- A tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Ülalkirjeldatud rist - , silinder- ja sfäärkoordinaate saab kasutada punktide sisestamiseks joonestamisel, näiteks (vt. ka lisa 1 juhendi esimesest osast): • 8,13.5,-9 – absoluutsed ristkoordinaadid; • @8,13.5,-9 – relatiivsed ristkoordinaadid; • 7<22.5,6.45 – absoluutsed silinderkoordinaadid; • @7<45,5.5 – relatiivsed silinderkoordinaadid; • 4<90<30 – absoluutsed sfäärkoordinaadid; • @4<90<30 – relatiivsed sfäärkoordinaadid.

Autocad II

0

Algnivoo z - telje suhtes (sellelt nivoolt hakatakse kõrgust Thickness arvestama). Mõlema viimase süsteemimuutuja väärtustamiseks võib käivitada käsu ‘ELEV. Esmalt küsitakse jooksvat algnivood viibaga Specify new default elevation :. Järgmisena küsitakse jooksvat kõrgust viibaga Specify new default thickness :. Kirjeldatud viisil saab siiski moodustada ainult üsna lihtsaid ruumilisi objekte.

Autocad II

0

Annab tulemuseks – 16.5 (1– 5) annab tulemuseks 4 (1– –17.5) annab tulemuseks –18.5 Absoluutväärtuse leiab lause (abs number) Näiteks (abs –99.2), (abs 90) ja (abs –90) ja annavad tulemuseks vastavalt 99.2, 90 ja 90. Reaalarvu teisendamine täisarvuks toimub lausega (fix arv) murdosa ärajätmise teel (mitte ümardamisega lähimaks täisarvuks). Kui lähtearv on väga suur, osutub tulemus vigaseks.

Autocad II

0

Annab tulemuseks – 15.625 Eksponentfunktsiooni väärtusi arvutatakse lausega (exp arv). Tegelikult on see astme- funktsiooni erijuht, kus astme aluseks on arv e=2.7182818. Näiteks (exp 1) annab tulemuseks 2.71828 (exp 2.2) annab tulemuseks 9.02501 (exp –0.4) annab tulemuseks 0.67032 Naturaallogaritme (so. logaritme alusel e=2.7182818) arvutatakse lausega (log arv). Lo- garitmitav arv peab olema positiivne.

Autocad II

0

Arrayrec – ristküliku kujulise massiivi saamine; kaldne kolmnurk lubab valida teisi massiivi kujundamise mooduseid: ARRAYPOLAR – massiiv polaarkoordinaatides ja ARRAYPATH – massiivi üksikosade paigutus juhtjoonele (NB! Juhtjoonena ei tohi kasutada käskudega XLINE ja RAY tehtud jooni, sest arvuti ei oska leida objektide hulka lõpmatusse kulgevale joonele)

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Ascii - koodid) (read–char failideskriptor) Failideskriptor võib ka puududa – siis loetakse andmed otse klaviatuurilt, vajutades iga kord sisestamisklahvile. Jooksvast failist järjekordse rea lugemine toimub lausega (read–line failideskriptor) Sisestatav rida on siin sõne, kuid kui on on jõutud faili lõppu, siis nil. Failideskriptor võib ka

Autocad II

0

Aksonomeetriaks nimetatakse niisugustkujuta- taandatud moondetequreid 1 ja misviisi,milleskujutiskonstrueeritakse objekti punktideristkoordinaatide jdirgiteljestikukuju- suurendustegur k==!= 1,22. Joonisel 6.1,b 0,82 tisebaasil.Sel viisilvalmistatud kujutisinimeta- on ndidatudristisomeetriateljestikukujutise takseaksonomeetrilisteks kuiutisteks.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Asendusobjekt – (proxyobject) – kujutis, mis saadakse näiteks sellise joonise avamisel, milles mõne osa valmistamiseks kasutatakse programm- või ÜLESANNE I Pinnatükk 43 riistvahendeid, mis pole arvutile otseselt kättesaadavad või pole antud arvutile seadistatud, sageli on need kokkupakitud ARX-objektid mõnest arhiivist

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Ülaservas on neli raadionuppu erinevate taustatüüpide loomiseks: • Solid – ühevärviline taust; • Gradient – sujuvate värviüleminekutega kahe- või kolmevärviline taust; • Image – taustaks bitmap-fail (fail laiendiga .bmp); • Merge – taustaks jooksev AutoCAD-kujutis.

Autocad II

0

Array on sisestatud massiiv üks tervik- objekt ja teda ei saa hiljem modifitseerida ega ka “lõhestatada”. Põhjus on selles, et joonise mälus säilitatakse sisestatud blokk ainult ühekordsena ja lisatakse talle paigal- dusskeem, sest nii võtab massiiv tunduvalt vähem mälu.

AutoCad I

0

Abijooned – abijoonte jaoks; soovitatav on selle kihi värvuseks anda selgelt tähelepandava värvuse, näiteks „red” (punane); jooneliik Continous; Kontuur – kontuurjoontele; jooneliik Continous; Teljed – telgjoonte jaoks, jooneliik CENTER; see on esialgu kasutatavaks kihiks

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Agaon x - teljel.Paiknebaga punktp6hiekraanil (nagu C), siis 0htib tema pealtuaadepunkti e1= xy-tasand - p6hiekraan; enesegaja eestvaadeon x-teljel. e2= xz-tasand - esiekraan; X= €t X 6z - kaksvaatetelg; 12 Punktikaksvaademddrabpunktiasukoha kr ja kz * p6hi-ja esikiir.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Algpunkt – punkt, millega seostatakse valitud objekt(id) ja millega määratakse objekti(de) asend(id) selle punkti suhtes – ja mis viiakse siis (koos objekti(de)ga) kas uude kohta; näiteks käsk MOVE või ümber mille toimub objekti(de) pööramine – käsk ROTATE.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Archimedese arvutatu on ligi viis korda täpsem kui Vana-Egiptuse arvutus, viga vaid 0.0089 %, aga arvutatud ka kaks ja poolt tuhat aastat hiljem! Kes ei usu, võib seda käskude POLYGON ja AREA abil kontrollida, kui käsuga UNITS on seadistatud vastav kümnendkohtade hulk.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

1

Autocad classic – klassikaline AutoCAD ei kasuta Ülariba;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Alusega püramiidi ehk tetraeedrit (teravatipuline püramiid ja tüvipüramiid) ning kolm neli- nurkse alusega püramiidi (katuseharja-pind, teravatipuline püramiid ja tüvipüramiid). Püra- miidi joonestamine algab tema aluse kolme tipu sisestamisest.

Autocad II

1

Autocad - programmidel oli ka valik Rotate

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Ang – tekivad vastavalt vertikaalsete ja suvalise nurga all olevate paralleeljoonte parved (juhul Ang küsitakse lisaks veel kaldenurga suurust X-telje positiivse suuna suhtes). Valik Bisect lubab joonestada nurgapoolitajate parve.

AutoCad I

0

Apply to – objektivaliku sirvimine, “vaikimisi” – joonise objekt; rea lõpus on kiirvalimisest väljumise ikoon – sõrmis, millel klõpsamisel saab minna uuele objektivalikule mingit tavalist valikumoodust kasutades.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Avatav dialoogaken on sisuliselt jt. Samuti saab modifitseerida samasugune kui käsul LSNEW (vt. joonis 36). “käepidemete” abil, kui maastikuobjekt Enne selle dialoogakna ekraanile ilmumist tuleb on eelvalikuga välja valitud.

Autocad II

0

Arc valikureas on võtmetähtedel A ja L uued tähendused: valik A näitab, et tahetakse määrata kaare kesknurka, aga L seda, et tahetakse väljuda kaare joonestamise alamkäsust sirglõigu joones- tamisele, seega.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Ülariba ikoonid on tavaliselt väikesed (16 x 16 pikslit), määratud põhimuutujaga RIBBONICONRESIZE=0, nende suurust saab muuta suuremaks, kui võtta RIBBONICONRESIZE =1, siis on ikooni suuruseks 32 x 32 pikslit ).

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocadis on umbes 1500 erineva ikooni (sageli on mõnel käsul mitu ikooni, näiteks käsul ARC on üle kümne ikooni). On võimalik ka ise ikoone ja ikooni- jadasid käsuga TOOLBAR kujundada.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Analu0tilised jooned on v6nanditega 0leta 60" (orS 60'), on antud konstruktsioon m6dratavad, jaotudes v6nandi liigi jargi joonestustOdks piisavaltt6pne(AB* AE ABr). alqebralisteksja transtsendentseteks.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Abi - ga (vt. joonis 15): • Start point – alguspunkt S; • Second point – teine ehk vahepealne punkt M; • End point – lõpp-punkt E; • Center point – (kõverus)keskpunkt

AutoCad I

0

Actroid robotid on humanoid robotite üks tüüpidest, mille tootmise ja arendamise juures pööratakse enim tähelepanu just sellele, et tegu oleks võimalikult inimese laadse robotiga.

Masin, robot, inimene

0

Asetsevale on p6Ordeteljeks ekraanile, tasandi joonkujutis( t=a' =p v6i t= cr "=e) ni ng tasandi punktide p66rendidmdrgitaksetelje ristsirgetel nende vastavate kvootide kaugusele.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Ülanurgas on punane täpike) ja teeme seal parem-klõpsu. Avanenud menüül klõpsame alt teisel real Settings (seadistused) ja avanebki viiekaardiline aken Drafting Settings.

Arvutigraafika I TIHEND

0

Ainsaks erandiks on mõnikord mingi töökorralduse väljalülitamise valik: ON / OFF < ON >: {sisse või välja; vaikimisi – sisse} kus OFF ↵ asemel võib vastata lihtsalt

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Analoogili - defineeritakse klasse:p66rdpinnad, joonpinnad,uldisedteist seltsilindrilise kruvijoonega;siinon eelduseks, jdrkupinnad,kruvipinnadja tsuklilised pinnad.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Annab tulemuseks – 1.0 Arkustangensit arvutatakse lausetega (atan arg) ja (atan arg1 arg2). Ühe argumendi korral saadakse nurk vahemikus –/2 kuni +/2 radiaani.

Autocad II

0

Õpikoda – (Workshop) – suhteliselt suuremahuline , sageli paljude kaartide või akendega selgitus- või abiprogramm mingi erialalise ülesande selgitamiseks;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Argument tt on tühikutunnus, mille puudumisel ei saa sisendrida sisal- dada tühikuid: tühikuklahvile vajutamine on samaväärne vajutamisega klahvile Enter.

Autocad II

0

Üldotstarbelised robotid on robotid, mis suudavad täita erinevaid ülesandeid, näiteks majas ringi liikumine, esemete kasutamine või isegi inimestega suhtlemine.

Masin, robot, inimene

0

Abistamisvõimaluse – kui väiketähte ei muudata suurtäheks, siis tähendab see seda, et sellise nimega käsku pole olemas ja tuleb täpsustada.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Ahvi moodi – käsu tellimus hiirega klõpsamisega mingil ikoonil (tuleneb väljendist „Ta liikus ahvi kiirusega”, seega väga ruttu).

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Aktiveeruma – (‘highlighting’) objekti värvuse või jooneliigi (või mõlemad koos) muutumine näiteks siis, kui objekt on valitud.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Arvuti vastus – tähistab käsu, võtmetähe (-sõna) või omaduse arvulise väärtuse sisestamisele järgnevat Käsuritta ilmuvat teksti.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - 19.0 faili selliselt, et ka mingi vanem AutoCAD suudaks seda töödelda, tuleb sellele failile anda käsuga SAVEAS uus nimi.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Argument tt on olemas ja pole nil, siis võib sisendrida sisaldada tühikuid ja sisestamise lõpetamiseks tuleb vajutada klahvile Enter.

Autocad II

0

Autodesk on sin teinud põhimmõttelise vea – pikslite hulk peab olema täisarv, mitte mingil juhul ei saa ta olla kümnendmurd.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autolisp - keele interpretaator sobib automatiseeritud joonestusprotsessi läbiviimiseks ideaalselt ja ka mälu tarvitab ta vähe.

Autocad II

0

Aksonomeetrias on ellips,millekihemtelg on ringi tasandigaristi oleva koordinaat- telje kujutise sihiline, pikem telg aga sellegaristi.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Abimees – tavaliselt (mitme) kaardi abil juhitav selgitav program juhtimise mingi kindla tegevuse tutvustamiseks.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Alajaotuses attributes on võimalik klõpsamisega ruudukesel [ Read-only ] paigutada sinna või eemaldada sealt “linnukese”.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Aknal on toodud ka joonise maht ja viimase sulgemise (muutmise) aeg (kuupäev-kuu-aasta-tund-minut-sekund)

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Annab tulemuseks – 0.785398(= –45O) (atan 2 3) annab tulemuseks 0.588003 (atan 2 –3) annab tulemuseks 2.55359

Autocad II

0

Aperture size – haaramisala (“sihiku”) suuruse seadistus liuguriga (saab seadistada ka käsuga APERTURE)

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autolisp - keelsetes protseduurides, tavalisel käsurealt sisestamisel ei ole vaja sellest kinni pidada.

Autocad II

0

Alustame kursori - risti suuruse kontrollist ja kui ei meeldi arvuti poolt antud väärtus, siis muudame seda.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - 19.0 töötamiseks (programm pakitakse lahti kõvakettalt ja kirjutatakse operatiivmällu):

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - 19.0 puhul on võimalik paigutada Käsurida joonestusväljale (joonisel) suvalisse kohta:

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - käskude kasutamisel on tavaliselt objekti välimus aktiivne kuni käsust väljumiseni.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Autocad - 19.0-ga töötamiseks on väikseimaks soodsaks kuvari suuruseks 1280 x 1024 pikslit.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Asimo on väga palju kuulsust kogunud olles demonstratiivselt paljudel väljapanekutel.[3]

Masin, robot, inimene

0

Autocad puhul on esialgu “vaikimisi” joonisesse laaditud vaid üks jooneliik – pidevjoon.

Arvutigraafika I TIHEND

0

Ülariba – Ribbon täiendavat selgitust ei vaja, sest ta on kogu aeg silmade ees, kuigi

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Angle – nurga ühikud (näide: tähistus koolis õpitud järgi 560 07’ 37”.2 )

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Arc – kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks;

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Autolisp - keelsete protseduuride täitmiseks omab AutoCAD vastava interpretaatori.

Autocad II

0

Autodesk exchange – ühendused muude kasutajatega; Interneti ühendust pole veel tehtud

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Aktiveerub – ta muutub siniseks ja samal ajal avaneb ka seadistuste valiku aken

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Annab tulemuseks – 8 Korrutamislause kujuga (* arv1 arv2 …) leiab arvude korrutise.

Autocad II

0

Asukohaks on siin koonuse tipp, sihtmärgiks aga suvaline punkt koonuse teljel.

Autocad II

0

Audit – joonise terviklikkuse hindamine ja lihtsamate vigade parandamine:

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Üldasendiline sirge - sirge pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil

Insenerigraafika I kontrolltöö küsimuste vastused

0

Asendiliselsirgel on kolmestkujutisestkaks m6neteljegaparalleelsed v6i sellegaUhtivad.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Ühest alg - punktist saab kujundada kiirtekimbu, kus kiirte arv pole piiratud.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Algustäheks on SUURTÄHT, näiteks Tarbijateljestik, Ülariba, Käsurida jne.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Akende nimetused on kirjutatud allakriipsutatud kaldkirjas poolpaksus kirjaviisis

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - 19.0 joonestamise algolek, kus joonisele pole veel nime antud.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad drawing – salvestada AutoCAD-joonis kasutatava joonise *.DWG- failina;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Auprec – tüvekohtade arv nurga väärtuse kuvamisel (s.t. täpsus);

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Assotsiaat – mingil moel omavahel seotud objektide ühendus, koostis.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Archive – pakib kokku jooniselehtede kogumiku arhiveerimiseks;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Avanemine on automaatikaga ning põhiosa laius teha min 1000mm.

Tervisespordikeskuse hoone seletuskiri

0

Abijooned – mitmesuguste abi- ja konstruktsioonjoonte jaoks.

Arvutigraafika I TIHEND

0

Ülariba koostises on üheksa kaarti, väljakutsutavad klõpsuga sakil.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Angdir – punkt, mis suunas suundub „nulliline” nurk;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - failina salvestade, näites AutoCAD 2013 drawing.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Akende abil on käskude täitmine mugavam ja ka ülevaatlikum.

AutoCad I

0

Arc – ringi kaar (11 võimalikku joonestaisviisi);

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - 19.0 puhul on sama tähendusega Type a Command

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Angbase – punkt, millest lähtub nurga esimene haar,

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Abitasanditenakasuta - takseeriasendilisipindu,eritinivoopindu.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

All drawings – sulgeda kõik senini avatud joonised.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - jooneliigid säilitatakse failis ACAD.

Arvutigraafika I TIHEND

0

Algebralisetasak6verajiirk on v6rdne selle joone v6nandi astmega.

Kujutava Geomeetria abimaterjal

0

Üldasendiline tasapind - tasand pole ühegi ekraaniga risti.

Insenerigraafika I kontrolltöö küsimuste vastused

0

Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes.

Insenerigraafika

0

Aunits – nurga mõõtmestamise ühukud;

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - joonisest mingit teavet toomata.

ÜLESANNE IV KANN

0

Abikolmnurga kujundus – sama suur kui suur nool

ÜLESANNE IV KANN

0

Üksikosa piires on laiuse muutus lineaarne.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Ülariba tööriistakastis on igaühes sisud erinevad:

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Üksikasjalised kirjel - dused jätame esitamata.

AutoCad I

0

A kõrval on tööala valiku aknake

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Autocad - vormingute kasutamisel.

ÜLESANNE III KLAMBER

0

Alias - väljakutse võimalus.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

-1

Autocad - programmid tegidki alati ainult nii. AutoCAD-19 paigutab üldiselt uue Ikonijada püstjalt joonestusvälja vasakusse või paremasse (kui vasakus servas on juba mingi Ikoonijada) joonestusvälja serva.

ÜLESANNE I PINNATÜKK