- A tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

1

Absoluutne sagedus on vastava tunnuse väärtusega objektide arv ning see on alati täisarv suhteline sagedus, - Suhteline sagedus on sageduse jagatis koguarvuga ning seda väljendatakse tihti protsentides kumulatiivne absoluutne (suhteline) sagedus.

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

0

Aegrida – ajas kulgevad prots, sisalduvad juh komp ja häiringud Valge müra – täiesti juhuslik protsess Aegrea silumine – aegrea teisendatud variant, kus juhuslikkuse mõju on vähendatud sel teel, et aegrea element asendatakse tema lähendväärtusega, mille hindamisel võetakse arvesse naaberelemente ning neid keskmistatakse. Libisev keskmine – lähendväärtus rea elemendile x leitakse kui lähiselementide keskväärtus.

Rakendusstatistika arvestustöö lühikokkovõte

1

Aksioom - Lauseid, mida loetakse tõeseks põhjendamata, nimetatakse matemaatikas aksioomideks 40. Teoreemi eeldus ja väide- • Igas teoreemis on võimalik eristada kahte osa – teoreemi eeldust ja väidet.

Elementaarmatemaatika 1. teooria

1

Absoluutne miinimum - Kui leidub punkt lõigult [a, b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib võrratus f( ) ≤ f(x), siis nimetatakse arvu f( ) funktsiooni f vähimaks väärtuseks lõigul [a, b].

Matemaatiline analüüs KT1 vastused

0

Aidata oskasid – Carita Hommik aitas meid kooliterminoloogia ja tähistustega, Mihkel Kree poole pöördusime kõikide tobedate füüsikat puudutavate küsimus- tega, Kaie Kubjas kirjutas algversiooni lineaarsest optimeerimisest, Jon McLoonelt leidsime inspiratsiooni Hansu ja Grete dialoogiks osas 9 ja Leopold Partsi sundisime kommenteerima mitmeid erinevaid tõenäosuse osasid.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Abstsiss on 1 g  x   ax 2  c 3) määrake ruutfunktsiooni avaldises kordajate a ja c väärtrused tingimusel, et alajaotuses 2) leitud puutuja oleks ühtlasi ka funktsiooni y = g(x) graafiku puutujaks punktis, mille abstsiss on 1 4) Joonestage samas teljestikus funktsioonide y = f(x) ja y = g(x) graafikud ning nende graafikute ühine puutuja.

Matemaatika eksami kordamine KEVAD 2015

0

Aheljuurde - aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025 1976 38341 0,985 0,943 -0,015 -0,015 1977 38145 0,995 0,938 -0,005 -0,005

Statistika kodutöö exceli osa

0

Abimuutujat t nimetatakse parameetriks ja avaldisi (*) vaadeldava funktsiooni parameetrilisteks võrranditeks. Esituse (*) korral öeldakse, et funktsioon on antud parameetriliselt võrranditega (*) ehk funktsioon on antud parameetrilisel kujul (*). Parameetrilisest esitusest ei selgu, kumb muutujatest x ja y on argument ja kumb on funtksioon.

Matemaatiline analüüs I - kordamine eksamiks (ainekava järgi koostatud konspekt)

1

Absoluut - ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.

Statistika kordamisküsimused

0

Aecd on rööpkülik ja AE = DC = 16 cm, BE = AB – AE = 44 – 16 = 28 (cm). Trapetsi ABCD kõrguseks on kolmnurga EBC kõrgus h. Kõrguse leidmiseks leiame esmalt kolmnurga EBC pindala Heroni valemi abil S  p p  a  p  b p  c  . 28  25  17 Leiame p   35. 2

Geomeetria/Planimeetria.

0

Afiinses ruumis on vektorite hulk V ja punktide hulk P seotud tingimustega: 1) igale kahele punktile A ja B vastab parajasti üks vektor α = AB ∈ V 2) iga punkti A ja vektori α korral leidub parajasti üks punkt B nii, et α = AB 3) iga kolme punkti A, B ja C korral kehtib võrdus AB + BC = AC

Kordamisküsimused lineaaralgebrast 2011./2012.õ.a. sügissemestril

0

Aheljuurde - absoluutne kasv alusjuurdekasv libisev keskmine eksponentsilumine 0,5 40663 1593 1593 41459,5 53 1646 41742,667 41884,3 -928 718 41982,000 41632,625 -1479 -761 41197,333 40767,313 -975 -1736 40070,000 39847,156 -586 -2322 39056,667 39094,078 -196 -2518 38471,000 38619,539

Statistika kodutöö exceli osa

-1

A2c1 – a2b1y + a1b2y = c2a1 ⇒ y . (*) b d a1b2 a2 b1 ehk a·d – b·c = 0. c1b2 c2 b1 Viimase võrduse võib kirja panna kujul Analoogiliselt saab näidata, et x . (**) a1b2 b1 a2 a b 0. Saadud valemeid saab muuta kergemini meeldejäävaks, kui murdude lugejates c d ja nimetajates olevad korrutiste vahed esitada tabelina: Võrduse vasakul pool olevat tabelit tuleb mõista avaldisena, mis saadakse, kui arvude a ja d korrutisest lahutatakse arvude c ja b korrutis.

Determinandid gümnaasiumiõpikus

0

Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud.

Süsteemi teooria

0

Abstsiss on x. Seega k  f  x  . Joonele y  f  x  punktis  x0 ; y 0  tõmmatud puutuja võrrand on y  y 0  k   x  x0  , kus puutuja tõus k  f   x0   tan  (nurk  on puutuja tõusunurk).

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

0

Aksiomaatiline hulgateooria - Kuna on teada, et naiivne hulgateooria jookseb väga paljudel juhtudel ummikusse (nt. Russeli „habemeajaja“ paradoks), hakati alates 1908. hulgateooriat palju normeerima, mille tulemusel tekkiski aksiomaatiline hulgateooria.

ITT0030 Diskreetne matemaatika II - eksamikonspekt

0

Absoluutarvudes on Tallinna näitajad küll märgatavalt suuremad, kuid jaotades elanikud vanuseklassidesse ning kasutades nende suhtelist osakaalu tervest linna elanikkonnast, saame neid siiski omavahel väga edukalt võrrelda.

TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS

0

Ajavahemiku pikkus on ∆t, siis on keskmine kiirus selles ajavahemikus arvutatav valemiga x(t+∆t)−x(t) vkesk = ∆x = ∆t ∆t . Hetkkiiruse ajahetkel t saame, kui me kahandame vaadel- dava ajavahemiku pikkuse ∆t nulliks.

Matemaatiline analüüs I

0

Abstsiss on x. Seega k = f ′( x ) . Joonele y = f ( x ) punktis ( x0 ; y 0 ) tõmmatud puutuja võrrand on y − y 0 = k ⋅ ( x − x0 ) , kus puutuja tõus k = f ′ ( x0 ) = tan α (nurk α on puutuja tõusunurk).

Valemid ja mõisted

0

Agregatsiooni osas on minimum, minimum ja maksimum ning häguärastamiseks kasutatakse raskuskeskme meetodit (lk 20). ii) Korrutis-korrutis-summa järeldusskeem on kombineeritud maksimumide keskmise meetodiga (lk 21).

Hägusad süsteemid

0

Absoluutne maksimum - Kui leidub punkt lõigult [a, b] nii, et iga teise punkti x korral samalt lõigult kehtib võrratus f( ) ≥ f(x), siis nimetatakse arvu f( ) funktsiooni f suurimaks väärtuseks lõigul [a, b].

Matemaatiline analüüs KT1 vastused

0

Adekvaatsuse mõte on kontrollida valitud mudeli kuju õigsust ning selleks kontrollitakse F-statistiku abil ühepoolse alternatiiviga hüpoteesipaari. Valemis on d oluliste liikmete arv, alfa olulisuse nivoo.

Rakendusstatistika kokkuvõte

0

Aksonomeetria – аксонометрия profiil – профиль eriasendiline sirge – прямая частного projekteeriv sirge – проецирующая положения прямая

Joonestamine

0

A xb – 1 –1 = C, kui A =  2 0 −3  , B =  1 0 −5  , C =  −1 1 −2  0 −3 6      3 0 4   5 −2 1 1 −8 1  

Lineaaralgebra täielik konspekt

0

Adaptiivjuhtimist on vaja kasutada kui juhtimissüsteem töötab muutuvas keskkonnas (näiteks, kui temperatuur muutub väga tihti ja oluliselt) või juhitava süsteemi parameetreid muutuvad

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

0

Abstsiss on null. Pöördvõrdelise seose omadus Ühe muutuja väärtuse suurenemisel (vähendamisel) mingi arv korda väheneb (suureneb) teise muutuja väärtus sama arv korda.

Pöördvõrdeline seos

0

Abc - telglõige Täispindala: St = Sk + Sp = · π · r · m + π · r2 m – küljepikkus Kera Ruumala: π · r3 Pindala: S = 4 · π · r2 O - keskpunkt, r - raadius

Matemaatika valemid

0

Ahne algoritm – sobilik optimeerimisülesanneteks, kergem koostada & kiirem kui DP algoritm, ei anna alati tulemuseks optimaalset vastust, vastuse optimaalsust raske tõestada.

Algoritmid

0

Agrumentvektor on loogikamuutujate komplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatavat väärtust ning omandab ka funktsioon ise väärtuse.

Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal

-1

A lugeja on paarisarv a>0 X = (− ∞, ∞ ) b) a nimetaja Y = (− ∞, ∞ ) a lugeja on paaritu arv on paaritu arv c) Y = (0, ∞ ) a lugeja on paarisarv a<0 X = (− ∞,0 ) ∪ (0, ∞ ) d) Y = (− ∞,0 ) ∪ (0, ∞ ) a lugeja on paaritu arv e) a nimetaja a>0 X = Y = [0, ∞ ) on paarisarv või f) a on irratsionaalarv a<0 X = Y = (0, ∞ )

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Agregeerimis - ja implikatsioonioperaatoriteks jõuda lihtsama avaldiseni R T (41) ∑∑τ r bt s t wtr y= r =1 t =1 R T , ∑∑τ r =1 t =1 r s t wtr

Hägusad süsteemid

-1

Aastane rendisumma on 3000 €. Analüüsides kulude – tootmismahtude käitumist, rendisumma on püsikulu kulu 2. Ettevõte on otsustanud müüa vana seadme, mille raamatupidamise jääkväärtus on 20 000 €. Otsustuse seisukohalt, kas seda seadet müüa, on 20 000 € pöördumatu kulu 3. Masina operaaroritele töötasu maksmisel on kaks võimalust.

Controlling 1KT, variant 1

0

A 2 – b 2 = (a – b)(a + b) 2. a 2 + 2ab + b 2 = (a + b) 2 = (-a - b) 2 3. a 2 – 2ab + b 2 = (a – b) 2 = (b - a) 2 III rühmitamine

Tehted algebraliste murdudega

0

Adition ehk kokkuarvamine 4) substraktion ehk mahaarvamine 5) multiplikation 6) diwision 7) proportionaalarropiddamine (võrdeline jaotamine).

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

0

Ajagraafik on mitteostsilleeruv kui b>0, ostsilleeruv kui b<0, hajuv kui |b|>1, koonduv kui |b|<1. b=1 koonduvust tasakaaluväärtuseks ei anna.

Konspekt eksamiks

0

Ahel graafis – tippude järjend, kus iga kaks järjestikust tippu on servaga ühendatud (esimene ja viimane on otstipud vahepeal sisetipud).

Graafid

0

A priori on võimalik teada ainult juhusliku protsessi võimalike väärtuste piirkonda ja protsessi tõenäosuslike karakteristikuid.

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

0

Ainsaks lahendiks on üheelemendiline vektor 2 . Võrrandi 2 x1 + 6 x2 = 5 lahendiks on vektor (d, (5 – 2d )/6), kus d on suvaline reaalarv.

Lineaarsed võrrandi süsteemid

0

A4z - 1 \--''----- -6 Citr*4?-a ,t'(<.-n). r74"-"7'h.oo 4 /r.*. t^- W-,-+ 6o-,t -a gs,.t 4 " -' t . , e 6t,4 )! , -4 -o 1 f .=

Analüüs 1 kt-d(2-5)(minu enda tehtud)

0

Ajuti on viimasel ajal (näit. RC Jerevanis 1996) avaldatud arvamust, et ka tavamales ei tohiks kohtunik partii käiku sekkuda.

Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile

0

Aasia majandusprobleemid on tänu Hiina majanduse tõusule ka kriisi ajal mõnevõrra väiksemad, kuigi Jaapanis on tõsised majandusprobleemid.

Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse

0

A 2 – x 2 dx = 2 a2 – x2 + 2 arcsin + c a 2 x a 15. ∫ x 2 – a 2 dx = 2 x2 – a2 – 2 ln x + x 2 – a 2 + c

INTEGREERIMISE VALEMID

0

Abonent on unustanud vajaliku telefoninumbri 2 viimast numbrit (need on teineteisest erinevad) ja valib need juhuslikult.

Tõenäosusteooria ülesanded

0

A ntud on hulgad A = {2 ,4 ,6} , B = {2,6} ja C = {4,6} M illes ed antud hulkades t on mingi teis e ala mhulg ad.

Hulgateooria põhimõisted

0

Abel - Ruffini teoreemi tõestus on võrdlemisi keeruline, nõudes korpuste teooria ja rühmateooria tundmist.

Niels Abel referaat

0

Ainsaks tundmatuks on kaaslase vanus, mida alguses kirjeldamegi muutujaga . Tema sõnades järge ajades võime kirjutada:

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Absoluutsed konstan - did on n¨iteks ringjoone umberm˜˜du ja l¨bim˜˜du suhe π, valguse kiirus c jne. a ¨ oo a oo

Matemaatiline analüüs I

0

Agasisideühendusel on võime tekitada kogusüsteemile teistsuguseid omaväärtusi, omab see põhimõttelist tähtsust.

Süsteemi teooria

0

Abimuutujat t nimetatakse parameetriks ja avaldisi (*) vaadeldava funktsiooni parameetrilisteks võrranditeks.

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

A rea - (veeru)vektorite lineaarsest sõltuvusest (|A| = 0 ) või sõltumatusest (|A | ≠ 0). 11

Õppematerjal

0

Aditiivsus - kui on vaja leida int a->b; ∫ f ( x)dx = ∫ f ( x)dx + ∫ f ( x)dx a a c 5) b b b a

Matemaatiline analüüs 1 kordaisküsimuste vastused

0

Abstsiss on null. Uurime kahte graafikut Järeldus: Kui a>0, siis graafik asub I ja III veerandis

Pöördvõrdeline seos

0

Akj nimetatakse determinandi D elemendi akj alamdeterminandiks ehk algebraliseks täiendiks.

KT spikker

0

A a - 1 = A-1 A = E, (A) siis neid maatrikseid nimetatakse teineteise PÖÖRDMAATRIKSITEKS.

Õppematerjal

0

Ab vastandvektor on BA; v vastandvektor on –v Vektorid on võrdsed kui nendel on sama pikkus ja suund.

Matemaatika valemid

0

Abstsiss - x-väärtus 25-27.(Näide 23-25) 28. Ruut: (Näide26) S = a² (pindala = alus x alus)

Eksami materjal

0

A k on koonduv kui a n → 0 k Teoreem (Leibnizi tunnus): Vahelduvate märkidega rida k =0

Matemaatiline analüüs I konspekt -Tõkestatud hulgad

0

Aegrida on mediaankriteeriumi järgi juhuslik, kuid käänupunktide kriteeriumi järgi mitte.

Rakendusstatistika AGT-1

0

Aksonomeetria on kujutamisviis, milles kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide järgi.

Kujutava geomeetria eksami teooria

0

Absoluutväärtuse mõiste – reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset arvu.

Matemaatiline analüüs I KT

0

Absoluutne koonduvus on rea koonduvus, mille puhul koondub ka rea liikmete absoluutväärtuste rida.

Matemaatiline analüüs

0

Ainsa vahena on ülemises valemis lihtsalt üks üleliigne liige ning liige on hoopis puudu.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

A ntud on hulkade elemendid a) {a ,i ,e ,o ,u ,ö ,ä ,ü} b) { ,3,5,7 ,9 ,...}

Hulgateooria põhimõisted

0

Abu on poiss. 3. Kõik Abu poistest klassikaaslased on temast lühemad.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Absoluutseks veaks nimetatakse lähendi vea võimalikku suurimat absoluutväärtust.

Keskkooli matemaatika raudvara

0

Akende vahel on uks. Ma- jast paremal kasvab õunapuu, mis on majast madalam.

Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa

0

Afiinne ruum - A=(V,P) paar (V-vektorruum,P-hulk).elemente nim puktideks.

Lineaaralgebra Eksami küsimuste vastused

0

A korral on jagamistehteid uldiselt kaks, parem- ja vasakpoolne: ¨

Konspekt

0

Aasta jaanuarist - augustini kõige populaarsemad lastele pandud nimed.

Populaarsemad lastele pandud nimed 2010

0

Ajuprotsessid on aluseks kõigele, mis me tahame, mõtleme, tunneme.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Aksioom – Lause, mida loetakse ilma tõestamiseta õigeks.

Definitsioonid ja teoreemid

0

Aksioomid 1 - 5 nim. kolmemõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks.

Lineaari eksami materjal

0

Ahelkasvutempo on elanike arvu suhe eelmise perioodi elanike arvu.

TALLINNA JA TARTU ELANIKKONNA ARVULINE VÕRDLUS JA STATISTILINE ANALÜÜS

0

Aksioom - lause, mida loetakse tõeseks ilma põhjendamata.

8. Klassi matemaatika uued mõisted ja valemid

0

Ahelindeks on suuruse X kahe järjestikuse väärtuse suhe.

Statistika proovitest

0

Ajavahemikus on sisendid, väljundid ja operaator muutumatud.

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

0

Absoluut - a aa set t¨psust aga uldjuhul ei saavutata.

Lembit Pallase materjalid

0

Aij nimetatakse elemendi aij alamdeterminandiks.

Kordamisküsimused lineaaralgebrast 2011./2012.õ.a. sügissemestril

0

Ainus erinevus on see, et kahendarvud võetakse nelikutena.

Arvusüsteemid

0

Aadresside järgnevust nimetatakse järelekatsumise järjekorraks.

Algoritmid

0

Ab2 - a2b + 2ab2 - b3 = a3 - 3a2b + 3ab2 - b3

Matemaatika valemid

0

Aksioomid 1 – 4 seovad algmõisteid punkt ja vektor.

Lineaarkujutus ja teisendus 3. KT

0

Aasta õppekava on praeguseks mõnevõrra korrigeeritud.

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

0

A0h2 - a1h+a2=yi-1 A2=yi 2 A0h +a1h+a2=yi+1,

Matemaatiline analüüs referaat - Määratud integraali ligikaudne arvutamine Simpsoni valemiga. Veahinnangud. Näited

0

Abeli rühm on rühm, kus kehtib ka kommutatiivsus.

Diskreetne matemaatika eksami kordamise materjal

0

Aksioomid on alglaused, msi ei vaja tõestamist.

Geomeetria mõisted

0

Ajaline keerukus – hinnatakse programmi tööaega.

Algoritmid

0

Aegrida on aja järgi järjestatud valim.

Rakendusstatistika kokkuvõte

0

A suurem on tunnuse väärtuste hajuvus.

Statistika kodutöö 1

0

A2b1 ehk . c d a b c d d c 0 c a2 b2

Determinandid gümnaasiumiõpikus

0

Abu on klassi kõige pikem poiss.

Matemaatika - Õhtuõpik

0

Ajavahemik on 02.10. 2011 - 12. 03.2012.

Finantsmatemaatika elemendid konspekt lihtsustatud

0

Agt - 1 (Andmete kood: 38 42 36)

Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT1 parandatud

0

Aastat hiljem — 5 saj. esimesel poolel.

Trigonomeetria ajalugu

0

A pb - kollineaarsed vektorid.

Keskkooli matemaatika raudvara

0

Agressiivne eelarvepoliitika e. fiskaalne ekspansioon

Loeng 4 - ISLM mudel

0

Abitasanditena on otstarbekas kasutada

Kujutava geomeetria põhivara

0

Abonent on unustanud vajaliku 8

Statistika kodused küsimused

0

Ajust arusaamiseks on tarvis matemaatikat.

Matemaatika - Õhtuõpik

-2

Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.). Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist.

LOOGIKA