrivoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt v천rdub juhi otsetele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud jaja korrutisega Elektrivoolu v천imsus on arvuliselt v천rdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
횥lesl천kkej천ud vedelikku sukeldatud kehale m천juv j천ud, mis on v천rdne keha poolt v채ljat천rjutud vedelikule m천juva raskusj천uga.

Absoluutseks murdumisn채itajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisn채itajat vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisn채itaja n채itab teise keskkonna absoluutse murdumisn채itaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisn채itajasse. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisn채itaja s천ltuvust valguse lainepikkusest v천i sagedusest.
횥lekanden채htused - difusioon, soojusjuhtivus ja siseh천천re Tahke aine- aine, mille v천imet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei m채rka
Astronoomiaalases kirjanduses on v채iteid, et 100-meetriseid ja suuremaid ohtlikke asteroide v천ib olla kuni 300 000. Lisanduvad ohtlikud komeedid, mida on k체ll kergem avastada ja purustada. T천si k체ll, kui me k천igi nende orbiite t채pselt teaksime, selguks arvatavasti, et tegelikult on ohtlikke asteroide 체ksnes m천nik체mmend v천i m천nisada.

Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,m천천tmetelt l천plik V채lja omadused-V채ljad on pidevad,V채ljadel pole m천천tmeid,ei sega 체ksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei m천ju v천i kui m천jud on tasakaalus, siis on keha kas paigal v천i liigub 체htlaselt ja sirgjooneliselt.
횜eldes on t채htkuju kindlate koordinaatidega m채채ratud hulknurk taevaskeral,mille sisse j채채vad vastava t채htkuju t채hed,t채heparved,galaktikad ja paljud teised objektid v채ljaspool p채ikeses체steemi. T채htkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest t채htedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite j채rgi.
횥ldisemalt on juhis tehtav t철철 v천rdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I 땯U 땯 t Elektrivoolu v천imsus on v천rdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I 땯U K체tteseadme v천i elektrilambi korral mehaanilist t철철d ei tehta ja v천imsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 땯R ehk N= R

횥lijuhtivus - m천nede ainete omadus, teatud temperatuuridel k채ituda nii, nagu puuduks neil takistus t채ielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. K천rgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektriv채lja m천jul
Aktiivaineks on Ne ja He. Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.). Ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). Kui ergastatud osakesele m천jub kvant, siis naaseb osake p천hiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga.
Annihileeruvad kohtumisel esialgsed osakesed kaovad ning asemele tekib paar uusi osakesi ja antiosakesi. Elementaarosakeste p천hilisteks karakteristikuteks on: a) seisumass; b) laengut체체pi kvantarvud, mis v천imaldavad klassifitseerida ja m채채ravad, millised muundumised on lubatud; c) eluiga; d) muundumisprotsesside t천en채osused.

횥ldrelatiivsusteooria on f체체sikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi k천veruse abil (gravitatsioon on aegruumi geomeetria tulemus). 횥ldrelatiivsusteooria j채rgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole v천imalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniv채ljas v천i kiirendusega liikuvas tausts체steemis.
Alumiseks - surnud seisuks l체hendatult a. s. s. mitmesugused seadised mootori ja teiste mehhanismide (joon. 3,5). Teepikkust S, mida kolb l채bib liikumisel silindris 체hest surnud seisust teise, nimetatakse ko l v i ka i g u k s. V채nt- v천lli 체he t채isp철철rde v채ltel sooritatakse j채relikult kaks kol- vik채iku.
Aurumasin on masin, mille abil saab kasutada termaal energiat, mida leidub veeaurus, muutes selle mehaaniliseks t철철ks.

Algfermionide spinn on 쩍. See t채hendab, et nende sisemist liikumist kui p철철rlemist saab iseloomustada impulsimomendiga, mille arv- v채채rtus on 쩍 Plancki nurkkonstanti (침). Spinnkvantarvu muutumine v채채rtuselt +쩍 kuni v채채rtuseni 닋쩍 t채hendab p철철rlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks.
Aatomite kulg - ja p철철rdliikumise ning v천nkliikumise kineetiline energia + vastasm천ju potentsiaalne energia + elektronide energia aatomis jne Siseenergia arvutamine Valem: ╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.. Energia 체lekanne T철철 on 체helt kehalt (s체steemilt) teisele makroskoopiliselt kanduv energia.
Ava - gida, kas 체henduskohtades pole,lekke. rii juhuks v천iks t채iendavalt leida k철ha 체hele kolvir천nga- Elektriseadmestikus on esiteks vaja kontrollida k천igi komplektile, m천nele siduri veetavale kettale, silindripea juhtmete seisukorda ja kinnitust ning seej채rel voolualli- tihendile ja r채ttakodaratele.

횜철p채eva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb 체he tiiru 체mber p채ikese 687 Maa p채evaga.
A 6 - a . , / 7 - 4 ,17,ezf r E, 8Jgtf f, -zzf - tfr s.ro-3C s;t(. = - r ta.l,a i, t4 li i E I L" fy l+y py "z) --trr*;,.t cu))) . 궗.t{5 ( zz,az- q,1)- S l,l 'to-zt) -, . s {a'}(,rr!.a,w - a FX b,z s.1o-3.(_t,e ) _, -z,z 4 o ' 7 ) A) f z = 5 .{o - s (A ..?),'4)-o,q .z ?) , 9.(c 3 l- 8,8 . -{r,tt .10- N t )
Antikvark - kvargipaar mis moodustab kokku kaks mesonit Valge osake- koosneb kas kolmest p천hiv채rvi kvargist/ antiosakesest+osakesest Antiaine on f체체sikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade 체mber ringlevad positronid.

횥lijuhtivus on v천imalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk K천rgtemperatuurilised 체lijuhid on ained, mille 체lijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt k천rgem, kui 25K. Aine siirdumine 체lijuhtivasse olekusse toimub alati 체hel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk.
Amorfne aine - tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata (suure siseh천천rdega vedelik) Tahkis ehk kristall - aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur) Monokristall - terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib 체ks ja seesama s체steem.
Atmosf채채r - Maal hapnik ja l채mmastik, Marsil atmosf채채ri praktiliselt ei olegi 33. Mida on teada elust Marsil? Algul arvati, et seal on elu, sest omaarust n채hti korrap채raseid kanaleid ja taimestikku, kuid kanalid osutusid silmapetteks ja kohapeal m천천detud r천hk ja temp viitasid, et elu marsil on v천imatu.

Alates 1990 - ndatest on avastatud hulgaliselt p채ikeses체steemiv채liseid planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam ning seet천ttu on neid kergem avastada on peaaegu k천igi seni avastatud p채ikeses체steemiv채liste planeetide mass suurem v천i sarnane p채ikeses체steemi gaashiidude omaga.
Alginvesteering on suhteliselt odav 겕 elektrik체te on v채ga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid v천imalusi 겕 elektrik체te on mugav ja vajab v채ga v채he hooldust, 겕 elektrik체tte s체steem on usaldusv채채rne 겕 elektrik체tet ei pea kogu aeg valvama 겕 elektrik체ttes체steem v천tab v채he ruumi.
Arhimedese seadus - h체dro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus v천i gaasis asetsevale kehale m천jub 체lesl체kkej천ud, mis on v천rdne selle keha poolt v채ljat천rjutud vedeliku v천i gaasi kaaluga 12. Boyle-Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on gaasi r천hu ja ruumala korrutis j채채v suurus.

Ahju uks on harilikult klaasist v천i plastist, ning varustatud augustatud metallplaadiga, milles olevad augud on mikrolaine lainepikkusest (12cm) oluliselt v채iksemad mist천ttu on 체mbritsev keskkond mikrolainete eest varjestatud, kuid piisavalt suured v천imaldamaks j채lgida ahju sisemust kasutamise ajal.
Alasi nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks(anomaalia t채hendab k천rvalekaldumist v천i ebanormaalsust). See on p천hjustatud tavaliselt maapinna l채hedal peituvatest suurtest rauamaagilademetest. Maa magnetv채li on sarnane vabamagneti magnetv채ljale . http://www.youtube.com/watch?v=CiCBrXKIH_0
Apollo - lendude alguseks valitsesid selles k체simuses kolm h체poteesi:Kaksikplaneedi- ehk 천eh체poteesi j채rgi moodustusid Maa ja Kuu korraga 체hest ja samast gaasi-tolmupilvest. L천henemis- ehk t체treh체poteesi j채rgi p철철rles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus t체kk, millest moodustuski Kuu.

Aurustuvus - lenduvus: t0(T0),ta(Ta), IBP; T10(t10), E70; T50(t50), E100; E150; T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; J채채k; kaoprotsent; AK/EK; k체llastunud aurur천hk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L 2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel
Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade j채rgi, n채iteks "Santa Maria" Kolumbuse lipulaeva auks, "Viktoria" Magalhaesi ainsana tagasip철철rdunud laeva auks jmt. Merkuuri kraatritele pannakse Rahvusvahelise Astronoomia Uniooni otsuse p천hjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimed.
Ahela otstele on 24. R철철pahel koosneb kahest tarbijast, mille takistused on 25꽗 ja 100꽗. Ahela otstele on rakendatud pinge 20V. Arvuta voolutugevus kummaski juhis ja ahela hargnemata osas rakendatud pinge 20V. Arvuta voolutugevus kummaski juhis ja ahela hargnemata osas ning r철철pahela kogutakistus.

Asteroidid Maa t체체pi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt v채iksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrap채rased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, aga esineb ka piklikke ja tasandist v채ljuvaid orbiite. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi.
Ab0 - s체steemi antigeene leidub veel ka trombots체체tidel, epiteelrakkudel ja lahustunud kujul ka erinevates kehavedelikes (s체lg, maomahl). Need alloantigeenid m채채ratakse geneetiliselt AB0-geeni poolt, millel on kolm alleeli A, B ja 0. A ja B on dominantsed geenid, 0 retsessiivne.
Aatomelektrijaam - eelised: ei saasta keskkonda suitsu ega tolmuga, v채ike k체tusekulu; puudused: v천ib tekkida plahvatus, keerukas radioaktiivsete j채채tmete ohustustamine Enne ladustati reaktoris tekkinud radioaktiivseid aineid merre, n체체disajal ladustatakse neid s체gaval maa all asuvates hoidlates.

Ahelreaktsioon tuumale m천juv neutron poolitab tuuma, p천rkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille k채igus protsessi l천pptulemus (v천i k천rvaltulemus) k채ivitab uue samat체체bilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast v천imendav s체ndmuste ahel.
Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht l천pmatult pikka ja r철철bitist, teineteisest 1 meetri kaugusel t체hjuses asetsevat kaduvv채ikese ringikujulise ristl천ikega sirgjuhet l채bides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse l천igu kohta j천u 2 땯10 닋7 njuutonit.
Analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusteaduslik k채sitlus (ka: loodusteaduslik m천tlemisviis, LTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvalitatiivseid (nt. suurem-v채iksem, k천rgem-madalam) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi.

Aberratsioonide teooria on v채hemalt niisama keeruline kui geomeetriline optika ise. Et vigade parandamiseks tehtavate arvutuste maht oli suur ja t채psus v채ike, oli praktiline optika kuni viimase ajani suures osas "kunst", kus meistri kogemused ja vilumus kaalusid tihti 체les inseneride suured arvutused.
Aineosakesed ehk fermionid alluvad t천rjutusprintsiibile, v채ljaosakesed ehk bosonid aga mitte.
Alalisvoolu korral on voolutugevus koguaeg 체hesugune, seega saab v천rku 체hendada ainult kindlat voolutugevust n천udvad tarbijad Vahelduvavoolu korral muutub voolutugevus juhtmes 50 korda sekundis, seet천ttu v천ib 체hendada sellisesse vooluv천rku 체ksk천ik millist voolutugevust tahtvad tarbijad.

횥lesl체kkej천ud on v천rdeline vedeliku tihedusega F = V g . J채채 tihedus on 900 kg/m3, veel 1000 kg/m3 ja piiritusel 800 kg/m3. Kui teil on t채pselt 체ks klaasit채is mingit jooki, mida soovite s천braga pooleks teha, kuidas talitada? Eeldame, et klaas, milles jook on, on silindri kujuline.
Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel m천juva tuumaj천uga 8. Millist n채htust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Aegruum on neljam천천tmeline, mis koosneb nii ajast kui ka kolmem천천tmelisest ruumist.

Andromeeda galaktika ehk Andromeeda t채hes체steem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika t채histusega M31 v천i NGC 224. Ta asub Andromeeda t채htkujus.
Anrrtage ar - eomeetre *a:*- ju.ii Ii'"_ rcrjutage areomeetri r16-nkumise v6rraad, kui he&elt = 0 oUt" *3 ,tutoa+-|]-Jgo.iilru. ! ,. i -I 4. Arvutage risflaiac levimiskiinrs,terns<*(nil*crrro
횥lesl체kke parandus on seda suurem, mida l채hedasemad on kaalutava keha ja v채ljat천ugatava 천hu tihedused, kuni selleni, et vesinikuga t채idetud 천hupall omab hoopiski negatiivset kaalu, j천ud on negatiivne, s.t. suunatud 체les). Vees on 체lesl체kke j천ud v천rdne vee kaaluga h천ivataval ruumalal.

Algul kuu - orbiidile j천udnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (t천lkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga j채채d nii Kuu l천una- kui ka p천hjapooluse 체mbrusest. Aeg-ajalt on tulnud vaatlejatelt teateid salap채rastest s채hvatustest Kuul.
Aatom - 쐔omos(l천ikama) + 쏿 = 쏿tomos l천ikamatu,jagamatu 겕 Ei suutnud seda kuidagi t천estada mida pole n채ha, seda pole olemas 겕 Aristoteles: kogu maailm koosneb neljast elemendist tuli, vesi, maa ja 천hk. Nende olemasolu ei olnud vaja t천estada.
Aatomi tuum koosneb nukleonidest prootonidest ja neutronidest, mida hoiavad koos tuumaj천ud. Prooton positiivse laenguga (+e) osake, mass = u. Neutron neutraalne osake, mass = u, aatommassi 체hik u=1,66*10-27 kg. Prootonite arv m채채rab elektronide arvu neutraalses aatomis.

Ainete 체hinemise - v천i lagunemisprotsessis talletatud energiat nimetatakse keemiliseks energiaks. N채iteks s체sinikku sisaldavate ainete reaktsioon 천huhapnikuga, milles s체sinik 체hinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena s체sihappegaasi, seda reaktsiooni nimetatakse p천lemiseks.
Amper on elektrivoolu tugevuse p천hi체hik SI-s체steemis. Amperi t채hiseks on A.
Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja Andr챕-Marie Amp챔re'i j채rgi.

Algfaas on kasulik valida 0ks. x( t ) := A땯 sin( 됤땯 t ) Leiame kiiruse:
Atmosf채채r Normaal- ehk f체체sikaline atmosf채채r (t채his atm) on r천hk, mis v천rdub 760 mm k천rguse elavh천bedasamba r천huga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosf채채r (t채his at) on r천hk, mille tekitab j천ud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5
횜철p채eva pikkus on meie omast natuke pikem - 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit.

Absoluutne murdumisn채itaja on seotud valguse levimiskiirusega antud keskonnas ja s천ltub keskonna f체체sikalistest omadustest milles valgus levib 12.Optiliselt tihedamaks keskkonnaks nim keskkonda, kus in valguse levimise kiirus v채iksem ja teatud teepikkuse l채bimiseks kulub seal rohkem aega.
Albeedo on pinna peegeldumis n채itaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe) Summarne kiirgus-r천htsale pinnale langeva otsekiirguse ja hajuskiirguse summa Q=S+D 12. Maa kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Alfaosake on heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist laenguga | 2e | , alfaosakese mass on 6,642669 10 -27 kg ( 4,00273 am체 ). P체체des seletada nende osakeste hajumist suurte nurkade all, l천i Rutherford teooria , milles esineb aatomi tuum.

Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada p천gusat 체levaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. P횆IKESES횥STEEMI V횆IKEKEHAD P채ikeses체steem koosneb P채ikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest.
횥rt - s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samav채채rsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub j천u olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas j천ud on p천hjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) v천i gravitatsioonist.
Atmosf채채ri tihedus on 100 korda ja r천hk pinnale 60 korda v채iksem , kui Maal.

Aurustumine - vedeliku aurustumine 체mbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse 채ra . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on .
Aastaparallaks - nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle t채he pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline 체hik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus l채bib 체he aasta .1v.a=9,46*1015m
Astronoomid on korduvalt avastanud komeete k천igest m천ni p채ev enne seda, kui need on Maast m철철dunud. N채iteks 1983. aastal m철철dus komeet nimega IRAS-Araki-Alcock Maast vaid viie miljoni kilomeetri kauguselt, kuid teadlased avastasid selle vaid kaks n채dalat varem.

횜pik - Oorti komeeedipilve idee esitus (1932) Ernst 횜pik esitab idee komeetide p채ritolust P채ikeses체seteemi 채채realadel 50 000 kuni 100 000 a.체. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles h채irituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja l채henevad P채ikesele.
횜철k체lmade liigitamine *Advektiivne 철철k체lm tekib siis kui mujalt tungib meile k체lm 천humass temperatuuriga alla 0 C째. Selline 철철k체lm levib enam-v채hem 체htlaselt suuremal maa-alal ja esineb kevade algperioodil v천i hiliss체gisel 체ldisel madala temperatuuri foonil.
Aktuaatorid on seadmed, mis viivad l채bi asendi muutmise: p천tkur (eesm채rk on t천ugata), magnetpool (et kontrollida asendit v천i nurkkiirust), hooratas (p철철ravad satelliiti vastupidiselt oma p철철rlemissuunaga), p채ikesepuri (asendi ja kiiruse seadmine). Satelliidid

횜ises taevas on Jupiter tihti heledaim "t채ht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva n채htav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti n채htavad binoklitega; m천ned r천ngad ja Suur Punane Laik on n채htavad v채ikeste astronoomiliste teleskoopidega.
Atmosf채채r m - il puudub (r천hk pinnal alla 10 -15 atm.), P채ikese l채hedus ja aeglane p철철rlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170째C 철철sel kuni +350째C p채eval). veenusM천천tmetelt Maale v채ga sarnane, kaetud kogu ulatuses l채bipaistmatu pilvekihiga.
횛hksoojuspump on p천hik체tteseade, mis kasutab soojuse tootmiseks v채lis천hus salvestunud p채ikeseenergiat. 횛hksoojuspumbaga saab tubadesse umbes 20-23 kraadi aga talvel sellest ei piisa see hakkab rohkem elektrienergiat tarbima v천i tuleb lisa k체ttekeha kasutada.

횥ler천huga rehvid on s천idul j채igad ja ei leevenda t천u- ratta s천idustabiilsust, sest tagaratas muudab pidevalt vee- keid, samuti suureneb rehvi teravate esemetega vigasta- resuunda. Vea k천rvaldamiseks tuleb 천천tshark lahti v천tta mise oht. ja vahatada telje puksid.
Aatomimudelid - aatom koosneb tuumast ja elektronkattest Aatomituuma ehitus-tuum koosneb prootonitest(nendes asuvad kvargid, mis on rohelised, punased, sinised pallid),kvarke hoiavad koos gluoonid(sinised sidemed) ning neutronitest ning teda 체mbritsevad elektronid
Arutaelu - s체gisannid, s체gisr천천mud, linnud lendavad soojale maale, milline on s체gisene ilm(loodusn채htused) jne. Lapsed joonistavad 체hispildi s체gisest (r천천mud, n채htused).V: gua큄큄, vesiv채rvid. Kokanduses (V. U) lapsed teevad toorsalatit v천i pooli.

Aine eritakistus - on f체체sikaline suurus, mis iseloomustab aine m천ju elektrivoolule (t채hiseks roo, roo=RS/l; 체hikuks 1꽗*m). Aine eritakistus on arvuliselt v천rdne sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga keha takistusega.
Amaltheia - - on samuti v채ga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega 체le k체lvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri v채limised kuud v천ib orbiidi raadiuse j채rgi jagada kahte gruppi.
Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab j채채, sest j채채l on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi k체lmub ja samas sulab) ja seet천ttu sulab j채채 kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht v천ib tekkida ka sadetega nagu n채iteks vihm, lumi.

Aastal v천ttis E. Torricelli 체he meetri pikkuse 체hest otsast kinnise klaastoru ning t채itis selle t채ielikult elavh천bedaga (Hg). Seej채rel sulges ta ka tihedalt toru teise otsa, p철철ras siis toru 체mber ja asetas selle otsapidi elavh천bedaga t채idetud kaussi.
Ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali 체hendav sirge 쐖arras. 5.Mis on Hubble쨈i seadus ja Hubble쨈i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias t채heldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on v천rdeline nende kaugusega vaatlejast.
Auk on v채rav, mille kaudu on v천imalik saada m천nda teise dimensiooni. Ka on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- v천i v채ljap채채sud. Need h체poteesid on ilmselt tingitud sellest, et mustade aukude kohta on t채nap채evalgi v채he teada.

Avaldub normaal - ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas m천juvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mist천ttu tugevus천petuses vaadeldakse neid eraldi.
Aegruumiline ehk 4D holograafia. See meetod lubab salvestada lisaks keha kujule ka selle liikumist, heleduse v천i v채rvuse muutumist jne. Aeg-ruumilise holograafia avastasid 1983.a. Eesti TA F체체sika Instituudi teadlased akadeemik P. Saari (1945) juhtimisel.
Amplituudasend - pendli asend, kus koormis p철철rdub tagasi.

횥hikute nimetused on antud v채ljapaistvate kiirgusf체체sikute L. H. Gray, C. W. R철ntgeni ja R. M. Sieverti auks. Mittes체steemsete 체hikute t채histused rad ja rem tulenevad ingliskeelsetest v채ljenditest "radiation absorbed dose" ja "roentgen equivalent of man".
Amper on muutumatu voolu tugevus, mis l채bides kaht teineteisest 1 m kaugusel t체hjuses asetsevat kaduvv채ikese ringikujulise ristl천ikega l천pmata pikka paralleelset sirgjuhet, p천hjustab nende juhtmete vahel iga meetri kohta j천u 2쨌10-7 njuutonit.
Aatomi keskel on v채ga v채ike positiivset laetud tuum l채bim천천duga umbes 10 astmel -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille 체mber tiirlevad elektronid moodustavad nii 철elda elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest.

Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et vabastada osakesed j채igast v천restruktuurist. Energia hulk, mida vajatakse tahkiste sulatamiseks, s천ltub tahkises osakesi kooshoidvate j천udude tugevusest.
Astronoomid on t채hti uurivad teadlased. Paljud astronoomid anal체체sivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle p천hja j채reldusi. Veel hiljuti olid astronoomide t철철vahendeiks oma silm ja lihtne teleskoop.
횥lijuhtivus - f체체sikaline n채htus, kus aine eritakistus muutub nulliks madalatel temperatuuridel Kirhoffi seadused-1. S천lmes koonduvate voolude algebraline summa on v천rdne nulliga 츸k=0 Ahela s천lmeks nim punkti, kus koondub rohkem, kui kaks juhet.

Adiabaadi v천rrandeid e. Poissoni v천rrandeid 2.T철철 isobaarilises protsessis: gaasile antav saab kergesti tuletada termod체naamika soojushulk l채heb gaasi siseenergia esimesest printsiibist Q = 0 => 늽U = A muutmiseks ja j채채va r천hu korral t철철 tegemiseks.
Aurumasinad on tavaliselt v채lised sisep천lemismootorid, kuigi teiste v채liste soojusallikate energiat v천idakse ka kasutada, nagu n채iteks p채ikeseenergiat, tuumaenergiat v천i geotermilise energiat. Soojuse ts체kkel on tuntud kui Rankine셢 ts체kkel.
횛liseid puhas - dini. tuslappe ei tohi visata t철철koja nurka hunnikusse, kus nad 횥kskord aga saabub ikkagi aeg, mil enamik detaile on v천ivad ise s체ttida, vaid nad tuleb koguda tihedalt suleta- kulunud ja masin v천i agregaat muutub s천iduk천lbmatuks.

Aineosakestel on laineomadused (osake k채itub de Broglie lainena, millel 貫 = h/p) ja 2) osakeste k채itumine on t천en채osuslik (seda ei saa t채pselt ette n채ha). Suuruseks, mis muutub osakese-laines, on t천en채osus osakese asetsemiseks antud ruumiosas.
Algfaas - liikumise algus, n. harmoonilise v천nkumise algfaas on t=0. 4. Sageduse ja lainepikkuse seotus: c=貫f, kus c-valgusekiirus. Lainepikkus 貫 on p철철rdv천rdeline sagedusega f, laineharjade arvuga, mis l채bib mingit ruumipunkti aja체hikus.
Alfaosakeste mass on elektroni omast umb 8000 korda suurem ja positiivne laeng v천rdub kahekordse elektroni laengu absoluutv채채rtusega, j채relikult on alfaosake t채ielikult ioniseeritud heeliumi aatom ja nende kiirus on v채ga suur 1/15 valguse kiirusest.

Algt천ukeks on : 1) plahvatuslik areng vimastel k체mnenditel, mille 채heks eesm채rgiks on valitsevat inimkeskset eetikat muuta, murda, arendada; 2) s채채stev areng elame ja tarbime t채na nii,et ka hommne p천lvkond saaks oma vajadusi rahiudada .
Analoogiline seletus on antud Kuu moodustumisele (hiiglase m천ju teooria). Teise teooria j채rgi moodustus Merkuur P채ikeses체steemi algstaadiumis enne P채ikese energiatoodangu stabiliseerumist. Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga.
횥hendis la - Sr-Cu-O. 뿈 K천rgtemperatuurilisteks 체lijuhtideks nimetatakse aineid, mille 체lijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt k천rgem kui 25 K. Kasutatud materjal: 뿈 F체체sika 천pik XI klassile, elekter ja magnetism 뿈 vikipeedia

Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil.
Aktiivtakistus - on sama takistus ,mis Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetv채li- on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel elektri-ja magnetv채ljade vahendav 체hine v채li.
Amper - ja voltmeetri 체hendamine vooluringi Ampermeeter voolutugevuse m천천teriist, 체hendatakse vooluringi jadamisi Voltmeeter pinge m천천teriist, vooluringi r철철biti 9. Takistuse s천ltuvus juhi materjalist ja m천천tmetest.

횥mberm천천t on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742횞1024 kg. Veidi aga 체le 체he kolmandiku massist moodustab 1,9횞1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks.
횥ldlevinud laserimaterjal on s체nteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need 체htlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid 쐎n s체체di laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline.
Asteroidid on arvatavasti aine, mis j채i 체le planeetide tekkimisel umber 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniv채li ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustata. Selle asemel j채id nad iga체ks omaette tiirlema.

Atmosf채채r on 천huke, kuid piisav, et toetada tugevaid tuuli ning tolmutorme, mis vahel haaravad kuudeks endasse kogu planeedi. Samuti eksisteerib Marsil kasvuhooneefekt, mis on siiski nii n천rk, et t천stab temperatuuri, vaid viie kraadi v천rra.
Atmosf채채ris aeg - ajalt ilmuvad pilved). Kanalid ja mered muudavad oma heledust ning v채rvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi m천istusega olendite poolt ehitatud niisutuss체steemideks.
Avastust on rakendatud v채ga erinevates valdkondades - tuumaenergia rakendusi on 채ra kasutatud s천jat철철stuses, samas teisalt on praktiliselt v천imatu kujutada t채nap채evast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis v천i energiatootmises.

Algusel on kaasahaarav nimi Suur Pauk (inglise keeles the Big Bang), kuid see on eksitav. Nimi viitab plahvatusele, et Suur Pauk toimus kuskil, kus 체hest 쓐osmilisest munast purskus v채lja aine, millest tekkisid galaktikad ja t채hed.
횥lek체llastunud olek on ebap체siv ja aur kondenseerub kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri t철철ruumis liikuv osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne v천i kohe p채rast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad.
Arv - tavalises aatomis on prootneid ja el. samapalju ehk kogulaeng = 0. Neutroneid on ka samapalju v천i rohkem kui prootoneid (v.a vesinik) Planetaarse aatomimudel probleemid: me teame, et ringjooneliselt liikuval kehal on kiirendus.

Atmosf채채r on nii tihe, et aastaaegade ning 철철 ja p채eva vahet peaaegu ei ole./7/ Veenus on Maast ainult natukene v채iksem (diameeter on 95% Maa diameetrist, mass 80% Maa massist). Veenus (Kreekas: Aphrodite) on armastuse ja ilu jumalanna.
Aur on ka gaasilises olukus aine, kuid kriitilisest madalam temp 131. Milline on aurustumissoojuse t채hendus? Milline on 체hik? on soojushulk, mis on tarvis anda 체hele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks j채채val temperatuuril.
Aatomituum on aatomi v채ga v채ike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud p천hiline osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Neutron on ilma laenguta nukleon aatomituumas.

Ajasr채nd on v천imalik aegruumi osas, milles leidub ajasilmuseid, s.o. teid, mida m철철da liigutakse k체ll valgusest aeglasemalt, kuid mis sellegipoolest j천uavad aegruumi k천veruse t천ttu tagasi kohta ja ajahetkele, millest nad alustasid.
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Aastal 1995 - 98 uuris L채채ne-Euroopa maade 체hist철철na valminudj채rgmisep천lvkonna infrapunasateliit ISO(l체hend ingliskeelsest Infared Space Observatory) IRAS-e avastatud objekte 체ksikasjalikumalt ja avastas hulga uusi kiirgusallikaid.

Aegruum - aegruum, f체체sikaliste s체ndmuste neljam천천tmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkus체hikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel.
횥hikuks si - s on 1 J (d탑aul) [U ] SI = 1 J Temperatuur T iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on m채채ratud keha molekulide 3 J soojusliikumise kineetilise energiaga: E = 땯 k 땯 T , kus k = 1,38 땯10닋23 on Boltzmani konstant.
횥lemineku piiriks on nn. kriitiline Reynoldsi arv. Reynoldsi arv avaldub v R =l 땯 , kus l on keha mingi iseloomulik m천천de (n채iteks toru l채bim천천t v천i ka lennuku tiiva laius), 款 v on voolamise kiirus ja gamma on kinemaatiline viskoossus.

횥mber천ppimine on raske. uue s천iduki saamisel vaja teha m천ningaid sobitust철id, s. o. P천hiline, mida tuleb isteasendi juures silmas pidada, on muuta roolikangi, jalatoendite, piduri- ja k채igupedaali jne. see, et kogu keha oleks pingevaba.
Aort - 100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, v채ga v채ikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja v채hem. Distoli ajal langeb r천hk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60.V천rdle verekiirust veresoontes.
횥hes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: n채iteks v천imendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite p천lvkonnad p채rinevad 1950-ndatest aastatest. Siis v천tsid mitte eriti v천imsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes.

Algatajaks on P채ike. P채ikesel on oma magnetv채li ja Maal on oma ning nad on pidevas vastasm천jus. Kui p채ikesel toimub mingi plahvatus v천i aktiivsuse t천us, siis see m천jutab Maa magnetv채lja ja see tugevneb, et kaitsta biosf채채ri.
Atmosf채채r - Me n채eme P채ikese atmosf채채ri ehk fotosf채채ri, mis kiirgab meile valgust ja millest 71% on vesinik, 26,5% heelium ja 체lej채채nud 0,5% moodustavad hapnik, s체sinik, raud, r채ni, l채mmastik, magneesium, neoon, v채채vel.
Aktseptor pooljuht sisaldab lisandit, millel on 체ks v채liselektron v채hem (ld vastuv천tja) 13. Mis kannavad elektrivoolu n-t체체pi ja mis p-t체체pi pooljuhtides? N-pooljuhis peamiselt elektronid, p-pooljuhtides peamiselt augud.

횜konoomsem - eraldab v채hem soojust, sest kasutatakse madalamat pinget Pikem t철철iga-elektornlampi kattev kaas puruneb kergesti, sisemised detailid tundlikud p천rutustele Kiirema t철철valmidusega-ei pea enne t철철re탑iimi soojendama
Arengu kirjeldamiseks on kasutusele v천etud 엍nflatsioonilise arengu etapp see on ajavahemik, mille jooksul Suures Paugus tekkinud ruum paisus valguse kiirusest kiiremini, mist천ttu pole meil lootuski vaadelda Universumi 채채realasid.
횥ksiku molekuli - iselooomustamine). Makrok채sitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite j채rgi (ainehulka k채sitletakse, kui tervikut). Makrok채sitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- r천hk, temperatuur ja ruumala.

Autoriks joliot - Curie. 18. jaanuaril 1932 aastal teatas abielupaar Teaduste Akadeemia istungil, et lastes Bothe-Beckeri kiirgust l채bi vesinikku sisaldavat ainet, selgus, et ber체lliumikiired l철철vad neist ainetest v채lja prootonid.
횛hur천hku on m천천detud ja m천천detakse ka praegu mitmesugustes 체hikutes: elavh천bedasamba k천rgusega mm-tes ( mm Hg ); millibaarides ( mbar ); hektopaskalites ( hPa ); elavh천bedasamba k천rgusega tollides ( 1 toll = 25,4 mm ).
Antud v천rrand on iga fikseeritud z, T ja p v채채rtuse korral V jaoks kuupv천rrand, millel on 체ldjuhul 3 lahendit. N채iteks joonisel 3.2 on gaasi temperatuuril T2 r천hu v채채rtusel p2 gaasil v천imalik 3 erinevat ruumala v채채rtust.

Atmosf채채ri temperatuur on P채ikeses체steemi planeetide hulgas k천ige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (닋224 째C). V채ga madala temperatuuri t천ttu kuuluvad atmosf채채ri koostisesse peamiselt v채ga kerged gaasid vesinik ja heelium.
횛humassile on k체lmal aastaajal iseloomulik t채ispilvisus, millel kaasneb uduvihm, teralumi v천i advektiivne udu. Viimane tekib veeauru kondenseerumisel k체lma aluspinna kohal, Tuul on soojas 천humassis p체siv, n채htavus halb.
Ajavahemikul 1990 - 2006 suurenes maailma tuumaelektri tootmisv천imsus 13,5 %, millest ainult kolmandik tuli uute reaktorite evitamisest, 체lej채채nu saadi t철철tavate reaktorite t채iustamisest ja eriti koormusteguri suurendamisest.

횥hikruudumeetod - Pindala m천천tmise meetod mille k채igus kaetakse pind korrap채rase v천rgustikuga, mille 체he ruudu pindala on teada, seej채rel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv 체he ruudu pindalaga.
Absoluutkiirus on valguse kiirus vaakumis ja selle v채채rtus on 300 000 km/s. Absoluutkiiruse printsiip v채idab, et puhtalt v채ljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.
Annus - segu 천 li t체se korral (M2K-II 짬Sport쨩) tuleb galdamist t천mmatakse pliiatsiga klapi sulgpinna kogu enne iga s천itu kontrollida 천li taset paagis ja seda, kas 천li- 체mberm천천dule rida radiaalseid kriipse.

횥heks selliseks on biodiisel. Biodiisel on diiselmootorite k체tusena kasutatav rasvhapete met체체lestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eesk채tt taimsetest v천i loomsetest 천lidest ja rasvadest.
Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse v천rdlus p채ikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu p채ikeses체steemis p채ike ning igal erineval tasandil tiirlevad 체mber aatomi elektronid (planeedid 체mber p채ikese).
Apollo - 11 ekspeditsioon 천nnestus t채ielikult, kuid p천hiline programm oli veel ees. T채na meenutatakse harva j채rgnevaid maandumisi, kui aga meenutatakse, siis k천iki 체ldiselt, vahet tegemata erinevatel lendudel.

Ares v on plaani j채rgi kolmeastmeline kanderakett, millel on esimesel astmel kaks stardikiirendit. Stardikiirenditena kasutatakse uuendatuid 얭huttle tahkek체tusekiirendeid SRB, kuhu lisati viies lisasektsioon.
Astmef - i diferentseerumise reegel: y(x)=ax(n). kuupbarabool: y=bx3. 168. P철철rdv천rdeline s천ltuvus: y=a/x. 169. H체perboolne s천ltuvus: voolutugvus juhtme takistusest, liikumiseks kulunud aja s천ltuvus kiirusest.
Absoluutseks murdumisn채itajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisn채itajat vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisn채itaja n채itab teise keskkonna absoluutse murdumisn채itaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisn채itajasse.

Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus ei toimu gaasi soojusvahetust v채liskeskkonnaga. Adiabaatilist protsessi kirjeldab Poissoni v천rrand: p V k= const v천i T V k -1 = const, kus k on gaasi moolsoojuste suhe.
Aerosoolide dispersioonikeskkonnaks on gaas ning dispersseks faasiks tahked osakesed v천i vedeliku piisad. Dispergeeritud faasi agregaatoleku j채rgi jagunevad aerosoolid uduks (vedel dispergeeritud faas) ja suitsuks (tahke dispergeeritud faas).
Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas v채hemalt 70 sekstiljonit ehk 7횞1022 ehk 70 000 000 000 000 000 000 000 t채hte, seega 230 miljardit korda rohkem kui meie Galaktikas (Linnuteel), kus on 300 miljardit t채hte.

횥htlane liikumine - keha l채bib mistahes omavahel v천rdsetes ajavahemikes v천rdsed teepikkused. 횥htlaselt muutuv liikumine- liikumine mille puhul keha kiirus muutub omavahel v천rdsetes ajavahemikes v천rdsete suuruste v천rra.
Absoluutselt elastne on p천rge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist mittemehaaniliseks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt v천i t채ielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks.
힋otimaa 체ld - ning kultuuriajalooline taust╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈.╈..╈╈..7 Kasutatud kirjandus╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈╈8 Elulugu ja haridustee

Aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas v천rdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused.
Alternatiivse v천imalusena on pakutud, et niisugust kiirgust saab tekitada ka aktiivne ja suhteliselt l채hedal asuv pulsar ehk siis noor neutront채ht, mis on teatavasti j채채nuk suure t채he s체damikust p채rast supernoovaplahvatust.
Anal체체tiliseks mehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist ja tasakaalu neile kehadele rakendatud j천udude m천jul kasutades variatsioonarvutust, aga ka diferentsiaal- ja integraalarvutust.

Antiosakestel on k천ik suurused arvuliselt v천rdsed, kuid vastasm채rgilised ( mass on m천lemal positiivne). Kui osake kohtub oma antiosakesega, siis m천lemad h채vinevad ja vabaneb energia footoni (valguskvandi) n채eol.
횥hik 1wb - veeber 7. S천nasta Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus? Induktsiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline magnetvoo muutumise kiirusega 8. Oska tuua n채iteid induktsiooniseaduse rakenduste kohta.
Aatomimass on 4 ) . Alfa lagunemise korral , lendavad tuumast v채lja osakesed , mille laengu arv on 2 ja masssi arv 4 ,see t채hendab et tekkib uus keemiline element ,mis on perioodilisuss체steemis 2 kohta ees pool.

Aegadel esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). N천ukogude Venemaal ja Eestis toimus 체leminek alles 1.혻veebruaril 1918, millele j채rgnes kohe 14.혻veebruar. Astronoomiline aeg. V철철ndiaeg
Alfakiirgus kaks prootonit + kaks neutronit ehk He tuum Alfalagunemisel v채heneb Massiarv (A) 4 v천rra Laengu arv (Z) 2 v천rra Tekib uue keemilise elemendi tuum Alati kaasneb ka gammakiirgus Alfaosake on He tuum
Aur on k체llastunud, kui ╈.. . 6. K체llastanud auru olukorras sama aja jooksul vedelikust lahkunud ja sinna tagasi p철철rduvate molekulide hulk on ╈╈ . 7. Igal vedelikul on oma keemistemperatuur.

Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas v채hemalt miljard triljonit t채hte (sajal miljonil planeedil v천i t채hel on samasugused tingimused nagu Maal). Paljude t채htede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat.
Aine erisoojus on soojushulk, mis t천stab 체hikulise massiga keha temperatuuri 체he J kraadi v천rra (체hik on ). kg 땯 K Keha soojendamiseks kuluv soojushulk s천ltub temperatuuri muudust, keha massist ja ainest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ampeari seadus - K채ib magnetj천udude kohta: Kuidas k채itub juihe magnetv채ljas?. - n채itab, kui suur j천ud m천jub vooluall olvale juhtmele magnetv채ljas -aluseks ekejtrimootorite konstrueerimiseks -b-magneti tugevus -t채hiseks f - Vasakuk채ereegel=== voolusuund s천rmede suunas, j천ujooned pihku, p철ial n채itab, kuhu poole hakkab liikuma LORENTZI J횛UD J천ud, mis rakendub liikuvate osakeste ja magnetv채lja vahel.

Anaeroobne k채채ritamine on mikroobne protsess, mille k채igus s체sivesikud lagundatakse CO2-ks ja CH4-ks. See on loomulik protsess, aga t채nu reaktori kasutamisele on v천imalik reaktsioonisaadusi kokku koguda ja 채ra kasutada.
Aatomite kiirgus - ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega v천ib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa Elektronid v천ivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel.
Algul kuu - orbiidile j천udnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (t천lkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga j채채d nii Kuu l천una- kui ka p천hjapooluse 체mbrusest.

횥hes fookuses on p채ike osooni, neelab ta p채ikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle Kepleri II seadus-Planeedide raadiusvektorite poolt v천rdse ajaga l채bitud pindalad on kahjuliku toime eest.
횥ldiselt pikemalaineliseks valguseks). 겙 Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et v채ljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud k천rgemate elektronseisundite energiana 혻Luminestsentsi saamine :
Aastal pv - paneelidega 0,5 % elektrienergiast (tippkoormuse ajal 1 %), Euroopas 2 % (4 %) Teatavasti on Saksamaa suurim p채ikeseenergia tootja maailmas, seal asub ca 50% kogu maailma p채ikeseelektrijaamadest.

Aatomi tuum on m천천tmetelt suurusj채rgus 10-13 cm. Tuum on v채ga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks.
Alalisvoolumasinaid on neli liiki (joonised 6A 6D). 1. S천ltumatu ergutusega e v천천rergutusega alalisvoolumasinal (joonis 6A) toidetakse ergutusm채hist, milles on ergutusvool I e , s천ltumatust alalispingeallikast.
Algaineks on vesi, ja selle uurimisega poleks edasi tegeletud ning see sinnapaika j채etud, ehk elaks me siiani algelises 체hiskonnas, kus poleks teadmisi nt. molekulidest, aatomitest, r채채kimata DNA mudelist.

Antiosakestel on k천ik suurused arvuliselt v천rdsed, kuid vastasm채rgilised (mass on m천lemal positiivne). Antiosakesi t채histatakse tavaliselt lainelise joonega ~ osakese t채hise kohal: 챰 t채histab antineutroni.
Analoogiliselt kui uuritakse vastastikm천jusid mikroskoopilistes struktuurides, n채iteks Suure Paugu singulaarsus v천i musta augu servad ja keskkoht, tuleb relatiivsusteooria asemel appi v천tta kvantmehaanika.
Antud seadmel on ava diameeter D ja selle kaugus valgus allikast a valitud selliselt, et okulaari maksimaalsel eemaldamisel avast (optilise pingi l천puni) n=1 ning difraktsioonpildi keskkohas on n채ha valguslaik.

Astmed on vahemikus 7 . . . 10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on k체ttesegu p천lemisel tekkiv gaaside r천hk, s. t. sama seguhulga p천lemisel saame k천rgema surveastme puhul rohkem kasulikku t철철d.
횥hesugune kiirus valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c. (c=299 792 458 m/s) Aja definitsioon s1/v=s2/c==t Aeg on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel v천rdlemisel.
Astronoomid on v채lja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja t채htedena n채eme pidanuks tulekera paisuma sedav천rd kiiresti, et galaktikad ja t채hed ei saanuks tekkida.

횛huniiskuse karakteristikud veeauru r천hk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 22. Pilvede tekkimine kui soe veeaururikas 천hk j천uab k천rgemal asuvatesse jahedamatesse 천hukihtidesse.
Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mille k채igus ei toimu vaadeldava termod체naamilise s체steemi soojusvahetust keskkonnaga, Q 걾걾0 . J채relikult teeb gaas t철철d ainu체ksi oma siseenergia arvel.
Alalisvoolu korral on laengutele m천juv j천ud elektrij천ud ja takistusj천ud v천rdsed, j채relikult kogu elektrivoolu t철철 kuulub takistusj천udude 체letamisel ja takistusj천u vastu tehtav t철철 eraldub soojushulgana.

Atmosf채채ri koostis - N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle v천ib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km k천rgusel maapinnast Maad 체mbritsev osooni ehk trihapniku kiht.
Atmosf채채ri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas l채heb sujuvalt 체le vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks.
횜ises taevas on Jupiter tihti heledaim "t채ht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva n채htav tumedas taevas). R천ngad ja Suur Punane Laik on n채htavad v채ikeste astronoomiliste teleskoopidega.

횥li채ge reaktsioon e. h체perakuutne. Toimub kiiresti, m천ne minuti kuni 48 tunni jooksul p채rast transplantatsiooni. See esineb patsientidel, kellel on juba antikehad transplantaadi vastu (HLA alleelide vastased).
Ainehulga korral on eralduv soojushulk Qt v천rdne sulamisel neelduva soojushulgaga: Qt= -貫뿦 m. Tahkumisel tekib kristallv천re, aine osakesed l채henevad 체ksteisele ja nendevaheline keskimine kaugus v채heneb.
Archimedese seadus - vedelikku asetatud keha 체lesl체kkej천ud on v천rdne keha poolt v채lja t천rjutud vedeliku kaaluga Ideaalse vedeliku statsionaarel voolamisel voolu kiirus v on p철철rdv천rdeline toru ristl천ike

Aineosakestel on kindlad m천천tmed, v채ljal neid reeglina ei ole. Vastastikm천ju on p천hjus, mis muudab kehade liikumisolekut (kiirust). Vastastikm천ju intensiivsust kirjeldav f체체sikaline suurus on j천ud.
Alaldi jahutamiseks on rootori v천llil 6 alumiiniumisula- m채hist, Kaks toidavad valgusteid, k천linas akut ja neljas 짤체 mist valatud tiivik, mida 체mbritseb 천hupiludega k채te 12. s체체tepooli primaarm채hiseks.
횛ppetunnis on mul olnud v천imalik teha ka f체체sikalisi katseid, see t채hendab seda, et kutsun ise m천ne protsessi esile v천i siis teha vaatlusi, mille k채igus m천천dan ja j채lgin, kuid toimuvat ei sega.

Autasustatud on teda Nobeli f체체sikaauhinnaga 1921. aastal, Copley medaliga, Max Plancki medaliga ja on nimetatud ajakirja 얮ime sajandi isikuks. Paljud peavad teda 20. Sajandi suurimaks teadlaseks.
횥htlane ringliikumine keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad 체hel sirgel- p철철rlemisteljel . 체htlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.
Aerosoolne hajumine - hajutavad osakesed suured (t채nu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine 밾ajutavad osakesed v채ikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse n천rgenemine atmosf채채ris.

Alalisvoolu t철철 on f체체sikaline suurus, mis arvuliselt v천rdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega 횥hik J (D탑aul) Valem (pinge*voolutugevus*aeg), ,
Aminor체hma - NH2 vahel), resonantsside (esineb aatomite konjugeeritud ahelas, aga ka erinevate molekulide vahel). Dipoolmoment tekib kui molekuli positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku.
Aatomi keskel on v채ga v채ike positiivselt laetud tuum l채bim철철duga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate.

Aatomituum on aatomi v채ga v채ike ja tihe keskosa, mis moodustab p천hilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest.
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma v채ikesest l채bimisv천imest inimesele suhteliselt ohutu.
Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S p천hjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. R철ntgenkiirgus on kas 1) pidurdus-, e. p채rsskiirgus v천i 2) karakteristlik kiirgus.

Aatominumbrite suurenemine on p천hjustatud tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inergaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem 6.Koordinatsiooniarv PTK struktuuris?
Amorfne olek on omane niih채sti lihtsaile (n채iteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka k천rgmolekulaarseile 체hendeile (n채iteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi.
Augustin - Jean Fresnel toetas sellega m채rkimisv채채rselt valguslaine teooriat, mida oli uurinud Christiaan Huygens ning taaselustanud Young, vastandades teooriat Newtoni valgusosakeste teooriale.

횥lijuhtivus - n채htus, kus elavh천beda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures j채rsult 0-ni. Voolut철철 vooluringi osas v천rdub voolutugevuse pinge ja t철철 sooritamiseks kulunud aja korrutisega.
Asukoht kehas on muutumata. Vedelikkudes molekulid liiguvad kaootiliselt nii nagu gaasigi molekulid, kuid suurem tihedus tingib suurema p천rgete arvu ja p천rkest p천rkeni l채bitud tee pikkus on l체hem.
Atp s체ntaas prootoneid pumbatakse stroomast luumenisse elektrontranspordiga paaris, tagasi stroomasse ringlevad nad aga l채bi ATP s체ntaasi, mis kasutab prootongradiendi energiat ATP s체nteesiks.

횥htlane liikumine on liikumine, kus keha l채bib v천rdsetes ajavahemikes v천rdsed teepikkused. 6. M천iste: Kehade vastastikm천ju: Kehade vastastik m천juks nim. seda, kui 체he kehaga juhtub midagi teise keha
Aastates on 164,7 ning p철철rlemisperiood 철철p채evades on 0,67. Huvitav on ka teada et neptuuni pinna temperatuur on -220 kraadi .Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie p채ikeses체steemis.
Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonileTahkumine on protsess kui vedelas olekus aine muutub tahkeks. Tahkumine on sulamise vastandprotsess.

Absoluutne niiskus veeauru mass grammides 체hes kuupmeetris 천hus (). 2. Suhteline ehk relatiivne niiskus n채itab, kui kaugel 천hus olev veeaur on k체llastunud olekus, v채ljendatakse protsentides.
Alla 10 - 15 atm.), P채ikese l채hedus ja aeglane p철철rlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi (-170째C 철철sel kuni +350째C p채eval). 9. Veenuse v채lisilme,pinnamood, ehitus, atmosf채채r.
Alaldamine tekib siis kui diood l체litada vahelduvvooluringi Transistor on kahte pn-siiret sisaldav pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektronmagnetv천nkumiste generaatoris, v천imendis jne

횆ikeses체steem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille l채bim천천t on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit t채hte, mille hulgas meie P채ike on 체sna t체체piline.
횥ldine 천huringlus ehk globaalne 천huringlus ehk atmosf채채ri 체ldine tsirkulatsioon ehk 체ldtsirkulatsioon on suurem천천tmeliste 천huvoolude s체steem, mille j채rgi toimub 천humasside liikumine maakeral.
횥hik si - s 1 oom (1廓). Mahtuvustakistus. Suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetv채lja energiat teisteks energialiikideks.

Aine tiheduseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub keha massi ja selle keha ruumala jagatisega. Mehaaniline liikumine Trajektooriks nimetatakse joont, mida m철철de liigub keha punkt.
Astronoomia objekt - planetoloogia(uurib planeete); t채htede f체체sika(uurib t채hti); galaktikate f체체sika(uurib t채hes체steeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest).
Atmosf채채ris 10 12 km vahel loetakse kokkuleppeliseks piiriks kosmose ning atmosf채채ri vahel kuna seal on juba v천imalik vaadelda muutusi, mis esinevad, kui kosmosetehnika atmosf채채ri siseneb.

Alginvesteering on k체ll odav, kuid edaspidi v천ib elektrik체te nii m천nestki teisest k체ttes체steemist kallimaks osutuda, 겕 pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad
Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende s체steemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkus체hikud: liikumist ja arengut - astronoomiline 체hik (a.체.)(u.a.) 1a.체. = 150 milj.
횥ksnes pri - maarahela lahutamine voolu j채rsult ei katkesta, sest kaduv magnetv채li l천ikab ka prirnaarm채hist ennast ja indutseerib selles algvpolu s채ilitada p체체dva endainduktsioonivoolu.

Ainepunkt - m천nikord v천ib liikumise uurimisel j채tta kehade m천천tmed arvestamata: siis kui need on palju v채iksemad k천ikidest teistest m천천tmetest, millega antud 체lesandes on tegemist.
Anumas on h천rendatud gaas (v천imalikult v채he I hapnikku, et W ei saaks oks체deeruda) *H천천gniidist juhitakse l채bi el.vool, mille tulemusena hakkab see h천천guma ning valgust kiirgama.
Atomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel m천juva tuumaj천uga. Iga t채iendav nukleon, mis tuuma lisandub, t천mbab teisi tuumas olevaid nukleone tuumaj천uga enda poole.

Aukjuhtivus ioniseeritud aatom haarab kaotatud elektroni asemel naabri oma, see omakorda r철철vib j채rgmist ja n천uab muudkui aatomite ahelikku pidi tagasi 9. Mis on rekombinatsioon? Lk 68
횜철p채evaks ehk keskmiseks p채ikese철철p채evaks aga loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul P채ike teeb oma n채ivas liikumises 체mber Maa, mis vastab Maa p철철rlemisele, 체he t채istiiru.
A u pinge (체hik: 1V) potentsiaal q A t철철 (체hik: 1J) q laeng (체hik: 1C) Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtivakeha v천i kehade s체steemi laadumisv천imet.

Ahel 2 - 3 : -7,92-0= -7,92V Ahel 3-4: -7,92-(-7,92)= 0V Ahel 4-5: -7,92-(-7,92)= 0V Ahel 5-6: -7,92-(-7,92)= 0V Ahel 6-7: 6,17-(-7,92)= 14,09V Ahel 7-8: 0-6,17= -6,17V Ahel 8-9: 0-0= 0V
Antiosakeste tekitamine on raske sellep채rast, et selleks on vaja v채ga suuri energiaid (vastupidine protsess annihileerumisega). Osakeste energiat suurendatakse kiirendites (osakeste kiirused ca 0,3 c).
Adaptiivoptikat on kergem kasutada infrapunaste lainepikkuste piirkonnas, kus atmosf채채ri moonutused ja teleskoobi peeglite valmistamise t채psusn천uded on v채iksemad kui n채htava valguse puhul.

Asteroid tahke 체mber p채ikese tiirlev ebakorrap채rase kujuga madala temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti v천ib olla kunagi olnud planeet.
횛천nsas p철철rdkorgis on avad, mis ta p철철rami- Bensiinikraan 체hendatakse karburaatoriga bensiinikmd- sel satuvad j채rjekorras kohakuti kraani keresse pressitud last kummist v천i plastist voolikuga.
Agregaatolekutes on osakeste liikumistee pikkus suurem (v채iksem) ? 2. Difusiooni p천hjutab molekulide ╈╈ . 3. Difusioon on k천ige aeglase (kiirem) ╈ (gaasides, vedelikes, tahkistes)

Ainehulga t채his on 館, 체hik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, v천etakse kasutusele ainehulga 체hik 1mool. 1 mol on ainehulk, milles osakeste arv on v천rdne 12g s체siniku aatomite arvuga.
Ainehulga t채his on N ning 체hik [mol]- mool. Avogadro arv on kontstant, mille v채채rtus on 6,02*1023 mol-1. Avogadro arvu t채his on Na. Molekulmass on keha massi ja selle osakeste arvu jagatis.
Alfalagunemine - tuuma laeng v채heneb kahe v천rra, mass 4am체 v채rra, ning element liigub tabelis kaks kohta ettepoole (valemites on esikohal 체laindeks, teisel alaindeks): Xz m > Yz-2 + He2 4

Akj - k천rvalj천udude t철철[1J] q-laeng[1C] E-elektromotoorj천ud[1V] K천rvalj천ududeks nimetatakse k천iki teisi j천udusid v채lja arvatud kulonilisi ehk elektrostaatilisedj천ud.
횥ldlevinud laserimaterjal on s체nteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need 체htlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid 쐎n s체체di laserikiirguses.
Asteroidid on korrap채ratu kujuga tahked v채ikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P v천i K asukoht m채rgatav ainult heledama laigu orbiitide vahel j채rgi.

Aastal atlas - Centaur raketi v채ljalennutamise p천hjustatud v채lgulahendus p천hjustas h채ireid pardaarvutis, seet천ttu anti vale k채sk juhtimisseadmetele ja raketi lend l천ppes avariiga.
횥lesl체kkej천ud on v천rdne keha poolt v채ljat천rjutud vedelikule v천i gaasile m천juva raskusj천uga. Valem: F체 = 갿V M천천t체hik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse m천천tmiseks.
Ahel 2 - 3 : -7,93-0= -7,93V Ahel 3-4: 1,06-(-7,93)= 8,99V Ahel 4-5: 1,31-1,06= 0,25V Ahel 5-6: 6,16-1,31= 4,85V Ahel 6-7: 6,16-6,16= 0V Ahel 7-8: 0-6,16= -6,16V Ahel 8-9: 0-0= 0V

Aktiivtkistuse m천천t체hik on oom. Eristamaks aktiivtakistust alalisvooluahelas aktiivtakistusest vahelduvvooluahelas nimetatakse alalisvooluahela osa elektrilist takistust ka oomiliseks takistuseks.
Aktiveerimatu - j채채b inaktiveerituks seni, kuni ta membraani re- v천i h체perpolarisatsiooni m천jul uuesti tagasi p철철rdub suletud , aga aktiveeritavasse olekusse). K+ kanalid avanevad
횥le ploki on pandud peenike niit, mille m천lemas otsas on v천rdse massiga m koormised C ja C. Koormis on rauast, nii et seda v천ib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil.

Aku on nagu suur 100 liitrine veevaat, millel on pisikene kraan(juhe v천imendini), ja kui sul on vaja korraga 20 liitrit vett 1 sekundi jooksul, siis ta ei tule sellega toime.
Atlase element on veel hiiglaslik magnets체steem, mis k천verdab laetud osakeste liikumisteed, et saaks m천천ta inertsimomenti. Atlase detektorite vastastikm천ju loob 체체ratu andmevoolu.
Aatomites on erinevate kvantolekute energiatasemete vahed erinevad, siis iga aatom kiirgab ergastatud olekust p천hiolekusse naastes erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid.

Absoluutne 천huniiskus - otseselt m천천ta ei saa 걎 - 천huniiskus antud temperatuuril 1g/m3 suhteline e. relatiivne 천huniiskus - m천천tmiseks kasutatakse ps체hromeetrit 걎k - antud temp.
Automaatjaamade abil on leitud Marsil samasugused kraatrid nagu Kuul, voolus채ngid, hiiglaslikud kanjonid ja kustunud vulkaanid, mille hulgas on ka P채ikeses체steemi suurim - Ol체mpose m채gi.
Akas kasulik t철철 겘 m mass 겘 管 kasutegur 겘 Q1 ts체klis soojendilt saadud soojushulk 겘 Q2 ts체klis jahutile antud soojushulk 겘 S entroopia

Aktiivtakistus tekitab vahelduvvooluahelas olev takisti ( On p천hjustatud laengukandjate vastastikm천jul ioonide ja teiste osakestega Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahet ei ole
Amorfsed ained on isotroopsed. Anisotroopia on kristalli omaduste s천ltuvust suunast, st et kristalli vastupanu kokkusurumisele s천ltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda.
Amplituud on maksimaalne kaugus tasakaalu asendist - 0 . V천nkeperiood on t채isv천nke sooritamiseks kulunud aeg 밫. 3. Harmoonilised v천nkumised, harmooniliste v천nkumiste faas.

횥lal철eldu on t채pselt 천ige ainult juhul, kui aatomid on 체ksteisest isoleeritud (puudub vastasm천ju aatomite vahel). Kui muutub aine olek, v천ib muutuda ka kiirgusspektri t체체p.
Ahelreaktsioon on protsess, mille k채igus protsessi l천pptulemus (v천i k천rvaltulemus) k채ivitab uue samat체체bilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast v천imendav s체ndmuste ahel.
횥hesugune on neil prootonie arv, kuid erinev v천ib olla neutronite arv ja seega ka massiarv 7.Millised on stabiilse tuuma tingimused? 1. P체siva tuuma suurus peab olema piiratud.

Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, milles termod체naamilisel s체steemil ei ole soojusvahetust 체mbritseva keskkonnaga ehk Q = 0. Adiabaatilise protsessi v천rrand on: pV 觀 = const
Aine murdumisn채itaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2. Teine m채채rab murdumisn채itaja levimiskiiruste j채rgi samades keskkondades.
Aine kolmikpunktiks nimetatakse sellist r천hu ja temperatuuri v채채rust, kus 3 olekut on tasakaalus. Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massi체hiku vedeliku muutmiseks auruks antud

Analoogiliselt on leitav aatomi spinnkvantarv S ja nii L kui S p천hjal aatomi koguimpulsimomendi J = L + S kvantarv J. Valikureeglid m채채ravad aatomi kvantarvude muutumise siirdel.
횥laossa on t채htis roll pinnalt aurunud niiskusel, mis pilvedena v채lja kondenseerudes annab 체mbritsevale 천hule sama hulga soojust, mis kulus tema aurustamiseks aluspinnal.
Aatomi mass on suurusj채rgus 10닋27 kg kuni 10닋25 kg. Et nii v채ikeste arvudega on t체likas opereerida, siis v채ljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga.

Ajavahemik - ?????? P천him천isted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge K횛VERJOONELINE
Arvutuste tulemusena on katsekeha soojusjuhtivustegur 씄놆씄 = 1,1 닕 10닋1 짹 8,1 닕 10닋3 쓳딊쓳 쓳싺쓳 닕쓲언쓲 , usaldatavusega 0,95, mis on suhteliselt halb soojusjuht.
Atlas on aatomf체체sika eksperiment LHC-s CERN-is. Indikaator Atlas otsib uusi avastusi otseses prootonite kokkup천rkes. Atlas 천pib meie universumi kujundanud alusj천ude.

Avastanud antielektrone ehk positrone V채idetavalt v천ivad endast kujutada esimest otsest t천endust universumit t채itva seni v채he tuntud tumeda aine kohta ja anda aimu selle loomusest.
Aastal usa - sse. 1942 kutsus Fermi oma t철철r체hmaga esile esimese termotuumareaktsiooni, mis kujutas endast t채htsat sammu tuumaenergia ja tuumarelva kasutuselev천tu suunas.
Atp - st vabanenud energia muudab m체osiini kuju, nii et see seostub uue G-aktiiniga, 체ks v천i kaks kohta kaugemal algsest, n체체d on m체osiinil potentsiaalne energia.

횛hutemperatuur on 58째 C ja madalaim 천hutemperatuur on 89,6째 C. Maakoor on valdavalt tahke ja r채nirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks.
Aatom - aine v채ikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.
Aine eritakistus on esitatav ka kujul , kus b on liikumise takistustegur laengukandjate suunatud liikumisel, q 체he laengukandja laeng ja n laengukandjate kontsentratsioon.

Alalisvool - elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, t채his ---- Vahelduvvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul muutub mingi sagedusega, t채his
Alates 15 - 20 meetrisest lainepikkusest k채ituvad aga raadiolained teisiti ja nagu raadioamat철철rid on paljukordselt t천estanud , v천ivad levida Eestist ka Uus- Meremaale.
Aatomiks nim. v채ikseimat osakest, mis s채ilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid v천ivad aines esineda 체ksikuna v천i molekulideks liitununa.

Aatomispekter on isoleeritud aatomi kiirgusspekter v천i neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite 체leminekust 체helt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele.
Aku - vajalik s체체de s체체tes체steemi t철철ks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri t철철tamiseks, mootori t철철ks t체hi k채igul, mugavuss체steemide t철철ks.
Ansambel on 혻 b채nd 혻 v천i 혻 r체hm혻 lauljaid,혻kuid혻antud혻teksti혻t채henduses혻on혻ansambel혻tervikkogu.혻Aineosakeste혻ansambel혻koosneb혻 miljarditest혻osakestest.

Adiabaatiliseks nim. protsessi, milles termod체naamilises s체steemis ei ole soojusvahetust 체mbritseva keskkonnaga. See t채hendab Q=0 ning energiat saab 체le kanda vaid t철철na.
횥ha laialdasemalt on p채ikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India k체ladesse rajatud p채ikeseenergial t철철tavaid s체steeme.
횥htlasel liikumisel on kiirus v천rdne teepikkuse s ning selle l채bimiseks kulunud aja t jagatisega : . 횥htlasel liikumisel on kiirus suuruse poolest v천rdne aja체hikus l채bitud tee

Aineosakestel on kindlad m천천tmed, v채ljal neid reeglina ei ole. Elektriv채lja tugevus E n채itab, kui suur j천ud m천jub selles v채ljas 체hikulise positiivse laenguga kehale.
횥mbrus on v채ga ilus: k체nkaline maapind on kaetud metsatukkadega, orgudes on rohkesti allikaid kristallselge veega, l채heduses, veidike ida pool voolab Withami j천gi.
Aasta 1905 - Akadeemia, 17. Aastak채ik, nr 7, lk 1386) J채rgmise k체mnendi jooksul tehti kindlaks n채htuse lihtsamad seadusp채rasused, seal hulgas ka punapiiri olemasolu.

Aine keemistemperatuur ehk keemispunkt on temperatuur, mille juures selle aine osakeste kineetiline energia on piisavalt suur selleks, et 체letada j천ud, mis t천mbavad osakesi kokku.
Ajal l천una - Eestis olla udune ja P천hjaEestis p채ikesepaisteline ilm. M천ne tunni p채rast on aga ilm juba k천ikjal hoopis teistsugune. 횛hkkonna seisund muutub pidevalt.
Ajavahemikul 1980 2002, kui uute ehitatud reaktorite arv vaevu asendas suletavate arvu, suurenes tuumaelektritoodang k체tuse parema kasutuse ja muude uuenduste t천ttu 60 %.

Analoogiliselt hetk - kiirusega (valem (2.4)) defineerime hetkkiirenduse: 겛 겛 겛 겛 늽v 늽v1 늽v2 a = lim = lim + lim . (2.6) 늽t 넂0 늽t 늽t 넂0 늽t 늽t 넂0 늽t
Astronoomid on avastanud Kuul "igavese p채ikese tipu" piirkonna, kus P채ike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide p천hjal.
Avatud v천nkering - kui liigutada kondeka plaadid kaugemale ja v채hendada nende pindala ning venitada pooli sirgemaks(kuni juhtme saamiseni), siis v천nkreringi sagedus suureneb.

횛litamine on veel lihtsam, kui trossi 체mb- kolb survetakti 체. s. seisu ja kontrollitakse klapi ja nookuri risele kinnitada joonisel 109, b n채idatud viisil plastpudel.
횥hendatud juhtides on kogutakistus v천rdne nende juhtude takistuste summaga R=R1+R2++Rn 14. S천nastada ja panna s체mbolite abil kirja juhtide r철철p체henduse seadusp채rasused.
Aatomi f체체sika - 체mbritseva maa v천ib jagada kolmeks: 1)mikromaailm 2)makromaailm 3)megamaail. Aatom p채rineb kreeka s천nast= atomus- jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu.

Aku - K천rgepingeahela moodustavad s체체tepooli sekundaarm채- s체체teseadmesse kuuluvad (joon. 49): madalpingevoolualli- his, k천rgepinge juhe ja 큄체체tek체unal.
Amplituudv채채rtus ehk maksimumv채채rtus on suuruse maksimaalne arvuline v채채rtus 체he perioodi jooksul. Amplituudv채채rtust t채histatakse vastava suure t채hega ja indeksiga m.
Asteroidid on arvatavasti aine, mis j채i 체le planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Esimese h체poteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers.

횥hik si - s. Valgusvoog 過 貫 see on energia mis l채bib pinna체hikut aja체hikus, aga arvestab spektraalsust ehk summa Poyntingi vektoritest erinevatel lainepikkustel.
Aasta novembris - detsembris startisid Marsi suunas kaks USA automaatjaama. 1997. Aasta juulis maandus Mars Pathfinder Marsi pinnale ja viis sinna automaats천iduki Sojurner.
Aatomi printsiibid molekul -> aatom - > elektron & tuum -> prooton, neutron -> lepton, hadron, poson -> STRING Aatomeid ega v채ljasid ei ole v천imalik l천pmatult poolitada.

Astronoomias on P채ikene keskmine t채ht (massilt, l채bim천천dult ja temperatuurilt). Tegelikult on ta h체체guv gaaskera(plasma), kus toimub pidevalt termotuumareaktsioon.
횥lejuhtivus metallides - aine oomadus, mis v채ljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 l채hedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri.
Aatomi ergastamine ehk 체leminek suurema energiaga olekusse v천ib toimuda vastava energiagakvandi neelamisel aga ka muul viisil energiat saades ( elektriv채li, temperatuur ).

Asteroidideks nimetatakse v채ikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel 체mber P채ikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks.
Astroofi - raskusaste-tosteti-tsernoboliga-sama le-tasemele?id=51295291 겱 http:// www.aripaev.ee/uudised/2011/03/13/fukushima-t uumajaamas-kuulutati-valja-avarii
As체nkroonmootor on madala hinna ja lihtsa ehituse p채rast t철철stuses k천ige enam kasutatav mootor, milles staatoril tekkiv p철철rlev magnetv채li paneb rootori p철철rlema.

Aatom neutraalne - prootonite arv-positiivne laeng v천rdne selle 체mber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis.
Amplituudid on v천rdsed. Et kaks neist on pluss-, kaks aga miinustsoonid, tuleb kiirguse summaarne amplituud null ning pilu paistab sellest suunast vaadates tumedana.
Antud teemas on avastamata mitmeid tahke, on mitmeid uusi mootori modifikatsioone loodud, on veel palju muid sellega seonduvaid teemasid, mida v천iks edasi uurida (nt.

Aval천hed nende laius on enamasti m천ni sentimeeter, harva kuni 1 m. Aval천hed on arenenud s체val천hede kohal ja nende s체gavus v천ib k체체ndida mitme meetrini.
횥ldrelatiivsusteooria j채rgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole v천imalik teha kindlaks, kas keha asub gravitatsiooniv채ljas v천i kiirendusega liikuvas tausts체steemis.
횥lekanden채htused on p철철rdumatud protsessid, mille k채igus toimud s체steemi eri osade parameetrite 체htlustumine. Protsessid toimuvad suurema t천en채osusega oleku suunas.

Asteroidid on v채ikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt. Joonist), olles piiriv철철ndiks Maa- t체체pi planeetide ja hiidplaneetide vahel.
Asteroidid - tahked ebakorrap채rase kujuga 체ldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevad kehad (Ceres d=913km) Vesta d=526 (501)km Pallas d=522(523)km Hygiea d=430km
Astroloogiat on v천imalik kasutada ka n채iteks asutuse, firma, organisatsiooni v천i riigi k채ek채igu j채lgimiseks, sellisel juhul v천etakse aluseks asutamiskuup채ev.

횆rap천lemisel on v채ljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, l천pphetkel m . Selle j채rgi paneme integraalide rajad: v m dv dm v M +m 닽 v g 0 M + m 뇭 v g = ln M .
횥hikuks si - s 1d탑aul (1J). Siseh천천re봭채htus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise 체htlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagaj채rjel.
횥htlaseks liikumiseks on keha v천i masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha l채bib liikumise kestel mis tahes v천rdsete ajavahemike jooksul v천rdsed teepikkused.

Aatominumbrite suurenemine on p천hjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem.
Alaldi on l체litatud generaatori t철철m채histe vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks.
Aordis on v채ljutusfaasil voolu lineaarkiirus 1m/s ja keskmine kiirus on 0,7 m/s. Siin on 체letatud kiiruse kriitiline v채채rtus ja voolamine on turbulentne.

Arendamise k채igus on teadlased palju 천ppinud ja saavad n체체d omandatud oskusi kasutada teistes valdkondades, seega on tuumaenergia kasutuselev천tt teaduslikult toonud
횜철p채evane temperatuurik천ikumine on suurim P채ikeses체steemis. Atmosf채채r Merkuuril praktiliselt puudub, seega pole seal mingit kaitset ei P채ikese UV-kiirguse ega meteoriitide eest.
횥lijuhid koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad 체lih채sti, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja k천rget temp.

Aatom on tervikune neutraalne, mist천ttu aatomisiseste elektronide arv, samuti nagu tuuma laeng, v천rdub elemendi j채rjenumbriga perioodilisuse s체steemis.
Adaptiivoptika ehk maapealsete teleskoopide ehitamisel kasutatav tehnoloogia, mille abil kompenseeritakse atmosf채채ri turbulentsuse tekitatud kujutiste moonutused.
Adiabaatiline protsess on protsess, mille v채ltel s체steem ei ole v채liskeskkonnaga c p i+2 soojusvahetuses. p1V1 構 =p2V 2 構 (adiabaatiline v천rrand) 構- kapa 構= c = i v

Alalisvoolu toimel on elektroodile kantava aine mass (m) v천rdeline voolutugevusega (I) ja elektrol체체si kestusega (t), k on v천rdetegur , antud ainele omane konstant.
Archimedese seadus - igale vedelikus v천i gaasis asetsevale kehale m천jub 체lesl체kkej천ud, mis on v천rdne selle keha poolt v채ljat천rjutud vedeliku v천i gaasi kaaluga.
Asja m천te on selles, et kui me juhime oma kosmoselaeva ussiurke 체hte suudmesse ja v채ljume teise suudme kaudu teises kohas ja teisel ajal (joon. 5.2, lk. 30).

횥heks probleemiks on see, et v채ga kiirete lennukitre konstrueerimisel, on takistus v채ga suur, kuna frontaaltakistus suureneb juba v채ikeste kiiruste juures k천vasti.
횥htlustusm채hise amper - kontaktid ja kogu protsess kordub sagedusega 50 . . . 60 Hz. keerud on valitud nii, et s체damiku magnetvoog j채채b gene- See on I reguleerimisaste.
Aatommass on aatommassi체hikutes v채ljendatud aatomi mass, massiarv on aatommassile l채him t채isarv, mis on v천rdne tuuma prootonite ja neutronite koguarvuga.

Asteroidid on kujult enamasti ebakorrap채rased,orbiid on tavaliselt ringi kujulised ja ekliptika tasandis,esineb aga ka piklike ja tasandist v채ljuvad orbiite.
횥hes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: n채iteks v천imendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite p천lvkonnad p채rinevad 1950. aastatest aastatest.
Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega t채isnurga.

Agregaatolekud - aine tahke, vedel ja gaasilised olekud Reaalne gaas- gaas mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist(reaalselt eksisteeriv gaas)
Aineosakestel on laineomadused (osake k채itub de Broglie lainena, millel 貫 = h/p) ja 2) osakeste k채itumine on t천en채osuslik (seda ei saa t채pselt ette n채ha).
Aktseptor ehk vastuv천tja omastab p천hiaine naaberaatomilt elektroni, j채ttes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni.

Alfakiirgus on heeliumi tuumade voog , *tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur, *a-kiirgus on v채ikese l채bimisv천imega, peatab juba paberileht.
All utility - scale reactors heat water to produce steam, which is then converted into mechanical work for the purpose of generating electricity or propulsion.
Allikv채li - elektriv채lja j천ujooned v채ljuvad alati positiivsest ja suubuvad negatiivsesse laengusse, st. iga laegut 체mbritseb radiaalsete j천ujoonte parv.

Astangranna murrutusj채rk on vaid m천ni m k천rge ja laugeLauskranna olulisemateks t체체p on: Kaljurand - paljandub lame paene alusp천hi, n채iteks Vaika saartel ja Vilsandil.
Aurumiseks nimetatakse 체leminekut aine vedelast olekust gaasilisse. Tahkestumiseks e. kristallisatsiooniks nimetatakse 체leminekut vedelast faasist tahkesse.
Aurustumine - Molekulide lahkumine ainest, k천igepealt lahkuvad kiiremad molekulid, sest neil on piisavalt energiat, et 체letada molekulide k체lget천mbej천udu.

Aurustumissoojuseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis n채itab, kui suur soojushulk on vaja 체hikulise massiga aine aurustamiseks j채채val (kindlal) temperatuuril.
Aatomituum on aatomi keskel asuv aatomi koostisosa, mille l채bim천천t on 100 000 korda v채iksem aatomi l채bim천천dust, kuid seal on peaaegu kogu aatomi mass.
Aita juhanit missuguseid elektriseadmeid tohib Juhan 체heaegselt kasutada? Paku erinevaid variante, kuid selliselt, et k체lmkapp oleks kindlasti kasutusel.

Antiosake - elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise m채rgiga; antiosakese seisumass on osakese massiga v천rdne
Aukjuhtivus p - pooljuhid. Lisanditega saab juhtivust muuta: Doonorlisandid- muudavad valdavaks elktronjuhtivuse, Aktseptorlisand muudav valdavaks aukjuhtivuse.
횥htlane liikumine liikumine kus kiiruse moodul ja suund on j채채vad 횥htlaselt muutuv liikumine liikumine mille korral on kiirendusvektor on j채채v ja suund

횥lemaailmne gravitatsiooniseadus Kaks punktmassi t천mbuvad teinetesit j천uga, mis on v천rdeline nende masside korrutusega ja p철철rdv천rdeline nende vaheliste kauguse ruuduga.
Aine molekulid on korrap채ratus, kaootilises, ilma mingi eelissihita liikumises, mille intensiivsus s천ltub aine temperatuurist. Osakesed m천jutavad teineteist.
Anisotroopia - monokristallide p천hiomadus, mis seisneb selles, et t채nu molekulide paiknemise kindlale korrale s천ltuvad aine f체체sikalised omadused suunast

Asteroidid ehk v채ikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende l채bim천천t ulatub m천nest millimeetrist kuni mitme saja kilomeetrini.
횛ppis 1661 - 1665 Cambridge쨈i 체likoolis ja oli aastatel 1669-1701 selle 체likooli professoriks.Lisaks oli ta aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige.
횥htlane liikumine sellise liikumise korral l채bib keha v천rdsetes ajavahemikes v천rdse teepikkuse. V = S / t , milles v- kiirus (km/h), s- aeg ja t- teepikkus.

횥likooli f체체sika - ja astronoomiaosakonnast kirjutasid ajakirjas Nature, et 2020. aastaks tekitatakse laseritega 체lil체hikest aega v채ltavaid footonite purskeid.
Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erim채rgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda.
Aero - ja h체drod체naamikas kasutatav suurus, mis avaldub 款 = , kus 款 on kinemaatiline viskoossus, 管on siseh천천rdetegur ja on aine tihedus.

Ainehulk selline gaasi hulk, mille mass grammides on arvuliselt v천rdne aine molaarmassiga . T채his z, 체hikuks mool (vana nimetusega gramm-molekul).
횥hes kambris on survetakt,teises on imitakt 궥 Diferentsiaalkolbpump 궥 Rootorpump- imi ja survepooled on eraldatud p철철rleva t철철organiga klappe ei ole
Asteroidid ehk v채ikeplaneet ehk planetoid on v채ike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel 체mber P채ikese.

Analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusn채htuse ennustamine on v채ide selle n채htuse toimumise kohta tulevikus v천i mingis teises kohas.
Atmosf채채ri p천hikomponent on l채mmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha P채ikeses체steemis, mille pinda katavad talvel k체lmuvad ja suvel sulavad ookeanid.
횥rl - e kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega m철철da raadiust ringjoone keskpunkti poole.

Ahelreaktsioon - protsess, mille k채igus l천pptulemused k채ivitab uue samat체체bilise protsessi 2.V횛RDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA
Ahelreaktsioon reaktsioon, mis p천hjustab ise enda j채tkamist, toimub raskete tuumade l천hustumine V천rrand: n + 92 U 넂 56 Ba + 36 Kr + 3n 235 141 92
횥ldtuntud on t천siasi, et nn. k천rge elutase on seotud ka suure energiakuluga. Mida rohkem ma kasutan energiat, seda rohkem tehakse minu heaks t철철d.

횥rl on liikumine; mille puhul keha liigub Kesk. kiirus on f.s., mis n채itab millise nihke m철철da ringjoonelist trajektoori, sooritab keha kesk.
Akas kasulik t철철,1J m mass,1kg Q1 ts체klis soojendilt saadud soojushulk Q2 ts체klis jahutile antud soojushulk S entroopia.
Alfalagunemine on tuumareaktsioon. Alfaosakesed Alfalagunemise tagaj채rjel tekib alfakiirgus. Alfalagunemine Alfalagunemine on 체ks radioaktiivsuse liike.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Amper on elektrivoolu tugevus, mis kahte l천pmatult pikka ja paralleelset teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvv채ikese ringikujulise ristl천ikega sirgjuhet l채bides tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse l천igu kohta j천u 2쨌10-7 N. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt
Antroopsusprintsiip on f체체sika kui loodusfilosoofia tipp, k체ps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on j천udnud 채ratundmisele tunnetusv천ime piiratusest.
Arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on m천nede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama.

Atmosf채채r on nii tihe, et aastaaegade ning 철철 ja p채eva vahet peaaegu ei ole. Maale l채henedes on Veenus alati sama k체ljega meie poole p철철ratud.
횥hik si - s. Hooke섾 seadus V채ikeste deformatsioonide korral on elastsusj천ud v천rdeline kujumuutuse suurusega 1 N/m 31. Newtoni III seadus.
Aeg pilves - mitme kilomeetri paksused pilvekihid, mis koosnevad arvatavasti v채채velhappetilkadest, varjavad t채ielikult meie vaate Veenuse pinnale.

Alumises osas on temperatuur natuke 체le 0 kraadi aga pilve tipus ulatub kuni -65 kraadini. R체nksajupilvedest langevad sademed hoogvihmast kuni raheni.
Anioon - negat, elektrilaenguga ioon Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon Kui aatob haarab elektrone juurde, tekib negatiivne ioon
Aurumiseks nim. aine faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks 체leminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aine 체leminekut vedelast faasist faasi.

횥hendriikide apolli - missioonid ja N천ukogude mehitamata Kuu-sondid on toonud Maale palju Kuu kivimite n채idiseid, mille uurimine on osutunud 체llatuslikuks.
횥hikusk on Siivert (Sv), m천천detakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse m천ju elusorganismidele.
Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusn채htuste p천hjal. Aasta on 체ldjuhul jagatud neljaks aastaajaks: kevad, suvi, s체gis, talv.

Alakoormus kaal on v채iksem, kui raskusj천ud P=m( g 닋a) Kui P=0, siis 깤 = 깤 (nt. vabalangemine) g a Vabalangemisel on keha kaaluta olekus.
Ameriitsium - 24l. 342aastase poolestusajaga ameriitsium eraldab alfaosakesi, mis leiavad rakendamist hapniku ja l채mmastiku aatomite ioniseerimisel.
Aordis on r천hk max 120 mm Hg vatsakese s체stoli ajal(s체stoolne r천hk, normv채채rtus 110-140) ning min 80 mm Hg (60-90)vatsakese diastoli ajal.

횆채retult raske on hinnata, millal oodatav uus arusaam fundamentaalf체체sikast v천i kellegi ajus s체ndiv 천nnelik juhus tuumas체nteesi kasutatavaks teeb.
횆채rmised on aku v채lisklemmideks, Aku markeeringus m채rgib esimene number (3 v천i 6) aku mille k체lge kinnitatakse poldi ning mutriga juhtmeotsad.
Absoluutne viga on 짹 0.05 mm, relatiivne viga on 0.05/5.35*100 = 0.93 % 10. Keerme samm / ringskaala jaotiste arv. 11. Et surve oleks alati 체hesugune.

Ahelreaktsioon on reaktsiooni k채igus tekib 체hest v천i mitmest protsess, mille k채igus protsessi l천pptulemus k채ivitab uue samat체체bilise protsessi.
Amplituudv채채rtus on 닖2 korda suurem effektiivv채채rtusest Vahelduvvoolu efektiivv채채rtus on v천rdne alalisvoolu tugevusega, kui takistilt eraldub sama
Analoog - ehk n채idum천천teriistad 2. V천rdlusm천천teriistad 3. Registeerivad m천천teriistad ehk meerikud 4. Digitaal- ehk numberm천천teriistad

Asteroidid on taevakehad, mis koosnevad kivimitest ja metallilistest ainetest ning mille l채bim천천t ulatub m천nest meetrist sadade kilomeetriteni.
Atmosf채채r on k체llalt tihe, et Marsil saaksid m철llata v채ga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis m천nikord neelavad terve planeedi kuudeks.
Aurustumis - Q Aurustumissoojus on f체체sikaline suurus, mis v천rdub aurustumiseks vajaliku soojus L= soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega.

횥lekandev천imsus on 350 MW, alalisvoolu pingega +/- 150 kV. Kaabli kogupikkus on 210 (2 korda 105) km, sealhulgas 148 km merekaablit ja 62 km maakaablit.
횥lemaailmne gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi t천mbavad teineteist j천uga, mis on v천rdeline nende kehade massiga ja p철철rdv천rdeline nendevahelise kauguse ruuduga
횥lemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved v천ivad olla j채채kristallidest, sest s체gavamale minnes kasvab nii r천hk kui temperatuur.

Aatomipektroskoopia ehk aatomispektromeetria on spektroskoopiliste meetodite kogum keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks m채채ramiseks.
Absoluutne viga on 3 V siis, kui voltmeetri n채it on 4 V ja ka siis kui n채it on 287 V. M천천teriistale kirjutatud taandviga pole 체mbritsetud ringiga.
Alates 1950 - te aastate l천pust on Kesk-Euroopas fassaadide lisasoojustamisel kasutatud mullpol체st체reeni, mis kaetakse 천hekrohvist kattekihiga.

Asteroidid on P채ikeses체steemi v채ikekehad, mis on kujult ebakorrap채rased ja tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel 체mber P채ikese.
Aukjuhtivus on valentsitsooni elektronide v천ime t채ita valentstsooni auke, mis on tekkinud elektronide siirdumisel valentstsoonist juhtivustsooni.
횆ikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed veepiisad ja j채채kristallid - oleks erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine.

횛humass on 체hesuguste f체체sikaliste omadustega molekulide hulk troposf채채ris, mis liigub vastavalt atmosf채채ri 체ldisele tsirkulatsioonile.
횥mbritseb maa - sisest tuumajaama ehk georeaktorit vedela v채listuuma asemel tahkes olekus niklist ja r채nist ehk nikkelsilitsiidist koosnev sf채채r.
Agregaatolek - Kui 체ks ja seesama aine v천ib esineda erinevatel v채listingimustel erinevates olekuvormides. S채ilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.

Aktiivne temperatuur Laiemas m천istes on see periood (p채evade arv), mil 철철p채eva keskmine 천hutemperatuur 체letab bioloogilise miinimumtemperatuuri.
Aktseptornivoo - On keelutsoonis ,valents tsooni l채heduses paiknev energiatase,millele v천ivad siirduda aktseptorlisandi elektronid valentstsoonist.
Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mist천ttu on t천en채osus, et nad oma teel m천ne teise aatomi vastu p천rkavad, suur.

Aurumine on faasisiire, mille puhul aine l채heb vedelast faasist gaasilisse ehk s.o faasisiire, mille puhul osakesed lahkuvad vedeliku pinnalt.
횛humass on aktiivsem st. tungib peale, siis on frontaalpind v채iksema kaldega v천i p체stisem, tekib soojem t천usev 천huvool ja esineb 채ikest.
횥htlaselt kiirenev - Kiirus kasvab (lennuk stardirajal) 2. 횥htlaselt aeglustuv- Kiirus langeb (auto peatumine) Sellist liikumist iseloomustab kiirendus.

Aatommass - arv, mis n채itab, mitu korda on 체he molekuli mass suurem kui aatommassi체hik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine
Ahelreaktsioon raskete tuumade l천hustumine aeglaste neutronite toimel Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks.
Alumises konjunktsioonis on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu n채ivast suurusest), 체lemises konjunktsioonis umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu n채ivast suurusest).

Asteroidid - v채ikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel 체mber P채ikese 27.mis on langev t채ht
횛hut체hjas ruumis ehk vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s. Mida v채iksem on valguse kiirus ainetes, seda optiliselt tihedamaks loetakse ainet.
횥letab 30 - 60 korda suitsuta p체ssirohu oma. P. L. Kapitsa arvamus 뿈 Kerav채lk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on k천ige intensiivsem.

Akseptornivoo on keelutsoonis, valentstsooni l채heduses painev energiatase, millele v천ivad siirdda akseptorlisandi elektronid valentstsoonist
Alalisvoolu suund on kokkuleppeliselt m채채ratud positiivsete osakeste liikumise suunaga (plussilt miinusele) 3) Elektrivoolu tugevus s천ltub pingest.
Amori - t체체pi asteroidide periheel j채채b vahemikku 1 kuni 1,3 [[astronoomiline 체hik| astronoomilist 체hikut (a체) ehk kaugemale Maast,

Astrof체체sika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi f체체sikaga, sealhulgas taevakehade ning t채htedevahelise keskkonna omaduste uurimisega.
Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi p천hiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks m천ned nurgam천천teriistad.
Ats - Joonas J천elaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus Ultraviolettkiirgus혻on혻elektromagn etkiirgus.

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massi체hikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.
횛ige orbiidikiirus on vajalik tohutult suur k체tusehulk; suure k체tusehulga mahutamine ja transportimine n천uab aga omakorda v천imsamaid ning raskemaid
횥he p천hja - Ameerika kliima pehmendamise projekti kohaselt n채hakse ette piirata Florida v채in tammiga ja rajada piki Florida poolsaart kanal.

횥hendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil.
Aeg mehaanikas on pidevalt ja 체htlaselt muutuv skalaarne suurus, mis ei s천ltu 체heski ruumipunktis ega 체heski tausts체steemis keha liikumisest.
Aktiviseerimisenergia ea energiabarj채채ri k천rgus, reaktsiooni toimumiseks vajalik energiavaru, mis peab olema osakestel v천rreldes keskmise energiaga.

Algas grafiit - tulekaju. Tuli aitas kaasa radioaktiivse materjali edasikandmist 천hus ning seet천ttu ka l채hedal olevate piirkondade saastumist.
Algfaasinurgaks ehk algfaasiks nimetatakse elektrilist nurka , mis on m철철dunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida t채histab teljestiku
Alumiinium on vee ja 천hu toimele vastupidav, sest tema pinnale tekib tihe oks체datsioonikiht mis takistab alumiiniumi edasist oks체deerumist.

Astronoomid on v채lja uurinud, et p채rast oma k체tusevarude kasutamist ja energia tootmise l천petamist langeb suur t채ht kokku ehk kollabeerub.
횥lemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised arvatavasti j채채kristallidest, sest s체gavamale minnes kasvab nii r천hk kui ka temperatuur.
횥mbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks.

Ahelreakt - i 100km) ja enamus neist j채채b magnetl천ksu- moodustub k채imapanekuks piisava arvu neutronite saamiseks on vaja kiirgusv철철nd.
Alfakiirgus - tuumast eraldub aatomituumasi.Beetakiirgus- elektronide kiirgamine aatomituumast tekib siis kui prootone on neutronitest rohkem.
Asteroidid V채ikeplaneedid, mis on saanud oma nime sellest, et nad sarnanevad teleskoobis t채htedega. Tiirlevad 체mber Marsi ja Jupiteri.

Astronoomid on 혻 leidnud 혻 musti 혻 auke혻 s체ndmustehorisontidega 혻 vahemikus 혻 6 혻 miili 혻 kuni 혻 meie 혻 p채ikeses체steemi혻 suurus.
Aktiivtakistus tavaline takistus, eraldub soojus, p천hjustatud laengukandjate ja aineosakeste vastastikm천just, U ja I vahel faasivahet pole
Albert einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. Aastak채ik, nr 7, lk 1382) Patendib체roos t철철tamise k천rvalt algas Albert oma uurimist철철d.

Alfalagunemine on tuumareaktsioon, mille puhul aatomituumast kiirguvad v채lja alfaosakesed (慣). Alfaosake koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist.
Arengu l천pptulemus on aga teada: t채hest saab valge k채채bus, neutront채ht v천i must auk, seda juhul, kui ta enne pole kogunisti laiali plahvatanud.
Arengulugu on kujutletav 체mariku kerana, justkui maakera, ainult m천천tmeid on tal kahe v천rra rohkem (joon. 3.6). Arengulugu imaginaarajas

Arv tuumas on N. Nukleonide arvu A nimetatakse massiarvuks A = Z + N .Tuumi, mille Z on 체hesugune, kuid N erinev, nimetatakse isotoopideks.
Absoluutselt elastseks nimetatakse p천rget, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks, mittemehaanilisteks energiavormideks.
Alalis - voolugeneraatorite relee-regulaatorid (77). Vahelduvvoolugene- raatorid (83). Vahelduvvoolugeneraatori t철철 ise채rasusi (89).

Andre - Marie Ampere j천udis samale j채reldusele ,mis Avagadrogi, tal kulus selleks 3 aastat ja tema leidis selle teise teooria kaudu.
횥lej채채nud kuud on korrap채ratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Aatomimudel on planetaarne mudel, mis t채hendab, et elektronid v천nguvad 체mber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis 체mber p채ikese, v채lja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U :

Acceleratio kiirustamine), kusjuures a = , kus v on keha 늽t l천ppkiirus, v0 algiirus ja 늽t ajavahemik, mille jooksul kiirus muutus.
Aineosakestel on laineomadused (st osake v천ib k채ituda lainena). 2. Mikroosakeste k채itumine on t천en채osuslik (ei ole t채pselt ennustatav).
Antiikajast saadik on inimesed p체체dnud aru saada aine k채itumisest: miks asjad kukuvad, miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi.

Asteroidid on ebakorrap채rase kujuga , nende pinnal leidub meteoriidikraatreid ja nad on igati suurte planeetide v채ikeste kuude sarnased.
Augustin - Jean Fresnel tegi p천hjalikumaid uuringuid ja arvutusi difraktsioonin채htustest, mis avaldati 1815. aastal ning 1818. aastal.
횥laltoodud reaktsiooniv천rrandisse on kindlasti tarvis m채rkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks v천rrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus.

Ajavahemikus 2pi - d sooritatud v천ngete arv 0 = = 2f . T Harmoonilise v천nkumise energia Harmoonilise v천nkumise energia on j채채v suurus.
Algkiirus v0 on v천rrandis aja t kordajana seega 田췱田 v 0 = 닋10 田 田 田 s 田. t2 Kiirendus a on v천rrandis liikme kordaja seega 2
Algselt nelja - aastasena planeeritud missiooni pikendati 2008. aastal, et uurida Saturni s체steemi kevadise-s체gisese p철철rip채eva 체mber.

Analoogiline s체steem on mehaanikas vedrupendel, kus v천nkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist v채lja viia ja siis lahti lasta.
Arvutamise viise nimetatakse d체naamikaks. D체naamika aluseks on kolm liikumisseadust, mida avastas Newton (njuuton) ja mis kannavad tema nime.
Astendamine on arvu korrutamine iseendaga, mis- t천ttu on korrutatavatel arvudel 체hised vead ja astendamisel saab olla vaid s천ltuv viga.

횥htlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha l채bib mistahes v천rdsete ajavahemike jooksul 체hesugused teepikkused.
Aatomitel on 1 v채liselektron v채hem kui p천hiaine aatomitel, saame aukjuhtivusega pooljuhi, mida nimetatakse ka p- t체체pi pooljuhiks.
Absoluutsed vead on siis px1 , px2 . . . , pxn . M천천detud tulemuste aritmeetiline keskmine on x짱 = x/n, mille vea leian valemi (11) j채rgi.

Alkohol - ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aastal Toskaana hertsog Ferdinand II. Elavh천betermomeeter on olemas 1657. aastast.
Arenenud riikidel on hea kui nende elektroonikaj채채tmed reisivad v천imalikult v채ikese kulu eest kaugele ja neile enam probleeme ei p천hjusta.
Astronoomia on 체ks vanemaid teadusharusid, mis olemas on. Juba kiviajal olid olemas algsed teadmised t채histaevast ja selle ts체klitest.

횥lekandekanaliks on n채rvikiud (aferentne n채rv). Vastuv천tja on s체napsid keskn채rvis체steemis ja kasutaja on tsentraalne sensoorne s체steem.
Aastal l천una - Saksamaal Ulmis, kuid kasvas 체les M체nchenis,Varajases lapsep천lves ei viidanud miski sellele, et temast sirgub suurmees.
Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, n채iteksraadiotelemeetriaseadmed, laser ja m천천teaparatuur.

Ampermeetri sees on m천천tevahendiks galvanomeeter, mis on r철철biti takistusega, takistus on v천imalikult v채ike, et vool just teda l채biks.
Aret - popp-viis-tervist-rikkuda/ 궓 http://www.postimees.ee/teema/e-sigaret 궓 http://foorum.e-suits.eu/ 궓 http:// skysmoke.
Atmosf채채r on h천re, 95% sellest moodustab s체sinikdioksiid, mingil m채채ral leidub ka veeauru, hapnikku, s체sinikoksiidi ja vesinikku.

Advektiivne udu on ududest tihedaim ja p체sib k천ige kauem: v천ib kesta isegi p채evi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on 철철 v천i p채ev.
Aktiivne sagedusfilter on elektrooniline filtreerimise elektriskeem, mis jagab signaali erinevateks sagedusvahemikeks enne signaali v천imendamist.
Amplituudv채채rtus - maksimaalne v채채rtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetv채lja energiaks.

횛huvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili v천tta, sest hapnikupuudus ja k천rge s체sihappegaasi sisaldus hakkavad kiiresti v채sitama.
Aine erisoojus on f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui suur soojushulk t천stab 체hikulise massiga keha temperatuuri 체he kraadi v천rra.
Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised kindel siseehitus m천천tmetelt l천plik V채lja omadused V채ljad on pidevad.

Aktiivv천imsus on keskmine v천imsus, mis saadakse elektrivoolu kogu t철철 jagamisel selleks kulunud ajaga v천i efektiivv채채rtuste kaudu.
Annihileerumine on n채htus, kus antiosake ja talle vastav osake kohtuvad, mille tulemusena m천lemad kaovad ja j채rgi j채채b puhas energia.
Ateni - t체체pi asteroidide keskmine kaugus P채ikesest on Maa omast v채iksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel.

Atmosf채채r on ligi 100 korda tihedam Maa omast r천hk 90 atm), koostises domineerib s체sihappegaas (96.5%), 체lej채채nu on l채mmastik.
횥hele y - teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap.
Aine eritakistus n채itab, kui suur on sellest ainest valmistatud, 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ike pindalaga keha takistus.

Alalisvoolugeneraator - rakendatakse v천imendine, muundab mitteelektrilise energia alalisvooluenergiaksFaasijuhtmes on vool aga 0 juhtmes pole.
Alfa lagunemine aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass v채heneb 4 v천rra ja tuumalaeng v채heneb 2 v천rra.
Asteroidid ehk v채ikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, orbiidid on v채lja venitatud, kujult korrap채ratud.

Asteroidideks nimetatakse v채ikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel 체mber P채ikese.
Asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad (체lej채채nud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised galaktikad), mis p철철rlevad 체mber oma telje.
Atmosf채채r - 천hkkond.Biosf채채ris elavad organismid.Energia,mida keha omab oma asendi t천ttu j천uv채ljas, on potentsiaalne energia.

Aurustumine vedeliku 체leminek gaasilisse olekusse, energia neeldub Aurustumissoojus: L = Q : m (soojushulk jagatud massiga)
Avogadro arv v천rdne osakeste arvuga 체hes moolis aines, osakesteks v천ivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised.
횥lesv천te on tehtud USA planeetidevaheliselt automaatjaamalt "Mariner 4", mis pildistamise momendil oli Marsist 12 500 km kaugusel.

Alumiiniumi t철철stus on k천ige energiakulukaimaid t철철stusharusid: 1t alumiiniumi saamiseks kulub 4t boksiiti ja 14 000 kWh elektrienergiat.
Alumine osa on lamenenud ja kopsude venitusk천vera 체lemine osa on lamenenud, seal on t천usud v채iksemad ehk venitatavus v채henenud.
Analoogsignaal - ignaal, milles andmeid esitav tunnussuurus v천ib igal hetkel omandada suvalise v채채rtuse mingist pidevast vahemikust.

Anisotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine f체체sikalised omadused s천ltuvad suunast, t채nu osakeste kindlale paiknemisele.
Antiosakesed - samasuguste omadustega fundamentaalosakestega, ainult k천ik laengud on vastasm채rgilised. L채hteosaakestega sama mass.
Antiosakesed massid v천rdsed, laengud vastupidised (elektron positron). Avastati 1928.a. inglise f체체siku Paul Diraci poolt.

Astroloogia p천hiteoorikas on Loomaringi t채htkujude ja P채ikeses체steemi planeetide vastastikuse asendi m천ju inimeste k채itumisele ja iseloomule.
Atomistide jumalad on f체체silise kehaga t채iuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste k채ek채igust.
횥htlaseks ringliikumiseks - nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha l채bib v천rdsetes ajavahemikes v천rdsed kaarepikkused.

횥levaataja on liialt aldis arvama, et omadused viitavad asjaolule, kus k천ik nanotehnoloogilised leiutised on olemuselt ebakindlad.
Aine eritakistus on arvuliselt v천rdne sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga keha takistusega.
Aine eritaksitus on arvuliselt v천rdne sellest ainest valmistatud 체hikulise pikkuse ja 체hikulise ristl천ikepindalaga keha takistusega.

Aisting on tegevus: me n채eme, et mingi valgus on punane, kuuleme, et h채채l on vali jne. Aistingute korral ei anta neile sisu.
Akus체체de on k천ige vanem mootorrataste ja motorolle- S체체teseadmes on kaks vooluahelat: madalpinge- ja k천r- rite s체체teseade.
Asteroidid ehk v채ikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti v채lja venitatud.

횛hut체hja ballooni on paigutatud kaks elektroodi (katood K ja anood A). Katoodi ja anoodi vahelist pinget U saab muuta ja m천천ta.
횥hik 1oc on saadud j채채 sulamispunkti ja vee keemispunkti temperatuurivahemiku jagamisel 100 v천rdseks osaks normaal천hur천hul.
Algseadistuses on WiFi aktiveeritud ja kaitstud WEP-v천tmega. WEP-v천tme leiad seadme p천hja alt tehase poolt paigaldatud kleebiselt.

Avaldanud online - ankeedi, et m채채rata inimese tundlikkust elektromagnetiliste keskkonnaparameetrite suhtes, sh magnettormide suhtes.
Ajavahemikul 1940 - 1991 v채lgutabamuse l채bi 8316 inimest, samal ajal kui tornaadod said saatuslikuks 7531 ja uputused 5828 inimesele.
Aktseptor - vastuv천tja,tekitab 1 elektroni puuduj채채gi(p-t체체pi) Doonorlisandid tekivad n-t체체pi.See tekitab 체lej채채vust.

Antisotroopia - kristalliliste kehade omadused s천ltuvad suunast(optilised, soojuslikud) Isotroopsus on omane amorfsetele kehadele.
Argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see k천ik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi.
횥mberk채igusuund on vastassuunaline vooluallika polaarsusega (elektromotoorj천u m채rk) v천i voolu suunaga takistil (pingelangu m채rk).

Aatomite kiirgus - ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega v천ib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa.
Adiabaatiline soojusvahetust ei toimu v채liskeskkonnaga. 10. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on maksimaalne v천imalik
Adiabaatiliseks nim. protsessi, kus puudub soojusvahetus v채liskeskkonnaga, kuid see v척ib s채ilida s체steemi erinevate osade vahel.

Annihilatsioon - osakese ja antiosakese kadumine nende kohtumisel ning nende asemele uute osakeste ja antiosakeste paari tekkimine.
Arusaadavama suuruse - poolestusaja (ka pooliga) - ajavahemiku, mille jooksul radioaktiivse aine tuumade arv v채heneb pooleni esialgsest:
Arvv채채rtus on olemas 3. Kindel 체hik on olemas 4. Vedelikel ja gaasidel on selleks olemas m천천teriist (manomeeter, paromeeter)

Ahelrektsioon on iseenesest v천imendav s체ndmuste v천i reaktsioonide ahel s.t protsess, mis loob tingimused iseenda j채tkumiseks.
Amorfseteks nimetatakse tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, neil on omadus voolata ning sulamistemperatuur puudub.
As체nkroonmootor on vahelduvvoolu j천ul t철철tav elektrimootor, mille p철철rlemissagedus ei ole s체nkroonne elektrivoolu sagedusega.

Aurukatla omaga selles on 4 aurutrumlit ja 8 ringluspumpa; vastavalt sellele on kanalid jaotatud r체hmadesse ja alar체hmadesse.
Avalduv j천ud on v천rdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetv채ljas ja magnetv채lja tugevusest.
횥lesl체kkej천ud - 횥lesl체kkej천ud ehk Archimedese j천ud on kehale vedelikus v천i gaasis m천juv raskusj천ule vastassuunaline j천ud.

Agregaatoleku m채채rab molekulide vahelised elektromagnetilised t천mbe- ja t천ukej천ud, mis m채채ravad 채ra oakeste paiknemise aines.
Amplituud Amplituud on maksimaalne h채lve tasakaaluasendist (ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist) teatud ajahetkel.
Auto k채ivitamisel on k채vitis voolutugevus 150 A. Kui kaua t철철tas k채iviti , kui aku ja k채iviti vahelise get l채bis laeng 600 C ?

횛hul천hed on avatud. P채eval malaat dekarboks체체litakse ja tekkinud CO2 kasutatakse tavalise C3 fotos체nteesi substraadina.
Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt p천hjustatud elektritakistust t채psemalt oomiliseks takistuseks v천i ka aktiivtakistuseks.
Apelsinikoorega - kui seda l채hedalt uurida, siis on ta kortsus ja kipras, kui aga kaugelt vaadata, paistab m천nusalt 체mmargune.

Astronoomia teadus, mis uurib taevakehade ja nende s체steemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut.
Aurumiseks nim. aine nim. aine 체leminekut gaasilisest faasist 체le 체leminekut vedelast faasist gaasilisse vedelasse faasi.
Avastamata on gravitatsioonilist m천ju vahendavad on vaja k천rget temperatuuri(100milj 째). Seda v천ib saavutada gravitonid.

Avastamisest saadik on Pluuto j채채nud saladuslikuks ning tekitanud hulgaliselt k체simusi, mis senini on j채채nud astronoome vaevama.
횥hik si - s체steemis on paskal, . Kui v채lisj천ud m천jub tahkele kehale, siis annab keha r천hu edasi m천juva j천u suunas.
Absoluutkiiruse printsiip - puhtalt v채ljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.

Absoluutne murdumisn채itaja on aine murdumisn채itaja vaakumi suhtes, st kui valgus tuleb vaakumist (ligikaudu ka 천hust) mingisse keskkonda.
Ahelreaktsioon on protsess, mille k채igus protsessi l천pptulemus (v천i k천rvaltulemus) k채ivitab uue samat체체bilise protsessi.
Annihilatsioon - protsess, mille k채igus osake p천rkub oma antiosakesega; tekib uus osake(sed), millele kandub energia, impulss

Asjatundjate arvates on kanepiga patustanud latse tegelik hulk v천rreldes nende ametlike numbritega veel v채hemalt kaks korda suurem.
횥htlane ringliikumine - keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad 체hel sirgel- p철철rlemisteljel.
Absoluutkiirse printsiip - puhalt v채ljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.

Aktiivv천imsuse m천천t체hik on vatt (t채his W), reaktiivv천imsuse 체hik varr (t채his var) ja n채ivv천imsuse 체hik voltamper (t채his V줐).
Atlas - e detektor M천천tmed: 46m pikk, 25m k천rge ning 25m lai. Atlas on suurim heliosakeste detektor iial ehitatud.
횥lesanneteks on uurida, millised j채채tmed kuuluvad elektrooniliste j채채tmete alla ja kui suur on eletrooniliste j채채tmete

Alkohol - ehk piiritustermomeeter (Toskaana hertsog Ferdinand ll, 1650) Absoluutsest nulltemperatuurist madalamat pole
Asendi t천ttu on Uraanil omap채rane p채eva ja 철철 vaheldumise r체tm, mis m천nev천rra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga.
Atmosf채채r on v채ga tihe, kuid planeetide 체ldine tihedus on v채ike u 1000 kg/m3. Atmosf채채r p철철rleb v철철ndite kaupa.

Atmosf채채ri l채bipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest, samuti kiirgust n천rgendavate ainete hulgast atmosf채채ris.
횥ldisemas m천ttes t채hendab see telgs체mmeetriat - k천ik murdvad-peegeldavad pinnad on p철철rdpinnad ning nendel on 체hine telg.
횥lej채채nud kuud on juhuslikult Jupiteri m천jupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure t천en채osusega veel.

횥ml - ks nim liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes v천rdsetes ajavahemikes muutub v천rdsete suuruste v천rra.
Aatomi p천hiolek kui tal on madalaim v천imalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud k천rgematele orbiitidele
Antud 체hik on otseselt tuletatav Newtoni II seadusest: F= ma (J천ud = mass korda kiirendus) Millega j천udu m천천detakse?

Asteroidid ehk v채ikeplaneedid, tiirlevad Marsi ja Jupriteri vahel . Suuremaid on kuskil 3000tk, massilt kokku 0,1 Maad.
Aurustumine f체체sikaline n채htus, mille korral keha agregaatolek muutub vedelikust gaasiliseks, kusjuures keha temp.
횆ikesenoolest tabatul on t체체pilistel juhtudel rohked verevalumid ja p천letushaavad. Piksel철철gi tagaj채rjel seiskub tihti s체da.

횥ksk천ikne tasakaal - tasakaal on 체ksk천ikne, kui tema v채ikesel k천rvalekaldumisel tasakaaluasendist s채ilib j천udude tasakaal.
Absoluutselt elastseks nim. p천rget, mille korral ei esine kehade meh. en. muun-dumist teisteks, mittemehaanilisteks en. vormideks.
Aktiivtakistus - on sama takistus ,mis Magnetv채lja muutumisel tekib p철철riselektriv채li s천ltumatult muutuse p채ritolust.

Anisotroopia Monokristallide p천hiomadus, mis seisneb selles, et kristalli f체체sikalised omadused s천ltuvad suunast.
Antud peat체kis on k채sitletud peamisi m체ra allikaid, mille alla kuuluvad t철철stusm체ra, kontorim체ra ning vaba aja m체ra.
Asteroidid on peav철철s jaotatud erinevatesse gruppidesse ja perekondadesse, s천ltuvalt nende orbiitide ise채rasustele.

Atmosf채채ri koostis on j채rgmine: 78 % l채mmastikku, 21 % hapnikku, 0,03 % s체sihappegaasi, kuni 4% veeauru, 0,95 % intertgaase.
Atmosf채채ri koostis - N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle v천ib olla ka veeauru (kuni 4%), heitgaase, tolmu jm.
Aurustumine on kiire. Osmoos on n채htus, mis on seotud membraani erineva l채bitavusega lahusti ja lahustunud aine jaoks.

Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massi체hikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks.
Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum (prootonid, neutronid), mille 체mber tiirlevad kindlatel orbiitidel elektronid.
Absoluutne murdumisn채itaja Keskkonna absoluutseks murdumisn채itajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisn채itajat vaakumi suhtes.

Adhesioonij천ud - vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline j천ud (seisuh천천rdumine, kleepumine ja tahkiste m채rgumine.
Adiabaatiline protsess on protsess, mille korral termod체naamiline s체steem on 체mbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud.
Ahelreak - Sellist n채htust, kus reaktsioon p천hjustab sellesama reaktsiooni j채tkamist naaberaatomile nim ahelreak.

Ampermeetri takistus on vooluahela takistusest tunduvalt v채iksem, mist천ttu ta ei muuda m채rgatavalt voolutugevust vooluahelas.
Antenniks nimetatakse elektrijuhtide s체steemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks v천i vastuv천tmiseks.
Arv z - aine valents 5. Dispersiooniks nimetatakse aine murdumisn채itaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest.

Asteroid on v채ike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidele 체mber P채ikese.
Aurumine on vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril.

Alakriitiline mass - Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumk체tus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni.
Albert einstein aasta 1905. Akadeemia, 17. aastak채ik, nr 7, lk 1379-1390 Rohtmets, Indrek, 2006. Lehed ja t채hed.
Alfakiirgus on tulenevalt oma v채ikesest l채bimisv천imest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda l채bida isegi paberit.

Allomeetrilised v천rrandid on f체sioloogia ja anatoomia suuruste seos bioobjekti pikkusega v천i massiga, mis on m채채ratud pikkusega.
Alumiinium on h채sti sepistatav: Kasutatud kirjandus: Eneke 1, kirjastus 쏺algus. Lk 49. V채ike Ents체klopeedia.
Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning v채ikesed saareriigid isegi kolm korda tundlikumad negatiivsetele m천judele.

Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosf채채riline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest.
횛hukomponent - metaan - moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagaj채rjel veel mitmesuguseid orgaanilisi 체hendeid.
횥htlasel ringliikumisel on keha kiirendus suunatud ringjoone keskpunkti poole ja v1 on arvuliselt v천rdne a1 an= v2= w2횞R R a3 a2

Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille k채igus ei toimu gaasi soojusvahetust v채liskeskkonnaga e. Q-l채heb nulliks.
Alalisvoo - luahelas kohtame ainult nn. oomtakistust, mis oleneb juHtme materjalist, m천천tmeist ja temperatuurist.
Alates 1933 - ndast aastast t철철tas Einsteni Ameerika 횥hendriikides asuvas Princetoni K천rgemas Uurimisinstituudis.

Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog.
Alfaosakesed on k체ll k천ige ohtlikum radioaktiivsuse liik, kuid juba 천huke paberileht suudab meid tema eest kaitsta.
Antigeenidele HLA (Human Leukocyte Antigen). Sellel p천hinebki transplantatsiooniantigeenide m채채ramine praktikas.

Arv on v채iksem. (kui reaktsiooni k채igus gaasiliste ainete moolide arv ei muutu, siis r천hk m천ju ei avalda)
Atmosf채채r on Maa omast umbes 100 korda tihedam, enamus sellest on s체sihappegaas, 체lej채채nu moodustab l채mmastik.
Auk on vaba tase, mis tekib siis kui pooljuhis on siirdatud osa elektrone valentstsoonist juhtivustsooni.

Auramissoojus l on soojushulk, mis on vajalik 체he vedeliku massi체hiku aurustamiseks selle vedeliku keemistemperatuuril.
횥htlane ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha l채bib v천rdsetes ajavahemikes v천rdsed kaarepikkused.
Aasta kevadest on Kepler hoidnud silma peal 156 453 t채hel, millest v채ike osa tuhmub korrap채raste ajavahemike j채rel.

Aatomi keskel on positiivse laenguga tuum, mis koosneb positiivse laenguga prootonitest ja ilma laenguta neutronitest.
Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist : p=m/v Tiheduse 체hikuks on 체ks kilogramm kuupmeetri kohta.
Ajavahemik on nii v채ike, et isegi valgus ei suuda selle aja jooksul levida rohkem kui 체he aatomi laiuse vahemiku.

Aktiivtakistus on juhtmetel, h천천glampidel jne. V천imsus n채itab aja체hikus sekundis tarbitud v천i eraldatud energiat.
Albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. K천ige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , k천ige v채iksem veepinnal
Ankruks on p철철rlemisv천llil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest.

Asteroidid e. V채ikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid
Asteroidide orbiidid on enamasti ringikujulised ja ekliptika tasandis, kuigi leidub ka tasandist v채ljuvaid piklikke orbiite.
Atomaarne side ehk hom철opolaarne side aga 체histe elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Auruturbiiniga on 체hendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetv채lja energiaks.
횥he universumi - l천pu stsenaariumi tinglik nimetus; selle j채rgi varisevad kogu ruum ja aine kokku 54 singulaarsuseks.
Aatom on statsionaarses olekus (ei kiirga), kui elektron liigub tuuma elektriv채ljas mingil lubatud orbiidil.

Aine tiheduseks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis v천rdub keha (ainet체ki) massi ja selle keha ruumala jagatisega.
Ainetega seal nim. difusiooniks. Kiiremini gaasides, aeglasemalt vedelikes ja v채hesel m채채ral tahketa ainete vahel.
Atmosf채채r on pidevas korrap채ratus liikumises (turbulents). Dobsoni 체hik (DU) on osoonikihi paksuse m천천t체hik.

Atmosf채채ri r천huga sellest 엜체gavamale liikudes r천hk suureneb, k천rgemale 엙ilvedesse t천ustes aga alaneb.
Aukjuhtivus - On aukude siirdumine valise elektriv채lja m천jul 체helt alatasemelt teisele pooljuhi valents tsoonis.
Autogaasil on k천ik samad omadused kui kodumajapidamiste k체tmisel ja kaubanduslikul otstarbel kasutataval gaasil.

횥htlasel liikumisel on keskmine kiirus v천rdne hetkekiirusega Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Liikumine혻
Aineosakesed on korrap채raselt, tugevalt seotud, soojusliikumine seisneb osakeste v천nkumises kindla keskme 체mber.
Ammu on tuntud t천siasi, et 체htlane s천idukiirus on alati muutlikust s채채stlikum ja sealjuures ka ohutum.

Arvutatud molaarmass on 46,62 g/mol, etanooli tegelik molaarmass on 46,07 g/mol. Nende tulemustega oleks katse viga 1,17%.
Asteroidid v채ikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt 체mber P채ikese.
A천 on kontinentaalne, kui ta liigub enamiku oma teest k체lmunud veekogude ja lumega kaetud maismaa kohal.

횥lesandekogus on antud elektroni v채ljumist철철d (selle ainest v채lja l철철miseks vajalik energia) mitme aine kohta:
횥lesl체kkej천ud 체lesl체kkej천uks nimetatakse j천udu, millega vedelik v천i gaas t천ukab 체les sinna asetatud keha.
횥lesl체kkej천uks nimetatakse j천udu, mis 체lesl체kkej천ud F체 F체= mg 1N t천ukab keha gaasis v천i vedelikus 체lespoole.

Absoluutne niiskus - 체hes m3 천hus sisalduv veeauru mass 27. Suhteline niiskus- 천hus oleva veeauru r천hu ja sama temp.
Aine murdumisn채itaja on seda suurem, mida v채iksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud k천ik lainepikkused.
Alalisvool laengukandjate liikumise suund aja jooksul ei muutu (voolutugevus ja pinge aja jooksul ei muutu).

Alates maast on k천igil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, 체ks suuremaid kaaslasi P채ikeses체steemis.
Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest.
Antits체klonid on tavaliselt ts체klonitest m천천tmetelt suuremad, kuid liikumiskiirus on ts체klonite omast v채iksem.

Aplituut on maksimaalne h채lve V천nkeamplituut - Xo Xo Xo Lisa : Koomiks resonantsi kohta Kasutatud kirjandus:
횥hendatud juhtides on voolutugevus sama v채채rtusega) juhiga, milles voolutugevust m천천detakse, j채lgides voolu suunda.
횥mber maakera on umbes 1000km paksune 천hukiht, mida nimetatakse atmosf채채riks, see koosneb erinevatest gaasidest.

Aasta novembrist on Eestil v채lis체hendus P천hjamaadega l채bi Estlinki merekaabli, mis ehitati Soome ja Eesti vahele.
Aatom on keemilise elemendi v채ikseim osake, millele on k천ik sellele keemilisele elemendile iseloomulikud
Aatomiks nimetatakse v채ikseimat osakest, mis s채ilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Ajakonstant - ehk relaksatsiooniaeg on aeg mille jooksul v천nkeamplituud v채heneb e korda, s천ltub amplituudist.
Alalisvool on elektrivool, mille suund ja pinge ajas ei muutu, vahelvuvvoolus need aga perioodiliselt muutuvad.
Alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala j채rgi v천ib temperatuur olla ainult positiivne.

Atomaarne hapnik on seotud rohelise ja punase valgusega ning molekulaarne l채mmastik punase v천i violetse v채rvusega.
횛nnetuse tekkimiseks on vajalik paljude s체steemide 체heaegne mittet철철tamine ja ohutusn천uete eiramine personali poolt.
Anal체체sidega on tehtud kindlaks, et tuumajaamad emiteerivad oluliselt v채hem CO2 kui n채iteks s철eelektrijaamad.

Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud p천hiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale.
Aurumine on 혻 aeglasem 혻 suurema혻 천huniiskusega 혻 천hus 혻 ja 혻 nii 혻 v천ib 혻 keha 혻 체lekuumeneda.
횥lijuht on aine, mille takistus on 0. 횥lijuhte kasutatakse: Termotuumareaktorites ehk tehisp채ikestes.

Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi s채ilitades enam pisemaks l천igata pole v천imalik.
Aerod체naamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele m천juvaid j천ude.
Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille m채채rab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Aineosakeste liikumine on korrap채ratu (osake v천ib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi.
Alfaradioaktiivsest l채hte - ehk 엁matuumast v채ljub alfaosake, tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 v천rra v채iksemaks.
Analoogselt vee - v천i 천huvooluga nimetatakse elektrivooluks k천ige 체ldisemas m천ttes elektrilaengute liikumist.

Aparatuuri eraldusv천ime on m천nest cm-st m천ne m-ni. Tulemused on kohe n채ha nii v채rvikuvaril kui ka isekirjutaja lindil.
Archimedese ehk 체lesl체kkej천ud (N) F체 = gV (5) V - keha ruumala (m3) - keha erikaal e. tihedus (kg/m3)
Avogadro arv - osakeste arv 체hes moolis aines.Temperatuur iseloomustab s체steemi v천i keha soojuslikku olekut.

횆ikese sagedus on v채ljendatav 채ikesep채evade arvuga kuus v천i aastas, mis erineb maakeral paikkonniti suuresti.
횛hk p천hjast tuleleil on see! Siis kui enda uduks teen Loom koiduvalgel kisendab, kerkib seene j채rel seen.
Ahelreaktsioon on protsess, millepuhul tuuma l천hustumisel vabanenud neutronid kutsuvad esile uusi l천hustumisi.

Akustika on f체체sika osa, mis k채sitleb h채채lt . Helid jaotakse: lihthelid(e toonid), liithelid, m체rad.
Asteroidid ehk v채ikeplaneedid. Ebakorrap채rase kujuga v채iksed, tahked taevakehad, ilma atmosf채채rita.
Aug 15. sep. Galaktika tervikuna, kus Maa asub, liigub L천vi t채htkuju suunas kiirusega umbes 600

Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna kristallisatsiooniks nim. aine 체leminekut vedelast l채hedal.
횛hus천idukeid on palju ja neile m천jub p채ris palju j천ude, kuid inimesed on saanud nendest j천ududest v천ittu.
횥lekandekanal on kaabel v천i lained, vastuv천tja on teise telefoni valjuh채채ldi ning info kasutaja on kuulaja.

Aatomi tuum - Aatomituum on aatomi v채ga v채ike ja tihe keskosa, mis moodustab p천hilise osa aatomi massist.
Ainepunktiks nimetatakse keha, mille m천천tmed ja kuju v천ib j채tta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel.
Ampermeeter voolutugevuse m천천tmiseks; 체hendatakse jadamisi juhiga, milles voolutugevust m천천detakse.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Antroopsusprintsiip on f체체sika kui loodusfilosoofia tipp, k체ps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes l채bi tunnetuse raske tee on j천udnud 채ratundmisele tunnetusv천ime piiratusest. K천igi oma p체체dluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust.
Atmosf채채ri avastamist on Pluuto P채ikesest 체ha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seet천ttu langenud.
August 1777 9. m채rts 1851) Lapsep천lv 횠rsted s체ndis 1777. a Taanis Langelandi saarel, Rudkjobingi

Avastamis - ja uurimisloos kajastub geoloogide eriline usk, huvi ja p체체dlus kraatrite avastamise suunas.
횥ldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria 체ks osa, mis k채sitleb aja, ruumi ja raskusj천u (gravitatsiooni) seoseid
Aine erisoojus on f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui suur soojushulk t천stab 체hikulise massiga keha temp.

Aine moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis kulub 체he mooli aine temperatuuri t천stmiseks 체he kraadi v천rra.
Aktsioonipotentsiaal on positiivse tagasiside mehhanism ,kus avanevad Na+ kanalid p천hjustavad j채rgmiste avanemise.
Alalisvool - laengute liikumine juhis,kus aja jooksul voolutugevus ja suund ei muutu nt. akud ja patareid.

Alessandro volta Avastas, et elektrilaeng v천ib tekkida kahe metalli ja elektrol체체di vesilahuse kontaktis.
Amplituudv채채rtus - voolutugevuse max v천imalik v채채rtus(Im). Harmooniline funkt-pendli v천nkumise kirjeldamine.