- A tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Alumine ots on positiivne. Esimesel poolperioodil saab diood VD1 päripinge ja dioodi kaudu laetakse kondensaator C1. Järgmisel poolperioodil, kui mähise ülemine ots on positiivne mõjub dioodile VD1 vastupinge ta sulgub ja alaldatava pingega U2 jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator C1. Nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U 2+UC1. Järjestik kordisti kaskaade võib lülitada järjestikku ka rohkem ning saada, siis enamakordset kordistamist.

Elektroonika alused (konspekt)

1

Ahelates on suhteliselt lihtne, kuna türistori avamiseks (sisselülitamiseks) tuleb anda tüürelektroodile avamisimpulss, positiivse poolperioodi lõppedes ta lülitub aga välja, kuna poolperioodi lõpul väheneb vool hoidevoolust väiksemaks.

Elektroonika alused

0

Alalispingevõimendi – ( 0-3..5KHz) põhiline kasutamis ala on automaatikas, andurite puhul mille väljund on alalispinge (termopaar, termotakisti) • ribavõimendi – võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)]

Elektriajamid

0

Algseisus on kõik bitid nullid • MSB seatakse 0-i - vanim bitt - kannab alati poole tugipingest • noorima biti järgi on seatud D0 • probleemiks o bittide seadmine nõuab pikka muundamisaega o ta on tundlik impulsshäirete suhtes • kiiremate analoogsignaalide muundamiseks vajab lisaks hoidelülitust • suurem pinge rikub kaalumise ära • muundamisaeg on 1 - 50 μs • lahutus on 8 - 12 bitti

Elektroonika Alused

0

Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis käsitletakse passiivelemente ja aktiivelemente (v.a. integraallülitused), milledel põhineb enamike elektroonikalülituste töö. Välja on jäetud mõnede kitsamat huvi pakkuvate seadiste, nagu pöörddioodid, tunneldioodid ja ühesiirdetransistorid, kirjeldused.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Alaldava pn - siirde tekkimise tingimus - Bipolaartransistoride tööpõhimõte - Liittransistor e. Darlington´i lülitus - Formeerkanaliga MOP-väljatransistor - Indutseerkanaliga MOP-väljatransistor - Pooljuhtdioodid - Stabilitron ja stabistor, nendega pinge stabiliseerimise skeem - Türistor (struktuur, pinge-voolu karakteristikud) - Väljatransistoride liigitus koos tingmärkidega

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Abimõõtevahendid on seadmed, millega kontrollitakse mõõteriista töötingimusi, füüsikalisi mõjureid jne. Näiteks kuivelemendi elektromotoorjõu määramise töös kasutatakse normaalelementi elektromotoorjõu standardi reprodutseerimiseks, mõõtmised ise tehakse aga potentsiomeetri sisese pingeallikaga. Mõõtesüsteem on mitmest eelpoolmainitud mõõtevahendist koostatud seadeldis.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Ajakonstandi korral on sidestus ahela väljund impulsid oma kujult sarnased sisend impulsidega. Esineb ainult impulsi horisontaalse osa langus mis on vaadeldav impulsi moonutusena. Seejuures on see moonutus seda väiksem mida suurem on ahela konstant. Kui meil on vajadus edastada sidestus ahela kaudu impulsilisi signaale siis tuleb sel juhul kasutada suure ajakonstanidiga ahelat.

Rakenduselekroonika

0

Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks. sellest lähtudes saab võimendi alumine sageduspiir olla võrdne ainult nulliga, ülemine sageduspiir peab aga olema mõni kiloherts, kuna alalispinge signaalis esineb ka kiireid muutusi, milliseid on samuti vaja võimendada.

Rakenduselektroonika

0

Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel Ka= 0,45, 19 pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on IF = 0,5It ja UR = U2max, pulsatsiooni sagedus fp = 100Hz. Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

A väärtus on vahemikus 0,92 ... 0,99. Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunarežiim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus.

Elektroonika alused

0

Alaldustegur - kus Ue on tarbijal toimiv alalispinge keskväärtus ja U 2 on alaldatava pinge efektiivväärtus. Poolperioodalaldil on alaldus tegur 0.5. St, kui me alaldame 100V vahelduvpinget poolperiood alaldiga, siis saame väljundis see on tarbijal 45V alalispinget.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Alajaam - elektrivõrku kuuluv kompleks • Paikneb kindlal treeitooriumil • Omab ülem- ja alampingejaotusseadmeid • Koosseisu kuulub trafo Jaotusseade ehk jaotala- hülmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-,

Elektrivarustus

0

Alalisvoolumasina põhivõrranditega on see võimalik siis kui suureneb kas pöörlemiskiirus või masina E=4,44fwΦ... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog.

Elektrotehnika

0

Alalisvoolumasin - masin, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks, koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist, magnetväli tekitatakse elektrivooluga või püsimagentite abil.

Elektrotehnika kordamine

0

Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Aktiiv - , induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus 2 2 2 2 Ω1 U=ruutjuur (Ua +U ) Avaldades pinged voolu ja takistite kaudu saame U= I ruutjuur(r +x =lz, kus r= radiaani sekundis.

Elektrotehnika

0

Alalisvoolu lang on 0,7-0,8 V vahelduvpingelang 0,1-0,2V ühendades toodud viisil 2 dioodi (võib ka rohkem) väheneb kolektori ja baasile tulev pinge aga vahelduv signaalis kaotame kusagil 0,2 V.

Elektriajamid

0

Alaldustüristoridele on madal päripingelang (1,5 ... 3 V) ja suur lubatud vastupinge ning pärivool. Alaldustüristore on saadaval mitme kiloampristele vooludele ja pingetele mitmeid kilovolte.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Ajarni reguleerirnis - eļrk pinge-sagedus-tunnusjoone lõpį-purrkte iseloolrtustavad vastavad furrktsi

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Ajakonstant on võrdne soojenemise ajakonstandiga ainult juhul, kui jahtumistingimused soojenemisel ja juhtimismeetodid toimivad süsteemi oleku ruumis ja oleku muutujatel.

Elektrotehnika

0

Alaldi on reeglina kolmefaasiline, kuna see tagab ühtlase koormuse võrgule ja väiksema väljundpinge pulsatsiooni mille tulemusena lihtsustab alalisvoolu vahelüli.

Elektriajamid

0

Alalisvoolu mõõtmisel on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid, kuid sobivad on kõik ampermeetrid. Vahelduvvoolu mõõtmiseks ei sobi aga magnetoelektriline ampermeeter.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Alajaamaks nimetatakse elektriseadet vхi ehitist pinge, sageduse, voolu liigi vms. muundamiseks ja elektrienergia vхi elektriliste infokanalite jaotamiseks.

Elektrivarustus

0

Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub laadimisvoolus pingelang, ning impulside kuju moonutub, nii et impulsi kestel tekib pingetõus.

Rakendus elektroonika(3)spikk

0

Alalisvooluahela püsitalitluses on kadudeta induktiivpooli takistus 0; kondensaatori takistus ≈ ∞. √3UIcosϕ määrab aktiivvõimsuse 3faasilises vahelduvvooluahelas.

Elektrimasinad teooria küsimused ja vastused 1

0

Alajuhti tn - C(combine- kombineeritud)- neutraal ja kaitsejuht on ühitatud TN-S(separe- eraldatud)- neutraal ja kaitsejuht on teineteisest eraldatud.

Elektriohutus

0

Alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil.

Analoog-digitaal muundur

0

Alaldus dioodid on dioodid, mis on ette nähtud kasutamiseks alaldus lülitustes, selleks, et muundada võrgusageduslikku vahelduvpinget alalispingeks.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Alalisvool on vajalik pikkade (nt merealuste) kaabelliinide korral, kus vahelduvvoolu kasutada pole kaablite suure mahtuvuse tõttu võimalik.

Elektroenergeetika alused

0

Alalisvoolumasina kere on magnetpooluste ja laagrikilpide kinnitamiseks. Peale selle on kere magnetjuhiks, sest selle kaudu sulgub masina põhimagnetvoog.

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

0

Alalis - ja impulssvoolu allikaid vхib vaadelda kui vahelduvvoolu allikaid, kuna neil on tavaliselt individuaalsed alaldid ja muundurid.

Elektrivarustus

-1

Algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse, mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolme faasilise süsteemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline.

Rakendus elektroonika(3)spikk

0

Ainsaks erinevuseks on see, et väljundvooluks on nüüd kollektorvoolu asemel emitterivool, mis erineb viimasest ainult mõne protsendi võrra.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Aktiivfiltrid - neid nimetatakse ka transistorfiltriteks, toimub alaldatud pinge silumine transistori kui reguleeriva takistuse toimega.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana.

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

0

Alaldustüristorid on mõeldud kasutamiseks tööstussagedusel (50 Hz) võrguga sünkroniseeritud loomuliku kommutatsiooniga muundurites.

Teema 3, Pooljuhtseadmed

0

Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.

Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti

0

Ajakonstant on tunduvalt väiksem, kui kaadrisünkroimpulsi kestus, kuid samal ajal tunduvalt suurem, kui reasünkroimpulssidel.

Skeemitehnika konspekt

0

Abo raamatus on esitatud struktuurskeemile vastavate plokkide soovitatavad parameetrid). Parameetrid on esitatud kolmel tasemel.

Võimendi projekt

0

Aastamakse ehk annuiteet (annual equivalent value, annuity) A on hulk ühesuurusi • Hindade kehtestamine rahalisi makseid.

Tähtsad asjad eksamiks

0

Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Alalisvoolul lühis e. praktiliselt lühis Um (mingi R on) vahelduvvoolul u = Umsinωt tekib i = Imsin(ωt + φ), kus I m = XL

Elektroonika kordamisküsimused

0

Acceleration – determines the time, the motor accelerates to full movement speed (the lenght of acceleration ramp)

Elektriajamite 3. labor

0

Algab 7 - bitise alluva aadressiga ning andmete liikumise suunda tähistava bitiga (lugemine või kirjutamine).

AVR mikroprotsessor

0

Agp on Inteli välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks.

Emaplaat

0

Alalisvooluahelates on vaja täiendavaid ahelaid, mille abil viiakse vool väljalülitumishetkel hoidevoolust väiksemaks.

Elektroonika alused

0

Aktiivrootoriga - ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

0

Aktseptorid – (3 midagi…) Pooljuhi omajuhtivus – P N siire – vahelduvvoolust saab alalisvoolu teha

Elektroonika alused Konspekt

0

Alghetkel on laadimisvool IL suurim, sest kondensaator on tühi ja tema sisetakistus on väga väike.

Skeemitehnika konspekt

0

Alumine sisend on nüüd asendis 0 siis ei juhtu lülituse olekuga midagi ka peale sisend impulsi lõppu.

Rakenduselekroonika

0

Alates 50kvar - st vхib osutuda цkonoomiliselt kasulikumaks automaatne kompensatsiooni reguleerimine.

Elektrivarustus

0

Alarmisilmuse kogutakistus on 55 W. Silla teises õlas on reguleeritav takisti R4, millega sild tasakaalustatakse.

Teema 5, Elektro- ja süsteemtehnika põhimõisted I.osa

0

Aktiivtakisti takistus on 0,448Ω . Tehiskäivitusmoment on 1039 N·m Tehisvääratusmoment on 1426 N·m.

Praktiline töö

0

Alaldustegur on Ka = 0,45, kusjuures selle väärtuse puhul loetakse pärisuuna takistus nulliks.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Alalis - ja vahelduvvoolu, takistust, kondensaatorite mahtuvust, poolide induktiivsust jne.

Digitaalmõõteriistad

0

Aaab - 41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud

Dielektriku läbilöök

0

Aktiivkomponent on uka% = 7% ja reaktiivkomponent ukr% = 5%. Trafo sekundaarahelasse on lülitatu

Elektrimasinad kodutööde arvutustabel

0

Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub impulsidest mille vahel on paus.

Rakenduselekroonika

0

Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet.

Mõõtevahendite lõpueksami küsimuste vastused

0

Ajakonstandi korral on sidestus ahela väljund impulsid, oma kujult sarnased, sisend impulsidega.

Rakendus elektroonika(3)spikk

0

Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse.

Elektroonika eksamiks

0

Abivooluahel - juhtimis-, blokeerimis-, signalisatsiooni, mõõte- vms lisaotstarbeline

Elektrivarustus

0

Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Alalis - ja vahelduvpinge(voolu) mõõtmiseks on tavaliselt eraldi piirkonnad.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Alalispingevõimendid on ettenähtud nõrkade alalispingeliste signaalide võimendamiseks.

Elektroonika aluste õppematerjal

0

Alaldustegur on Ka = 0,45. pulsatsiooni tegur p = 1,57. UR = U2max = 1,41 * U2.

Elektroonika piletid

0

Ala nimetatakse alati baasiks, antud juhul on see elektronjuhtivusega.

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

0

Alaldamine on protsess, mille käigus muundatakse vahelduvvool alalisvooluks.

Elektroonika alused Konspekt

0

Alaldusdioodidena ehk pooljuhtventiilidena on kasutusel põhiliselt ränidioodid.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Alumiinium - elektrolüütkondensaatorid, kuid nad on ka märksa kallimad.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Aine juhtivus on nüüd suurem ja vool tekib aines elektronide liikumisena.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Alumiiniumjuhtide ühendamine - tuleb veenduda, et klemm on selleks otstarbeks sobivad.

Juhtmete ühendamisliited ja teooria

0

Alalisvoolule on määratud alaliskomponendi pinge ja voolu suhtega.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Alaldi on seadis vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks.

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

0

Aktiiv - , induktiiv ja mahtuvustakistus rööplülitus.

Elektrotehnika

0

Aktiiv - , induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus.

ELEKTROTEHNIKA Kordamisküsimused

0

Ajam - Iseloomulik et programme antaxe arvude näol.

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

0

Aktiiv - ja reaktiivvõimsuskao ning pingekao valemid.

Reaktiivvõimsuse kompenseerimine - Labtöö 3

0

Absoluutne mõõteviga on väljendatud mõõdetava suuruse ühikutes.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Alalis - vooluallikast, mida sel juhul nim. ergutiks.

Elektrimasinate konspekti üks osa

0

Alaldus - lülitus Silu-filter Stabili-saator Trafo

Elektroonika alused

0

Alaldamine on vahelduvvoolu muundamine alalisvooluks.

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

0

Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu.

Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika

0

Ajamil on head dünaamilised omadused mida kind.

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

0

Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel K = 0,45, a

Elektroonika alused

0

Ainukesed puudused on tema suurus, kaal ja toiteallikas.

Eksoskelett referaat

0

Ajami leguleerirnis - ehk pinge-sagedus-tunnusjoone kujr.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Alapinge – lubatud miinimumist väiksem vool

Elektri alused

0

Aktiivvõimsus p on keskmine võimsus perioodi kohta.

Elektriahelad ja elektroonika alused (eksami vastused)

0

Algatajaks on sel ancļ sļal,e) põhirnõttel.

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

0

Alumiinium - elektrolüütkondensaatori ehitus.

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

0

Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid.

Elektroonika alused (konspekt)

0

Aladi on koostatud kuuest dioodist.

Elektrotehnika

0

Ajami voolu - (momendi)ja kiiruse regul.

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

0

Alalisvoolul induktiivsus on praktiliselt → lühis.

Elektroonika

0

Ajami põhimõte - Nim.el.ajamit mis kindl.

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

0

Alalis - ja vahelduvvool aruanne

Alalis- ja vahelduvvool iseseisevül elektrotehnika

0

Ajamite jõuahelates - Türistorskeeme kasut.

Elektriajamite juhtimise küsimuste vastused

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti