- A tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Akvakultuur - kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme.

Kalakasvatuse vastused

0

Aastaringselt on keelatud kalapüük:  kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m  kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani  kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.

Kalapüügieeskirjad Eestis

1

Allikasvesi - stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus.

SISSEJUHATUS KALAKASVATUSSE 2014

0

Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 meetrit ja ohtlikust kohast lõuna poole, st, et laev peab Oc-varjutav; Iso- võrdfaasne; Fl- plinkiv; Q- koosneb umbes 25 meetri pikkustest osadest, need jätma endast põhja poole; süüdi sage plinkiv; LFl; pikk plinkiv; IQ katkev sage mida nimetatakse seekliteks.

Laeva ekspluatatsioon eksam

0

Aparell on laevast kaile väljaulatuv tugev ja lai kaldtee Laeva sisemisi kaldteid nimetatakse rampideks Treilerid lastitakse avaratele tekkidele siserampide (või tõstetakse liftiga) kaudu Sageli on treileriteki lae all allalastav vahetekk, nn. sõiduautotekk, autoplatvorm.

Laevade ehitus EKSAM

0

Angerjas – 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud – kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. • VIMB – saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht.

Läänemere kalastik

0

Abstsissteljel on kreeninurgad: tüürpoordi (paremale) ja pakpoordi (vasakule). Ordinaatteljel on püstuvuse õlad meetrites või püstuvus- momendid tonn-meetrites. Nimetatakse diagramme ka näiteks: Reed'i diagramm õlgades või püstuvuse diagramm momentides.

Laeva Püstuvus

1

Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega.

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

0

Aktiivne tee tähendab seda, et mikroelemendid pumbatakse läbi rakkude eriliste transportvalkude abil kulutades selleks ATP-d. Mineraalelementide imendumine sõltub soolkanalis olevast pH-st, ammoniaagi olemasolust ja rasvade olemasolust söödast.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Ankurdamata undatest on Eestis kasutusel peamiselt kaks unnatüüpi: ketasund ja „punn“. Unnapüük on passiivsevõitu püügiviis Ketasunn koosneb ümmargusest lamedast kettast, tamiilist, tinast,lipsust ja konksust.

Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast

0

Aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis.

GPS

0

Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, sea l asub tavaliselt sildumistekk. Ahtertääv Teraslaevade algusaastatel kasutati ahtertäävides neljakandilisi talasid.

Laevade ehitus EKSAM

0

Ahal - tekiin • Kere on kitsas, nukiline, kuiva, tihke lihastikuga • Pea sõõrmete poole aheneb, suurte ilmekate silmadega ja pikkade kõrvadega • Turjakõrgus ca 152 70 KALAKASVATUSE ERIALA

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Abikatelde aurutootlikkus on tavaliselt 0,5…50 t/h, kuid suurtel diiseltankeritel kuni 120 t/h. Auru parameetrid – rõhk ja temperatuur See on aurutootlikkuse kõrval teised esmatähtsad katla näitajad.

Laeva katlad

0

Akvaariumid - krevettide, bettade ja vähkide omad, taime akvaarium ning poeväline taimenäidisakvaarium. Nende veemaht on väiksem ja neid puhastatakse nagu koduseidki akvaariume.

Praktika aruanne - KAUPLUS KALAKE

0

Allikavesi on stabiilse temperatuuriga, kui hapnikuvaene ja piiratud kogusega  Jõevee puhul on reostuse ja nakkuste oht ning kõikuv temperatuur – suvel kõrge, talvel madal.

Kalakasvatuse konspekt

0

Ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega.

Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast

0

Ankrusedame ülesandeks on tagada laeva kahte kerakujulist või muud samalaadset märki asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal püstjoonel ülestikku kõige nähtavamal kohal.

Laeva ekspluatatsioon eksam

0

Aitab isas - ja emaskaladel koelmutel teineteist hõlpsamini ära tunda ja kudemisel kontakti hoida. Pärast kudemist pudenevad körbukesed kala kehalt jäljeltult maha.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Ankrupeli on horisontaalse lisaks punktis 1 mainitud tuledele pardatulesid 4 Pilet ning pühapäeval või riigipühal võib võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks.

Laeva ekspluatatsioon eksam

0

Ahvenavaru on tugeva püügisurve all v.a. Vaindloo saare ümbrus • KOHA – saak 100 t. Esineb arvukamalt Pärnu lahes, kus on aastaid kasutatud kunstkoelmuid.

Läänemere kalastik

0

Altlandi tuur ehk samb; ta kaalub kuni 160 kg. On teada kuni 280 kg raskuste atlandi tuurade väljapüüdimise juhtumeid, kelle pikkus oli kolm ja pool meetrit.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Abiootilised – valgus, toitainete kontsentratsioon vees, vee temperatuur, vee liikumine; biootilised – rakkude vanus, liigispetsiifilised kohastumised.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Api - tihedus määratakse valemi abil: 1415, APItihedus = − 1315 , d kus d on vedeliku erikaal kas 60 °F/60 °F või 15 °C/15 °C juures.

Konteinerveod

0

Abstsissteljel on lisaks punktid δL/2 või δL/4. Trapetsteguri väärtused näiteks ühe poolordinaadi puhul ahtris ja vööris on järgnevas valemis

LAEVA UJUVUS

0

Amoco cadiz – prantsuse rannik, 223-227 tuhat tonni toornaftat 320 km rannikut, 20000 hukkunud merelindu, 9000 tonni hukkunud austreid.

Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused

0

Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu.

Kalapüügieeskirjad Eestis

0

Aeglaselt maha – sellega tagatakse rõnga mõõtmed ja elastsuse Rõnga lukupilud võivad olla:  90°  45°  tapplukud

LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID

0

Ahtri - rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane

Aurulaevade esitlus

0

Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Ajaloolistel põhjustel nimetatakse mõnd merd laheks – Mehhiko ja Biskaia laht ja mõnd suurt järve mereks – Kaspia ja Araali.

Mereteaduse mõisted

0

Alk – (Alca torda) on varesest veidi suurem lind musta ülapoole ning valge kõhualuse ja tiivavööndiga.

Läänemeri

0

Alusraam - mootori alus, mis kinnitatakse mootori vundamendile ja millele toetuvad kõik ülejäänud detailid.

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

0

Alates 1988a on vaalapüük range rahvusvahelise kontrolli all ja püütud vaalade hulk on tunduvalt kahanenud.

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

0

Angaar on 9 m pikk, 2 m lai, 3 m kõrge ning seda kasutatakse SHINKAI 6500 majutamiseks ja remontimiseks.

Uurimislaevad

0

Ainulaadne pangamets on paljudes kohtades kas kaitsealana või vääriselupaigana hoitav. Eesti rahvuskivi on paekivi.

Keskkonnakaitse KT

0

Abikatlad on ette nähtud laeva soojatarbijate ja auruga töötavate abimehhanismide varustamiseks auruga.

Laeva katlad

0

Alumine kütteväärtus on ülemisest väiksem selle soojushulga võrra, mis kulub kütuses sisalduva vee aurustamiseks.

Laeva katlad

0

Alaldid on nende erijuhtumid, mis on tüüritavate muundurite teooria tundmisel lihtsalt tuletatavad.

Elektrotehnika

0

Angerjas on söödav kala , kuid on regristreeritud, ehkki küll üksikuid, mürgitusjuhte tema läbi.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Angerjapüünis bottengarn on süvameremõrra rootsi keelne nimetus, tähendades sõnasõnalises tõlkes põhjavõrku.

Lõkspüünised-referaat

0

Alalisvoolumasinad on pööratavad nagu sünkroonmasinadki, st neid võib kasutada generaatori ja mootorina.

Elektrotehnika

0

Algpüstuvus – intial stability – laeva staatiline püstuvus väikestel kreeninurkadel; määraks

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

0

Argo merchant – madalikule sattumine, reostus 25-28 tuhat tonni, õlilaik 111x180km reostas ranniku.

Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused

0

Alaldusdiood on ettenähtud madalasagedusliku vahelduvvoolu muundamiseks pulseerivaks alalsivooluks.

Elektrotehnika

0

Aasta paiku on oodata, et linnuliha saab maailmas sealiha ees kõige enam tarbitavaks lihaliigiks.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat.

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

0

Angerjalised on katadroomsed siirdekalad, kes koevad meres ja kasvavad suguküpseks magedas vees.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Angerjas – on Läänemere ja üldse kogu maailma kõige omapärasema eluviisiga siirdekala.

Läänemeri

0

Allurel on laevapeal laiali 10 mullivanni ja kaks neist on klaasseinaga ja vaatega merele.

KRUIISILAEVAD Victoria Luise´st Quantumini

0

Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse.

Ankruoperatsioonid

0

Ardennid on pärit mäestikest, on kuivema konstitutsiooniga, väiksemat kasvu ja elavamad.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Allapanukihi paksus on algul 10…15 cm. Iga 2…3 päeva järel lisatakse allapanumaterjali juurde.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Api - tabelid, milles antakse ruumala parandid ja tihedus sõltuvalt temperatuurist.

Konteinerveod

0

Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on:

Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid)

0

Aluseline fosfataas - mis võimaldab neil kasutada ka lahustunud orgaanilisi fosforühendeid.

Ookeani primaarproduktsioon

0

Anduriks on väike alalisvoolugeneraator, mille emj sõltub pöörlemissagedusest.

Laeva elektriseadmed arvestus

0

A three - colour scheme is used to distinguish between degrees of accessibility.

Optional use of ECDIS

0

Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega

Merevee kemism

0

Andmebaasi koostamisel on aluseks võetud järgmine eluta looduse objektide klassifikatsioon:

Keskkonnakaitse KT

0

Ankruketi pesemiseks on klüüsis torustik, vee 3) Lootsilaeva tuled eririietuse töödeks.

Laeva ekspluatatsioon eksam

0

Abortide põhjuseks on suguteedesse sattunud mikroganismide poolt põhjustatud haigused.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Abikateldes on tavaliselt üks automatiseeritud programmjuhtimisega põleti.

Laeva katlad

0

Abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks.

ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD?

0

Alltoodud tabelis on antud veeldatud gaaside aurude ohutud kontsentratsioonid.

Konteinerveod

0

Angerjas – j. Kasvatatase põhiliselt retsirkulatsioonisüsteemis.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Ahtertraaler - traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva ahtrist.

Traalpüügi terminid

0

Ainuõõssed – vähe like: meduus, meririst, meriseen ja meritikker.

Läänemeri

0

Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel.

Laevade ehitus EKSAM

0

Arasan 70 - S 4,3 mg/l Vitavax-R 217 mg/l Benlate 50 WP 1,032 mg/l

Vähk ja vähikasvatus

0

Abüssopelagial – maailmamere veemassiivi ökoloogiline sügavuskiht.

Mereteaduse mõisted

0

Are marked on the ENC display with an additional orange indicator.

Optional use of ECDIS

0

Aid - 2347 http://www.seit.ee/agenda21/EA21/1_03vaht.html

Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid)

0

Ala on AWP ja kõrgus T : ∇ C C vp = = B AVP ⋅ T CWP .

Laevateooria

0

Aloosa – sarnaneb välimuselt ja eluviisilt vinträimega.

Läänemeri

0

Alumiinium - või roostevabast terasest nõusid ei soovitata.

Ohutus ja ohuteave referaat

0

Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus.

Soome julgeolekupoliitika ja merejõud

0

Alpi risla – Roostepruun selg, must kõht, pikk tume nokk.

Läänemeri

0

Aitab 5 - 7 % F – vaht – lämmatab, jahutab natuke.

Eksami küsimused - Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö

0

Alla 20 - m 3 tankidel piisab ühest kaitseventiilist.

Konteinerveod

0

Abajas - sügavale maasse ulatuv väike madal laht.

Mereteaduse mõisted

0

Ajamil on kolm režiimi: 0-asend, viirata, hiivata.

Laeva elektriseadmed arvestus

0

Allavoolu - ülalpool olevatest tiikidest alumistesse.

Vähk ja vähikasvatus

0

Abstsiss - ja ordinaattelje ning läbi raskuskeskme.

LAEVA UJUVUS

0

Agdeck - auto.ee/marine/doc/Paadimehele2008.pdf

Udu ja selle mõju meresõidule

0

Arengustrateegia 2010 – 2014, MTÜ Kõrgessaare Külmhoone.

Kalandus Väikesadamas

0

Alkoholi kuritarvitamine - soodustab naharakkude paljunemist.

Doktorkalade kasutamine alternatiivmeditsiinis.

0

Apvelling – ehk tõusikvool, ka uhkvool.

Mereteaduse mõisted

0

Aberdiin - angus – aretatud Šotimaal.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Ainuraksed – ripsloomad ehk infuusorid.

Läänemeri

0

Arengusse on andnud konteineriseerumine.

VTS systems (Vessel Traffic Services System)

0

Ankru tõstmiseks on kas ankrupeli või kepsel.

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

0

Angerjas vaid on pigem knifefish (ingl.k.)

Elektrikalad, kuidas ja millised kalaliigid kasutavad elektrivälju

0

Allapanuväljendus on 10...15 kg looma kohta.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Alarm on engine room display).

Optional use of ECDIS

0

Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega.

Elektrotehnika

0

Amper - , volt- ja oommeeter.

Elektrotehnika

-1

Allüür – hobuse liikumisviis Allüürid jaotatakse kaheks : loomulik allüür ja kunstlik allüür Loomulikuks allüüriks on samm, traav, küliskäik (osadel tõugudel), galopp, hüpe.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

-1

Absoluutne kasv – määratakse kaalumise teel või mõõtmise teel ja väljendatakse ajaperioodi kohta.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

-1

Antarktikas on produktsioon praktiliselt primaarproduktsioon on 50-600 g C m-2 aastas.

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine