SÔnu seletav sÔnaraamat

Anoomia – nĂ€htus, mis nĂ€itab solidaarsuse kadumist ĂŒhiskonna liikmete vahel; kurjusele allutatud ĂŒhiskond, kus ei kehti ei Ă”igus ega moraalinormid ja kus vaatamata sellele, et valdav osa ĂŒhiskonna liikmetest on teadlik neid kohustavate normide olemasolust, neid siiski ei jĂ€rgita. Tekib pĂ”hjusel, et ĂŒhiskonnas on tekkinud kriisiseisund, kus ĂŒhiskond kui niisugune ei ole enam vĂ”imeline oma liikmeid gruppidesse siduma – nĂ”rk side inimeste ja sotisiaalsete gruppide vahel.
ÕiguspĂ€rased teod – tegu, mis vastab kehtiva Ă”iguse nĂ”uetele, siia kuuluvad; juriidiline akt juriidiline toiming juriidilise resultaadiga tegu Ă”igusvastane teod – Ă”igusrikkumine, saab liigitada Ă”igusharude jĂ€rgi Õiguslike tagajĂ€rgede jĂ€rgi, mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse:  Ă”igustloovad; Ă”igustmuutvad; Ă”igustlĂ”petavad Juriidilise fakti struktuuri jĂ€rgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise.
Avalik vĂ”im on seotud Ă”iguse kui tervikuga, kuhu kuuluvad ka Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tted, millega peavad kooskĂ”las olema nii pĂ”hiseadus kui ka teised Ă”igusaktid.

Askeetlus - tööeetika koos piiratud tarbimisega nagu kalvinismi puhul (mis soodustab sotsiaalset muutust ja kapitalismi arengut) vĂ”i teispoolsusele orienteeritud askeetlus, mĂŒstitsism, mille kohaselt lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hĂŒlgamise teel (budism). Teispoolsusele orienteeritud askeetlus ei too kaasa sotsiaalset muutust.
Analoogia - on ĂŒhe vĂ”i paljude Ă”igusliku tĂ€hendusega Ă”igusnormide rakendamine Ă”igusega mittereguleeritud vĂ”i ebapiisava tĂ€psusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad Ă”iguslikku reguleerimist .Analoogia on kasutatav, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis ning muud tĂ”lgendusvĂ”tted ei aita.
Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pĂ€devusele vĂ”i kompetentsile kehtestavad ĂŒhiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja Ă”igusi. Iga riik omab oma Ă”igusloomeks oma pĂ€devuse sĂ”ltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest.

Õigusakt - dokument, milles riigiorganid kehtestavad ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele Ă”igusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on Ă”igustloovad aktid(ĂŒldaktid), mis sisaldavad ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumisreegleid ehk Ă”gisunorme, mis kehtivad mÀÀratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele mÀÀratlemata arv kordi.
Õigusriigi tunnused – riigi allutatus Ă”igusele, kodanik ja riik on vĂ”rdsed Ă”igusobjektid, seaduse ĂŒlimuslikkus, Ă”igusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kĂ”ik tĂ€idavad tĂ€pselt ja kĂ”rvalekaldumatult Ă”igusnorme), kindel Ă”iguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele).
Allograafiline testament - teiste poolt kirjutatud testament, mis peab olema ilmtingimata alla kirjutatud pĂ€randijĂ€tja poolt 5. Katku ajal tehtud testament- tegevuse ĂŒhtsust ei nĂ”utud-7 tunnistajat vĂ”isid erineval ajal alla kirjutada 6. Abieluliste laste vahel pĂ€randi jaotamise testament- tunnistajat polnud vaja 7. SĂ”duri testament- testamentum militis- formaalsusi ei nĂ”utud, testament kehtis 1.aasta , siis tuli seda uuendada 8. Pime pĂ€randaja sai testamendi teha vaid notari-tabularius juuresolekul.

AinuĂŒksi legislatiivaktid on seadused. PĂ”hitunnused: € sisaldavad Ă”igusnorme, luues kĂ€itumiseeskirja; € ĂŒldnormi Ă”igusnorm on ĂŒldjuhul impersonaalne; hĂ”lmab kĂ”iki subjekte, kuid kĂ”igi raames vĂ”ib konkretiseeruda mingile kategooriale; € nende ĂŒldnormid loovad objektiivse Ă”iguse ning sellest tulenevalt subjektiivse Ă”iguse, kuid ĂŒldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; € nende liik tuvastatav formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub ĂŒldakti pealdises rekvisiidina.
Ühismeetme tĂ€henduses on kuritegelik ĂŒhendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ĂŒhendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskĂ”lastatult, panemaks toime kuritegusid mille, eest on ette nĂ€htud vĂ€hemalt nelja aasta pikkuse maksimummÀÀraga vabadusekaotus vĂ”i vabadust piirav julgeolekumeede vĂ”i sellest rangem karistus, kusjuures need kuriteod on eesmĂ€rgiks omaette vĂ”i materiaalse kasu saamise vahendiks ning kahjustavad vajaduse korral ametivĂ”imude tegevust.
Asendamatud asjad on tellia erisoovide kohaselt valmistatud asjad kasutatud autod erinevate pruulikodade Ă”lled jms. Vallas asju jagatakse ka Ă€ra tarvitatavateks ja tarvitamamatuteks. Asi on Ă€ra tarvitav kui see otsaterbelisel kasutamisel lakkab olemast vĂ”i vÔÔrandaakse(TSÜS§52, lĂ”ige1). Äratarvitataveteks on asjadeks on toiduained kĂŒttematerialid, kĂŒtus jms. Äratarvitatamatuteks on asjad mis kĂŒll aja jooksul oma vÀÀrtust kaotavad kuid mille kasutamine ei seisa asja Ă€ra tarvitamises.

Avalik tervishoid – elanikkonna vĂ”i selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu). Avalik julgeolek – ĂŒksikisiku ja tema vara kaitse loodusĂ”nnetuste, samuti inimeste poolt pĂ”hjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kĂ”lblus – sĂ”ltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast.
Akt – Ă”igusnorm PS – seadus – seadlus VP – mÀÀrus VV – korraldus - otsus – kĂ€skkiri ÕigussĂŒsteemide tĂŒĂŒbid ïź Mandri-Euroopa Ă”igussĂŒsteem ïź Angloameerika ehk common law sĂŒsteem ïź Skandinaavia Ă”igussĂŒsteem ïź Islami, hinduistlik, judaistlik Ă”igussĂŒsteem ïź Kaug-Ida Ă”igussĂŒsteem ïź Aafrika ja Madagaskari Ă”igussĂŒsteem ïź Sotsialistlik Ă”igussĂŒsteem Mandrieuroopa Ă”s-s kohus ei loo uusi Ă”igussĂŒsteeme/norme. Angloameerikas on pretsedenti Ă”igus.
Aegumine peatub - Ôigustatud isiku poolt hagi esitamisega nÔude rahuldamiseks vÔi tunnustamiseks ning muudel hagi esitamisega vÔrdsustatud seaduses sÀtestatud alustel; vahekohtu menetluse korral, juba siis, kui Ôigustatud isik teeb vajalikke toiminguid vahekohtusse pöördumise eelduste tÀitmiseks; kui sÔlmitakse kokkulepe ja antakse tÀiendav tÀhtaeg kohustuse tÀitmiseks; vÀÀramatu jÔu tÔttu, kui aegumistÀhtaja viimase 6 kuu jooksul Ôigustatud isik ei saa oma Ôigusi kaitsta.

Õiguskaitsevahendid – sunnivahendid, mille eesmĂ€rgiks on: tagada vĂ”lgnikupoolne kohustuse tĂ€itmine, kĂ”rvaldada rikkumise negatiivsed tagajĂ€rjed , Ă”igussuhte tagasitĂ€itmine vĂ”i tulevikus mittejĂ€tkamine . Kui vĂ”lgnik on kohustust rikkunud, vĂ”ib vĂ”lausaldaja- : nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist; oma vĂ”lgnetava kohustuse tĂ€itmisest keelduda; nĂ”uda kahju hĂŒvitamist; taganeda lepingust vĂ”i öelda leping ĂŒles; alandada hinda; rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda viivist.
Õigusteoorias on kaks volituste liiki: generaaldelegatsioon (kujutab endast tavaliselt pĂ”hiseaduses sĂ€testatud kestvat volitust mÀÀrusandluses), spetsiaaldelegatsioon (ĂŒhekordne seaduses sisalduv volitus). MÀÀrusandlusĂ”iguse mahu alusel eristatakse: Intra legem mÀÀrusi (kehtiva seaduse rakendamiseks antud mÀÀrtused), preater legem mÀÀrused (mÀÀrused, kus sisaldub uus Ă”igus), contra legem (mÀÀrused, mille vastu vĂ”tmiseks peab olema expressis verbis pĂ”hiseaduslik volitus.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline Ă”iguse realiseerimine, mida teostavad pĂ€devad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: kui Ă”igussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pĂ€deva riigiorgani abita, nt: ‱ avaliku teenistuse ametikoha tĂ€itmine; ‱ Ă”igusliku vaidluse korral subjektiivsete Ă”iguste kasutamise vĂ”imalikkuse ĂŒle (nt töövaidlus vms) ‱ kui on toime pandud Ă”igusrikkumine ja on vaja rakendada sanktsioone.

Üldnormid on   kohaldatavad  jĂ€rgnevates Ôigusharudes:  asjaĂ”igus  perekonnaĂ”igus  pĂ€rimisĂ”igus  vĂ”laĂ”igus  autoriĂ”igus  rahvusvaheline Ôigus ‱ ÄriĂ”igus – reguleerib juriidiliste isikute tegutsemist(tekkimine, muutmine, lĂ”petamine) ‱ TööÔigus   –   reguleerib   tööandja   ja   töötaja   vahelisi   töösuhteid(töösuhte   alustamine,   muutmine,   lĂ”petamine,   töö  tasustamine, puhkus, töö­ ja puhkeaeg).
Aegumine – II kursuse kaasustes ette ei tule 3.6.1. MĂ”iste, materiaal- ja menetlusĂ”igulik kĂ€sitlus 3.6.2. SĂŒĂŒteo ja otsuse tĂ€itmise aegumine (§-d 81-82) 4. Karistusseaduse kehtivuspiirid – kaasustes sellega tegemist pole 4.1. Ajaline kehtivus (§ 5) 4.2. Ruumiline kehtivus (§-d 6, 8-9) 4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4. AsenduspĂ”himĂ”te 4.5. KehtivuspĂ”himĂ”tete konkurents 5. SĂŒĂŒteo toimepanemise aeg ja koht (§-d 10-11) – kogumi kĂŒsimuse lahendamisel arvestada.
Ajalooline tĂ”lgendamisviis - selgitab vĂ€lja Ă”igusakti vĂ€ljaandmise ajal valitsenud ning Ă”igusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja pĂ”hjused 24. Objektiiv-teleoloogiline tĂ”lgendamisviis – lĂ€htub normi eesmĂ€rgist nagu ka ajalooline, aluseks on kehtiv Ă”igus ja vÀÀrtussĂŒsteem, 25. Grammatiline tĂ”lgendamisviis ja grammatilise tĂ”lgendamise vĂ”imalustest (Narits, Õiguse metodoloogia) - selgitab Ă”igusakti sĂ”nastust keeleliselt, mÀÀrates kindlaks sĂ”nade ja lausete tĂ€henduse.

ÕigussĂŒsteemiks on alati peetud Rooma Ă”igust, mis oli juhtivaks sĂŒsteemiks aastast 449 eKr aastani 529. Rooma Ă”igust iseloomustades on Ă”igustatud kasutada kuulsa Rooma ja tsiviilĂ”iguse alal tuntud vene Ă”igusteadlase Jossif Pokrovski tsitaati, mille kohaselt see Ă”igus on "ĂŒle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma". Tegemist on seega tsiviilĂ”iguse absoluutse klassikaga, mis on Ă”igussĂŒsteemina andnud paljudele Ă”igusprintsiipidele viimistletud formuleeringu.
Õigustavad - nad ei kohusta, ega keela, annavad Ă”igustuse, miks nii kĂ€itusid vms. Kui mingi situatsioon on, mis annab Ă”iguse kaebe esitamiseks, kuid kas see esitada vĂ”i mitte, on omaasi, Ă”igustus sul on selleks, aga sa ei pea. Õigusnormid jagunevad: 1. Õigusliku reguleerimise eesmĂ€rgi jĂ€rgi: 1) Regulatiivsed- mÀÀravad Ă”igused ja kohustused; (halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister) 2) Õigustkaitsvad- nĂ€evad ette juriidilise vastutuse Ă”iguserikkumise eest.
Õiguste Ă€ravĂ”tmine – vĂ”etakse Ă€ra siis, kui vanem vĂ”i vanemad kuritarvitavad alkohoolseid jooke vĂ”i narkootikume ning selle tagajĂ€rjel nad ei suuda enam lapsi kasvatada, hooldada ja ĂŒlal pidada 2) laste julm kohtlemine 3)vanem osutab oma lapsele halba eeskuju ntx sellega, et vanem sunnib oma last kerjama vĂ”i varastama vĂ”i prostituudiks 4)kui kuritarvitab vanema Ă”igusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on paigutatud lastekodusse.

ÕiguspĂ€rasel kasutajal on Ă”igus jĂ€lgida, uurida vĂ”i katsetada arvutiprogrammi toimimist, et selgitada vĂ€lja programmelemendi aluseks olnud ideed ja pĂ”himĂ”tted juhul kui kasutaja teeb seda programmi laadimise, esitamise ,kĂ€itamise, ĂŒlekandmise vĂ”i talletamise kĂ€igus mille tegemiseks ta on litsentsi alusel Ă”igustatud; 3. programmi Ă”iguspĂ€rasel kasutajal on Ă”igus jĂ€lgida, uurida vĂ”i katsetada arvutiprogrammi toimimist, et selgitada vĂ€lja programmelemendi aluseks olnud ideed
Asjakohane on tutvuda vastava nĂ”ude esitamisel ka VĂ”laĂ”igusseaduse (VÕS) sĂ€tetega, kuivĂ”rd VÕS § 127 (kahju hĂŒvitamise eesmĂ€rk), § 128 (hĂŒvitatava kahju liigid) ning §-d 129-133, 135 (varalise kahju hĂŒvitamise erisused, sh varalise kahju hĂŒvitamine surma pĂ”hjustamisel, kahju hĂŒvitamine tervise kahjustamise ja kehavigas- tuse tekitamise korral, kahju hĂŒvitamine asja kahjustamisel jne). Samas VÕS § 134 toob Ă€ra aga mittevaralise kahju hĂŒvitamise erisused.
Ülesehitatud vastuolule – ĂŒhelt poolt eeldab pĂ”hiĂ”iguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1.RahvasuverÀÀnsus ja esindusdemokraatia a) RahvasuverÀÀnsuse pĂ”himĂ”te on sĂ€testatud §1 lg1 me peame eristama sellest mĂ”istest arusaamiseks seda, mis tĂ€henduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant – rahvas kui pĂ”hiseadusandlik vĂ”im 2) Pouvoir constituĂ© – tĂ€histab rahva suverÀÀnsust,rahvas on ps-ga konstitueeritud, ta peab kehtivat ps jĂ€rgima, ei tohi ĂŒle astuda.

ĂœĂŒrnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis vĂ”i Sisustuse osas parendusi vĂ”i muudatusi ĂŒksnes ĂœĂŒrileandja eelneval kirjalikul nĂ”usolekul; 3.4.2. kasutama Eluruumi ja Sisustust vastavalt selle sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma Eluruumi ning Sisustust hĂ€vimise vĂ”i kahjustumise eest; 3.4.3. hĂŒvitama ĂœĂŒrileandjale Eluruumi vĂ”i Sisustuse hĂ€vimisest, kaotsiminekust vĂ”i kahjustumisest tuleneva kahju, kui ta ei tĂ”enda, et ta ei vastuta selle tekkimise eest.
ÜldjĂ€rgluse pĂ”himĂ”te tĂ€hendab Eesti pĂ€rimisĂ”iguses sedagi, et pĂ€rijatele lĂ€hevad ĂŒle ka pĂ€randaja ole piiratud seadusjĂ€rgse pĂ€rimise reeglistikuga, vaid hĂ”lmab ka vĂ”imalust oma vara nii Ă”iguslikult ĂŒleantavad varalised kohustused ja pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”ib pĂ€randaja ise oma viimse tahtega kindlaks kui majanduslikult jagada, samuti vĂ”imaldab see nimetada mitu pĂ€rijat, nende pĂ€randiosi oma mÀÀrata, millise kohustuse ĂŒks vĂ”i teine tema Ă”igusjĂ€rglane tĂ€itma peab.
Aktsia on jagamatu, kusjuures jagamatuse pĂ”himĂ”tte rikkumiseks ei peeta stock-split’i, so. kĂ”rgema nimivÀÀrtusega aktsia vahetamist talle vastava koguvÀÀrtusega ja vĂ€iksemate nimivÀÀrtusega mitmeks aktsiaks, sest sel juhul ei jaga aktsionĂ€r mitte aktsiat, vaid ĂŒhed aktsiad vahetatakse teiste vastu (nt antakse kĂ€ibel olevad 100 kroonise nimivÀÀrtusega aktsia vastu kĂŒmme 10-kroonist aktsiat). KĂŒll tuleb aga splittimisel arvestada ÄS § 223 nĂ”udeid.

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline Ă”iguse realiseerimine, mida teostavad pĂ€devad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamisele esitatavad nĂ”uded Õigusnormi rakendamisel tuleb jĂ€lgida, et rakendamine oleks seaduslik, pĂ”histatud, otstarbekohane ja Ă”iglane. Õiguse rakendamise seaduslikkusenĂ”ue tĂ€hendab seda, et kogu rakendamise protsessis lĂ€htutakse kehtiva Ă”iguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus kooskĂ”las Ă”igusega.
Õigusharu – Ă”igusnormide kogum, mis moodustab Ă”igussĂŒsteemis iseseisva osa ja millega reguleeritakse rĂŒhma ĂŒheliigilisi ĂŒhiskondlikke suhteid (tööÔigus, perekonnaĂ”igus) Sotsiaalne norm – ĂŒldise iseloomuga kĂ€itumisreegel, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist suhtlemises omavahel ja kollektiivselt Nimeta sotsiaalsete normide pĂ”hiliigid 1) moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis vĂ”i ĂŒhiskonnas kĂ€itumisreeglitena tunnustatud kĂ”lbluspĂ”himĂ”tted.
Aktsentueeritus on mĂ”nede individuaalsete omaduste rĂ”hutatud avaldumine (kas tugevamate positiivsete vĂ”i tugevamate negatiivsete omadustega inimene). Saksa teadlased usuvad, et vĂ€hemalt 50% inimestest on aktsentueeritud isiksusi, kes jÀÀvad psĂŒhhopaatia ja normi vahele. Kuid erinevalt psĂŒhhopaatiast, mille puhul hĂ€lbed on totaalsed stabiilsed ja intensiivsed avalduvad aktsentuatsioonid ĂŒksnes olukordades, mis mĂ”juvad ĂŒksnes kĂ”ige vĂ€iksema vastupanuga punkti.

Õigusnorm on lisaks oma erilistele tunnustele ka eriline sellepoolest, et kui Ă”igusvĂ€lised normid pĂŒĂŒavad reguleerida teatud konkreetseid ĂŒhiskonna valdkondi (N: religiooni vĂ”i korporatsiooni normid), siis Ă”igusnormid on ĂŒldkohustuslikud normid, mis reguleerivad absoluutselt kĂ”ikide institutsioonide, kĂ”ikide sotsiaalsete gruppide ja kĂ”ikide ĂŒksikisikute kĂ€itumist ĂŒhiskonnas – seega tegemist on kĂ”ige laiema ulatuse ning kĂ”ige ĂŒldisemate normidega.
Aktsiaselts x – OsaĂŒhing Y - subjektid 2. Õigussuhte objekt – töö ja raha 3. Subjektide kontroll – olemas 4. Õigussuhte sisu AS – X maksma raha - OÜ – Y tegema töö – töö on ĂŒle antud 5. Omandi kohta pole kĂŒsitud – abstraktsiooniprintsiip puudub 6. Kas on Ă”igus nĂ”uda viivist ? PĂ”hikirja jĂ€rgi peab olema 2 juhatuse liiget kirjutama alla Oli kirjutanud 1. LOEB AINULT REGISTRISSE KANTUD ! PAR 34! PÕHIKIRJA OLDI KANTUD, MITTE REGISTRISSE.
Õigusakti kehtivus on piiritletud tema kehtima hakkamise ja lĂ”ppemisega.

Üldistatud lausearvutust nimetatakse tĂ€napĂ€eval predikaatloogikaks vĂ”i predikaatarvutuseks (predicate calculus). Vaatleme nt sarnaste lausete hulka: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne. Traditsioonilise loogika pĂ”hjal saab öelda, et kĂ”igis neis lausetes on subjektideks mingi konkreetne naturaalarv n naturaalarvude hulgast N (n∈ N), ning subjektile preditseeritakse kuuluvus algarvude hulka P, vĂ”i teisiti öeldes, subjektile preditseeritakse algarvuks olemise
Üro 56 - st tolleaegsest liikmest hÀÀletas ĂŒlddeklaratsiooni vastuvĂ”tmise poolt 48 liiget, erapooletuiks jĂ€id NSV Liit, TĆĄehhoslovakkia, Poola, Valgevene, Ukraina, Jugoslaavia, Saudi Araabia ja LĂ”una-Aafrika. See formaalse pĂ”hjusena ĂŒhelt poolt, sisuliselt aga deklaratsioonis sisalduv "ohtlikkus" totalitaarsele vĂ”imule oli pĂ”hjuseks, miks ĂŒlddeklaratsioon jĂ€i eestlastele nagu ka teistele NĂ”ukogude Liidu tolleaegsetele rahvastele tundmatuks.
Õiguslik tagajĂ€rg on lubamine (Ă”igustus), kĂ€sk vĂ”i keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ĂŒhest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu ĂŒheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - Ă”igusliku tagajĂ€rje saabumiseks piisab ĂŒhe elulise asjaolu esinemisest Lihtne Ă”iguslik tagajĂ€rg - nĂ€eb ette ĂŒhe vĂ”imaliku vĂ”i vajaliku kĂ€itumise variandi vĂ”i riikliku sunni liigi ja mÀÀra.

Õigusinstitutsioonid – normid, mis mÀÀravad Ă€ra haldusorg vormi ja sisu (h organid, asutused, ĂŒhendused). Reguleerimiseseme jĂ€rgi vĂ”ib vĂ€lja tuua hĂ” ĂŒldosa (suur ĂŒldistatuse tase; oluline eriosa ehk kĂ”igi h tĂŒĂŒpide jaoks; normid, mis kĂ€sitlevad hĂ” printsiipe, h org Ă”iguslikku seisundit; h menetluse korda, h toiminguid) ja eriosa (normid reguleerivad h tĂŒĂŒpe). Kui ĂŒldosa teadmised on olemas, siis on lihtsam kĂ€sitleda ka eriosa probleeme.
Õigusteenusele – kohustuslikud minimaalsed kvaliteedinĂ”uded*7, millele vastavat teenust on kliendil tarbijakaitseseaduse § 4 punkti 1 kohaselt Ă”igus nĂ”uda ning nĂ”uetekohase teenuse mittesaamisel taotleda sellega temale tekitatud kahju hĂŒvitamist (TKS § 4 p 6). EelnĂ”us 928 SE sisalduvad kriteeriumid Ă”igusteenusele, eelkĂ”ige § 6 lĂ”ike 1 esimeses lauses („Õigusteenus peab olema asja- tundlik, Ă”igeaegne ning kooskĂ”las heade kommetega.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine ‱T eostavad seda pĂ€devad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei). ‱Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui: ‱1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pĂ€deva riigiorgani aktita (kaitsevĂ€eteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha tĂ€itmine) ‱2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete Ă”iguste kasutamise vĂ”imalikkuse ĂŒle (omandiĂ”iguse kĂŒsimuse vaidlustamine, töövaidlus

Ühiskondlikud suhted on Ă”iguse ĂŒldobjekt, konkreetse Ă”igusnormi objektiks on nĂ”ue subjektidele kĂ€ituda ĂŒksnes teatud viisil (vt nt KrK § 100 - norm on, et tappa ei tohi, vastupidisel juhul jĂ€rgnebki osundatud sanktsioon). Seega Ă”igussuhte ĂŒldobjekt on Ă”igussubjektide Ă”igusnormis sĂ€testatud kĂ€itumine (vastav kĂ€itumiseeskiri). Kui Ă”igusnorm Ă”igussuhetes realiseerub, ongi tagatud isiku Ă”iguspĂ€rane ehk Ă”igusnormis prognoositud kĂ€itumine.
Üksiktermineid on pĂŒĂŒtud liigitada kaheks liigiks: pĂ€risnimi (proper name), nt ,,Jaan Kross", ja tĂ€henduslik ĂŒksiktermin (significant singular) ehk mÀÀratud kirjeldus (definite description), nt „kĂ”ige raskem inimene“. „Eesti entsĂŒklopeedias“ defineeritakse pĂ€risnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrĂŒhma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tĂ€his.
Õigusteaduse ĂŒlesandeks on Ă”iguse kui reaalselt ekststeeriva sotsiaalse fenomeni igakĂŒlgne ja sĂŒsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumentatsiooni abil ‱ Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus ‱ Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus ‱ Instutio – Ă”igustekstide lugemine ‱ Instructio – Ă”igustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine ‱ Oluline Ă”igustekst on seadus

Õigusrikkumine on toime pandud ettevaatamatult, kui selle toime pannud isik nĂ€gi ette kahjulike tagajĂ€rgede saabumise vĂ”imaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vĂ€ltida vĂ”i ei nĂ€inud ette tagajĂ€rgede saabumist, kuigi pidi ja vĂ”is ette nĂ€ha.
AĂ”s – s on sĂ€testatud, et vallasomand tekib igamisega siis kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik AÕS § 110. Igamine katkeb, kui AÕS § 114 lg 1. - omavaldaja kaotab valduse - otsese vĂ”i kaudse valdaja vastu esitatakse nĂ”ue omandi kaitseks - valduse teenija vastu esitatakse nĂ”ue omandi kaitseks - omanik asub oma Ă”igust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud.
AinuĂ”igus on omandiga sarnane Ă”igus, mis on kaitstav VĂ”laĂ”igusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel ja kaubamĂ€rgiomanik saab nĂ”uda oma ainuĂ”iguse rikkumise korral muuhulgas kestva kahju tekitava tegevuse keelamist VÕS § 1055 lg 1 alusel.

Aegumine erijuhtudel – surma pĂ”hjustamisest, kehavigastuste tekitamisest, tervise kahjustamisest vĂ”i vabaduse vĂ”tmisest tuleneva nĂ”ude aegumistĂ€htaeg, olenemata sellest, milline on nĂ”ude Ă”iguslik alus, on 3 a ajast, mil Ă”igustatud isik kahjust ja kahju hĂŒvitamiseks kohustatud isikust teada sai vĂ”i pidi teada saama. Nimetatud nĂ”uded aeguvad hiljemalt 30 a jooksul, arvates kahju pĂ”hjustanud teo tegemisest vĂ”i sĂŒndmuse toimumisest.
Õe kujunemine on seotud mĂ”istuse kujunemisega. Aristoteles seadis selle Ă”igluse mĂ”iste vĂ”rdsuse ning ĂŒhetaolisuse mĂ”iste konteksti, ta tĂ”stis ĂŒles mĂ”tte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ĂŒtleb, et tuleb eristada otsuseid, mis pĂ”hinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu vĂ€ljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero.
Üldseadused –  kehteala hĂ”lmab kogu kkkaitse sfÀÀri (sÀÀstva arengu­, planeerimis­, KMH­, kk­ jĂ€relevalve­, kkseire­, saastuse kompleksse vĂ€ltimise ja kontrollimise­, saastetasu­, GMOde kk  viimise   seadused).  Valdkondlikud   seadused  –   jÀÀtme­,   pakendi­,   LK­,   vee­,   vĂ€lisĂ”hu   kaitse­,  kiirgus­, kemikaali­, jahi­, kalapĂŒĂŒgi­, maapĂ”ue­, metsaseadused.

Üldjuhul austria - Kelseni sĂŒsteemis instantsikohtud ise ei tohi jĂ€tta seadust pĂ”hiseadusega vastuolu tĂ”ttu kohaldamata, vaid kui neil tekib kahtlus, kas seadus on kooskĂ”las pĂ”hiseadusega, peab ta kohtumenetluse peatama ja kĂŒsima konstitutsioonikohtult eelotsustust (s.t. kas kohaldamisele kuuluv seadus on kooskĂ”las pĂ”hiseadusega). Instantsikohus saab asja arutamist jĂ€tkata alles pĂ€rast konstitutsioonikohtult seisukoha saamist.
Alla 18 - aastastele noortele on tervise ja ohutuse kaitse huvides kehtestatud lĂŒhendatud tööaeg. LĂŒhendatud tööaeg ei vĂ”i ĂŒletada: ‱ 13-14-aastasel vĂ”i koolikohustuslikul töötajal - 4 tundi pĂ€evas ehk 20 tundi nĂ€dalas; ‱ 15-16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 6 tundi pĂ€evas ehk 30 tundi nĂ€dalas; ‱ 17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik - 7 tundi pĂ€evas ehk 30 tundi nĂ€dalas.

Üldaktid – Ă”igustloovad aktid ĂŒksikaktid – Ă”igusrakendavad aktid PĂ”hitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi sĂŒsteemi primaarsete vĂ”i sekundaarsete elementide struktuuris: seadusandliku riigivĂ”imu Ă”igusaktid e legislatiivaktid (seadused) tĂ€idesaatva riigivĂ”imu Ă”igussaktid e haldusaktid (mÀÀrused, korraldused, kĂ€skkirjad) kohaliku omavalitsuse Ă”igusaktid loetakse samuti haldusaktideks.
AluspĂ”himĂ”tete tunnetamisel on oma koht ka autoriteedi- dilemmal, see on olukorral, kus omavahel saavad kokku vĂ”i Ă”igemini on pĂ”imunud meetodiprobleem ja aluspĂ”himĂ”tete leidja kui Ă”igusteadlane/Ă”iguspraktik. Ilmselt vĂ”ib kindel olla selles, et kui mingi oluline osa ĂŒlipositiivsest Ă”igusest kuulub inimĂŒhiskonna normatiivse pĂ€randi hulka, siis peab olema vĂ”imalik seda ĂŒlipositiivset normide (aluspĂ”himĂ”tete) sisu leida ja sĂ”nastada.
Õiguskantsleri valitsemisalas on ainsaks asutuseks Ă”iguskantsleri kantse- lei. Muidugi vĂ”ib sellele vastu vĂ€ita, et seadus ei anna nĂ€iteks ministrile pĂ€devust anda ministeeriumi pĂ”himÀÀrust (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1). Selle sĂ€tte funktsioon ei ole siiski niivĂ”rd ministri pĂ”hiseadusliku isekorraldusĂ”iguse piiramine kui selline, vaid valitsuse kui kolleegiumi liikmeid teenindavate asutuste struktuuride ĂŒhtsuse tagamine.

ÕigussĂŒsteemide piiritlemine on teataval mÀÀral meelevaldne tegevus. Üks vĂ”imalusi on jagada maailma Ă”iguskorrad jĂ€rgmisteks Ă”igussĂŒsteemideks:  Mandrieuroopa ehk romaani-germaani Ă”igussĂŒsteem  Üldine Ă”igus ehk angloameerika Ă”igussĂŒsteem  Islami Ă”igussĂŒsteem  Hinduistlik Ă”igussĂŒsteem  Judaistlik Ă”igussĂŒsteem  Kaug-Ida Ă”igussĂŒsteem  Aafrika ning Madagaskari Ă”igussĂŒsteem  Sotsialistlik Ă”igussĂŒsteem.
Aktsepteeritav on ka lahendus, kui hageja esitab ilma kirjalikku vahekohtu kokku- lepet juurde lisamata hagi vahekohtule ja kostja vastab vahekohtule, kinnitades nÔusolekut vaidluse lahen- damiseks vahekohtus (TsMS § 719 lg 1 teine lause). Notarite Koja vahekohtus vÔivad kohtunikuna tegutseda notarid, aga ka advokaadid, teised Ôigus- spetsialistid vÔi spetsiifiliste vaidluste lahendamisel vajadusel muu valdkonna spetsialistid.
Asja piiritletus tĂ€hendab seda, et asi peab olema selgelt eristatav (nt maatĂŒkke eristatakse ĂŒksteisest piiride abil, vedelikke ja gaase piiritletakse neid mahutitesse vĂ”i anumatesse kogudes, puisteained (nt liiv, vili jne) ei piiritleta mitte fĂŒĂŒsiliste esemetena (teradena), vaid kĂ€ibes kasutatavate mÔÔtĂŒhikute (nt kg, m3) abil). Valitsetavus tĂ€hendab seda, et asi peab olema valitsetav, st omandatav, hĂ”ivatav, kasutatav.

AsjaĂ”igus - ius in rem- annab Ă”igustatud isikule vĂ”imaluse kaitsta oma Ă”igust kĂ”ikide teiste isikute vastu, vastandina obligatsiooniĂ”igusele, mis on suunatud ainult konkreetse isiku vastu (omanikuks saamisega, saan Ă”iguse nĂ”uda oma omandi kaitset/omandi tunnustamist kĂ”ikidelt oma ĂŒmbert) Nt. on kellelgi teisega leping sĂ”lmitud ja see ei tĂ€ida lepingut, siis saab ta esitada hagi ainult selle teise lepingupoole vastu.
Üldakt on mÀÀrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal kĂ€skkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (ĂŒldkĂŒsimused) ja kĂ€skkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik jĂ€relevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) Ă”igusaktide tĂ€itmise kontroll; d) poliitiline kontroll.
Õiguse rakendamine on kiire;  esindab paremini eetilisi vĂ”imaldab efektiivsemalt printsiipe karistada  suurem osakaal kohtutel; kohus ennetab paremini- inimene teab, kui Ă”igusallikas- igat kaasust et tema tegudel on tagajĂ€rjed vaadatakse pĂ”hjalikumalt  Ă”iguskindluse printsiip- tagab  Ă”igluse ja hea usk parema Ă”iguskindluse avaliku  ilma loomuĂ”iguseta ei vĂ”imu organite töös eksisteeriks positiivset Ă”igust

Alla 18 - aastastel on lĂŒhendatud tööaeg sĂ”ltuvalt vanusest:  7–12-aastasel – 3 tundi pĂ€evas ja 15 tundi nĂ€dalas; 13–14-aastasel vĂ”i koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi pĂ€evas ja 20 tundi nĂ€dalas; 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik – 6 tundi pĂ€evas ja 30 tundi nĂ€dalas; 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasel töötajal – 7 tundi pĂ€evas ja 35 tundi
Ametipidamise piirkonnad on kĂŒllalt ĂŒhtlaselt (lĂ€htudes elanike arvust) jaotunud ĂŒle Eesti ning see vĂ”imal- dab suurtest keskustest kaugemal asuvate paikade elanikel vajadusel saada notari kui kvalifitseeritud juristi teenuseid, sest selles paikkonnas ei pruugi tegutseda ĂŒhtegi juristi- vĂ”i advokaadibĂŒrood ning lĂ€him kohtu- majagi vĂ”ib asuda kaugemal kui kohalik notaribĂŒroo ja selles tegutsev notar-Ă”igusnĂ”ustaja-vahekohtunik.
Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(vĂ€itluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18. Donec eris felix, multos numerabis amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris(Ov.) – Seni kuni sa oled Ă”nnelik, loendad rohkeid sĂ”pru, kui ajad muutuvad raskeks(pilviseks), oled sa ĂŒksi.

Õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu vĂ”etud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). ĂŒïƒŒ Õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) tĂ€itev Ă”igusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni) tĂ€itev Ă”igusakt ja 3) rakendamisfunktsiooni (jurisdiktsioonilist funktsiooni) tĂ€itev Ă”igusakt.
Õigusnormide rakendamine on kompetentsete riigiorganite riigivĂ”imualane organiseeriv tegevus Ă”igusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Õigusnormi rakendamise tervikliku protsessi ĂŒksikuteks rakendamise staadiumideks teoreetilise diferentseerimise tĂ€htsus seisneb selles, et ĂŒkski jĂ€rgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta, sest staadiumide loogiline jĂ€rjestus tagab rakendamisprotsessi ratsionaalsuse ja efektiivsuse.
ÕigusvĂ”ime on vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi. TeovĂ”ime on isiku vĂ”ime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid(alla 18 on piiratud teovĂ”ime) Peab olema elukoht , kus isik alaliselt vĂ”i peamiselt elab  Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt ja vĂ”ib tekkida kahel viisil, teatud liiki juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel vĂ”i siis otse selle juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel.

Õiguse efektiivsust on vĂ”imalik tĂ”sta – on vĂ€lja pakutud spetsiaalseid meetodeid, kuidas seda teha. Friedrick Beutel – sotsiaalse seaduslikkuse eksperimenteerimise idee – selleks, et seadus vĂ”iks efektiivne olla, peaks iga loodav seadus vastu vĂ”etama justkui eksperimendi korras ja selles nii-öelda eksperimendis tuleks lĂ€bida jĂ€rgmised astmed: ‱ Uuritakse konkreetset sotsiaalset nĂ€htust, mida Ă”igus peab lahendama.
Õigusteadvus on seotud nii Ă”igusnormide loomisega kui nende rakendamisega – Ă”igusteadvus pole omane mitte ainult Ă”iguse adressaatidele vaid ka neile, kes seda loovad ja rakendavad, sest Ă”igus saab vaid siis ĂŒldaktsepteeritavana vĂ€lja kujuneda, kui Ă”igusnormide loojad loovad selliseid ettekirjutusi, mis ka nende enda arvates on Ă”iglased, jĂ€rgimisvÀÀrsed ja efektiivsed lahendamaks ĂŒhiskonnas tekkivaid probleeme.
Ühisomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kindlaks mÀÀratavetes osadeks ĂŒhises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara). Omandi sarnane piiratud asjaĂ”igus – hoonestusĂ”igus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud vÔÔrandatava ja pĂ€randatava tĂ€hiajalise Ă”iguseomada kinnisasjal sellega pĂŒsivalt ĂŒhendatud ehitist (tĂ€htajaline Ă”igus, kuid mitte kauem, kui 99 aastat).

Aluseta rikastumine – kui keegi on maksnud oma vĂ”la eksimkombel teistkordselt vĂ”i arusaamatuste tĂ”ttu kolmandale isikule, siis puudub ju sel kolmandal isikul Ă”iguslik alus, selle makse saamiseks, kellelegi on midagi antud et ta ei teostaks mĂ”nd tegu, ĂŒks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel. VaraĂŒhisus 48.Testamendi jĂ€rgne pĂ€rimine Testamendiga mÀÀras paterfamilias oma jĂ€rglase – vĂ”imukandja.
Õiguskindlus on Ă”igusriigi printsiibist tulenev pĂ”himĂ”te, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste vĂ”imetega isik saaks sellest aru. Lisaks hĂ”lmab see ka Ă”iguspĂ€rase ootuse pĂ”himĂ”tet, mille kohaselt on kriminaalĂ”iguses ĂŒksikisikule tagasiulatuva negatiivse mĂ”juga normide kehtestamine keelatud ja teistes Ă”igusvaldkondades peab selleks oleks ĂŒlekaalukas pĂ”hjus.
Üldreeglina on isikuandmete töötlemine lubatud ainult tarbija vabal tahtel pĂ”hineva teadliku nĂ”usoleku korral (IKS §10). NĂ”usolekus peavad olema selgelt mÀÀratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmĂ€rk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning tarbija Ă”igused tema isikuandmete edasise töötlemise osas.

Alluvusteooria - Avalik Ă”igus on see, kus ĂŒks subjekt on teisele Ă”iguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). EraĂ”igus on see, kus mĂ”lemad subjektid on Ă”iguslikult vĂ”rdses seisus (koordinatsioonisuhe). Nimeta 3 Ă”igusharu mis kuuluvad eraĂ”igusesse ja 3 avalikku Ă”igusesse – (uuri Ă”igsust)EraĂ”igusesse- tsiviilĂ”igus, majandusĂ”igus, haldusĂ”igus Avalikku Ă”igusesse- , riigiĂ”igus, karistusĂ”igus, protsessiĂ”igus
Õigusharud — positiivse Ă”iguse sĂŒsteemi ning pĂ”hivaldkondade liigitamine Ă”igusliku reguleerimise vastava objekti ning Ă”igusliku reguleerimise meetodi jĂ€rgi erinevatesse rĂŒhmadesse. Õigusharu koondab Ă”igusnorme, milledega reguleeritakse sellele harule spetsiifilise meetodiga kvalitatiivselt ĂŒhetĂŒĂŒbilisi ĂŒhiskondlikke suhteid (era- ehk tsiviilĂ”igus; kriminaalĂ”igus, riigiĂ”igus, rahvusvaheline Ă”igus jt).
Õiguskantsleri asetĂ€itja - nĂ”uniku ametisse astumise pĂ€evast; 3) uue Ă”iguskantsleri poolt esitatud uue Ă”iguskantsleri asetĂ€itja-nĂ”uniku ametisse astumise pĂ€evast; 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest sĂŒĂŒdi mĂ”istva kohtuotsuse jĂ”ustumise pĂ€evast; 5) ettevaatamatuse tĂ”ttu toimepandud kuriteo eest sĂŒĂŒdi mĂ”istva kohtuotsuse, millega on ette nĂ€htud vabaduskaotuslik karistus, jĂ”ustumise pĂ€evast; 6) tema surma korral.

ĂœĂŒrileping – Leping, millega kohustub ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri). // Rendileping – Leping, millega ĂŒks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning vĂ”imaldama talle rendilepingu eseme korrapĂ€rase majandamise reeglite jĂ€rgi saadava vilja.
ÄriĂŒhingutest on Eestis vĂ”imalik veel asutada Euroopa Ă€riĂŒhingut (SE), Euroopa ĂŒhistut (SCE), Euroopa territoriaalse koostöö rĂŒhmitust (ETKR) ja Euroopa majandushuviĂŒhingut (EMHÜ). Need Euroopa Liidu ĂŒhinguvormid on reguleeritud nende kohta kĂ€ivate mÀÀrustega, Eesti kehtestatud rakendusaktidega ning tĂ€iendavalt kohaldatakse neile vastavalt aktsiaseltsi, tulundusĂŒhistu vĂ”i tĂ€isĂŒhingu kohta sĂ€testatut.
A pĂ€rs - i hiljem elusana vĂ”i sĂŒnnib 20 aasta jooksul – siis on jĂ€relpĂ€rija (NB! vanas PĂ€rsis oli see 30 aastat). regulatsioonile. Erinevuseks on see, et hetkel kehtiva PĂ€rS § 28 sĂ€testab Eestis esmakordselt 2) juriidiline isik, mis on olemas pĂ€randi avanemise hetkel vĂ”i sihtasutus, mis luuakse testamendi vĂ”i expressis verbis, et testamendi tĂ”lgendamisel lĂ€htutakse testaatori tegelikust tahtest.

Aleksander iv - nda kirjast 9. II. 1258 kuuleme, et ordu lossisid ja kindlustusi tahavad neilt vĂ€gisi Ă€ra vĂ”tta mitte ainult paganad, vaid ka palju muid kĂ”lvatuid inimesi. Paavst lubab neile lossisid, mis nad Jumala ja kiriku auks enese kĂ€es peavad, igaĂŒhe vastu kaitsta, sest et usuasi (negotium fidei) muidu kahju saaks (U. B. 319). See paavsti kiri oli tingitud kĂŒll piiskoppide ja ordu omavahelisest suhtest.
Ainekavas on kirjas, mis toetavad Ă”ppetööd ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE 1. Arhailine Ă”igus 2. Ius scriptum ius non scriptum 3. Õiguse idee: a/ Ă”iglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ Ă”iguskindlus c/ eesmĂ€rgipĂ€rasus 4. Õiguse tĂ€napĂ€evane mĂ”iste a/ objektiivne Ă”igus b/ subjektiivne Ă”igus c/ Ă”igus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes
ÕigusemĂ”istmisele –  tunnustamine)(Arhusi konv). Varem ei saanud keegi kk­asjades sĂ”na sekka  öelda, kk oli avalik hĂŒve, aga pragu on see eraisiku huvi (individuaalne Ôigus) – tĂ€ielik pööre –  puhta keskkonna kui avaliku hĂŒve lĂŒlitamine ka erahĂŒvede sfÀÀri. Uus subjektiivsetele Ôigustele  tuginev   dimensioon   keskkonnariskide   Ă”iguslikus   kontrollis.

Administreerimisel on pĂ”hiseaduslikud ĂŒlesanded sĂ€testatud §87 punktides 2, 3, 6, 7 ja 8. Nende punktide kohaselt Vabariigi Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide tĂ€itmist, annab seaduse alusel ja tĂ€itmiseks mÀÀrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusĂ”nnetustele ja katastroofidele.
Õigussuhe on vajalik kvalifitseerida selleks, et menetlust ei koormataks ĂŒle ebavajalike tĂ”enditega asjaolude kohta, mille ĂŒle pooled ei vaidle vĂ”i ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised
Advokaat on kohustatud ĂŒlesande vastuvĂ”tmisel vĂ”i sellest keeldumisel, samuti ĂŒlesande tĂ€itmisel vĂ”i ĂŒlesande tĂ€itmisest loobumisel kohtlema kĂ”iki isikuid vĂ”rdselt, sĂ”ltumata kodakondsusest, rahvusest, rassist, nahavĂ€rvusest, soost, keelest, pĂ€ritolust, usutunnistusest, poliitilisest vĂ”i muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist vĂ”i muudest sarnastest asjaoludest.

Õigussuhte objektideks on eelkĂ”ige igasugused materiaalsed esemed (toiduained, kosmoseaparaadid), samuti vĂ”ivad olla mittemateriaalsed vÀÀrtused (tööjĂ”ud, teenus) Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne vĂ”i muu sotsiaalne hĂŒve, mis rahuldab ĂŒksikisiku vĂ”i organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses Ă”iguse subjektid astuvad Ă”igussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi
Aktsiatega on   esindatud   rohkem   kui   1   protsent   aktsiakapitalist; 2) oma  emaettevÔtja osanikule,  aktsionÀrile vÔi  liikmele, kelle  osa vÔi  aktsiatega on  esindatud rohkem  kui 1  protsent   emaettevÔtja   osa­   vÔi   aktsiakapitalist; 3)   isikule   aktsiaseltsi   aktsiate   omandamiseks; 4) oma juhatuse ega nÔukogu liikmetele ega prokuristile. 
Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmÀrgiks on isikule kohustuste vÔi keeldude pealepanek, seniste Ôiguste piiramine, sanktsioneerimine vÔi sunni kasutamine(koormavad otsused)-nt. ehitusjÀrelevalve poolt ebaseadusliku ehitise lammutamise ettekirjutise tegemine, kauplemisloa kehtetuks tunnistamine, ametniku karistamine distsiplinaarkorras, korrarikkuja suhtes jÔu tarvitamine politsei poolt.

Õigustatud subjektiks on haldusorgan. HaldusĂ”iguse sĂŒsteem: HaldusĂ”igus on Ă”igusnormide kogum, mis spetsiifilisel viisil determineerib (mÀÀrab, piirab) haldustegevust, -menetlust ja –organisatsiooni. Reguleerimiseseme kaudu vĂ”ib eristada ka haldusĂ”iguse ĂŒld- ja eriosa:  haldusĂ”iguse ĂŒldosa kĂ€sitleb instituute, printsiipe ja mĂ”isteid, mis on pĂ”himĂ”ttelise tĂ€htsusega kogu haldusĂ”iguse jaoks.
AutoriĂ”igusi on kahte liiki 1. Mittevaralised - ta vĂ”ib esineda teose loojana - Kasutab pseudonĂŒĂŒmi - Lubavad lisada oma teostele illustratsioone 2. Varalised Ă”igused a. Luba oma teost mĂŒĂŒa b. Lubada teost tĂ”lkida c. Lubada teost avalikult esitada d. Õigus saada autoritasu AutoriĂ”igus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pĂ€rast surma AutoriĂ”igusi kaitstakse rahvusvaheliste konventsioonidega.
ĂœĂŒrilepingu mĂ”iste - ĂœĂŒrilepinguga kohustub ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri) (VÕS § 271).

Alla 18 - aastased vĂ”ivad olla kolmes grupis: ‱ alla 7-aastased ‱ 7-18 aastased ‱ 15-18 aastased (vt. TsÜS §9) NB! Need kes on vaimse tervise tĂ”ttu piiratud teovĂ”imega, need on objektiivselt piiratud teovĂ”imega. Kedagi ei tunnistata kohtus tĂ€ielikult teovĂ”imetuks! TsÜS §8. FĂŒĂŒsilise isiku teovĂ”ime (1) FĂŒĂŒsilise isiku teovĂ”ime on vĂ”ime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Ühendamise korral on eristatav jĂ€rgmine toimingute struktuur: 1) ĂŒhinevate ĂŒhingute esinduskogud vĂ”tavad vastu reorganiseerimis(ĂŒhinemis)otsused. Nendes otsustes fikseeritakse reorganiseerimise tĂ€psem kord, toimingute jĂ€rgnevus ja tĂ€htajad, ĂŒhinemise tulemusena tekkiva ĂŒhingu tegevuse ja organisatsiooni pĂ”himĂ”tted, Ă”igusjĂ€rgluse teke, antakse hinnang tekkiva ĂŒhenduse pĂ”hikirja projektile.
ÜhinguĂ”iguse moderniseerimisega on viimastel aastatel oma Ă”iguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivĂ”ime suurendamiseks tegelenud ka paljud teised riigid, nt 2003. aastal Itaalia ja Hispaania, 2005., 2008. ja 2009. aastal Saksamaa89, 2006. aastal Suurbritannia, Rootsi, Soome ja Island, 2007. ja 2011. aastal Norra, 2008. aastal Prantsusmaa ja Ć veits, 2010. ja 2012. aastal Taani90 ning 2012. aastal Holland ja Kreeka.

Alla 7 - aastase tehing tĂŒhine tĂŒhine; kehtib, kui on mingid vahendid Üle 7 -aastase tehing eelneva nĂ”usolekuta tĂŒhine tĂŒhine, heakskiit, kui on saanud teovĂ”imeliseks kui ei teki Ă”igusi ja kohustusi !!! (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nĂ€dala jooksul, arvates kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks
Alus inimkaubanduse tÀhendab rikkumise pÔhilisi inimÔigusi ja alanduse inimvÀÀrikuse ekspluateerimise vorm inimesed (seksuaalne Àrakasutamine, sunniviisiline töö vÔi vÀrbamine ja hoidmine, sisu orjuses vÔi sarnases olukorras) vÔi sunniviisiline elundite eemaldamist. VÀlisminister vÔrrelda kaubitsemine organiseeritud kuritegevus, mis ohustab nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku julgeoleku.
Ametiteenuste normidega on nĂŒĂŒd mÀÀratud, et kui raha hoiustatakse notari juures tĂ”estatava tehingu kĂ€igus vĂ”i vĂ”laĂ”igusseaduse*9 § 120 jj (vĂ”lausaldaja vastuvĂ”tuviivitus) kohaselt, on see ametitoiming, mida iga notar peab tegema, lĂ€htudes notari tasu seaduses toodud teenuste hindadest, kuid raha notarikontole deponeerimise kasutamine on nĂŒĂŒd lubatud ka kĂ”igil muudel juhtudel ametiteenusena.

Üksikisikul on keskne kohta; tema vÀÀrikus domineerib grupi ja riigi huvide ĂŒle
 inimĂ”igusalaste Ă”igusaktide kehtestamise ĂŒheks eesmĂ€rgiks oli indiviidi kaitsmine riigivĂ”imu omavoli vastu [Piechowiak 2001, lk 14]. Poliitiline liikumine – inimĂ”iguste tunnistamisele ja arendamisele sai alguse Teist maailmasĂ”jajĂ€rgsete aastates, mis viis loomuĂ”iguse ideed paljudesse Ă”igusaktidesse.
Ahistamine - kui esineb isiku soovimatu kĂ€itumine, mille eesmĂ€rk on inimese vÀÀrikuse alandamine, vaenuliku Ă€hvardava solvava Ă”hkkonna loomine Seksuaalne ahistamine- kui esineb seksuaalse tĂ€hendusega mistahes soovimatu sĂ”naline vĂ”i mittesĂŒnaline, vĂ”i fĂŒĂŒsiline kĂ€itumine, mille eesmĂ€rk on isiku vÀÀrikuse alandamine luues Ă€hvardava, vaenuliku, halvustava vĂ”i solvava Ă”hkkonna.
Õbjekt on Ă”iguskorraga kaitstav ĂŒhiskondlik suhe, mida Ă”iguserikkuja rĂŒndab; 2) subjekt - rikkumise sooritanud isik, seejuures ĂŒksnes teovĂ”imeline subjekt; 3) objektiivne kĂŒlg - kĂ€itumisakti elementide kogum, sealhulgas: - tegu - tegevus vĂ”i tegevusetus; - kahjulik tagajĂ€rg - teo tagajĂ€rjel tekkinud tulem; - pĂ”hjuslik ehk kasuaalne seos - seos tea ja kahjuliku tagajĂ€rje vahel.

Õiguskantsleril on Ă”igus tĂŒhistada Riigikogu otsus seaduseelnĂ”u vĂ”i muu riigielu kĂŒsimuse rahvahÀÀletusele panemise kohta, kui rahvahÀÀletusele pandav seaduseelnĂ”u, vĂ€lja arvatud pĂ”hiseaduse muutmise seaduse eelnĂ”u, vĂ”i muu riigielu kĂŒsimus on vastuolus pĂ”hiseadusega vĂ”i Riigikogu on rahvahÀÀletuse korraldamise otsuse vastuvĂ”tmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.
Apellatsioonkaebuse vĂ”i - protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja teistmine lubatud, kui: pĂ”hjendatust. 1. tĂŒhistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse vĂ”i -mÀÀruse tegemisel Kassatsiooniastme kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, aluseks olnud teine kohtuotsus vĂ”i –mÀÀrus, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend.
Õigusharusid on kĂ”igepealt juba rohkem kui riigi pĂ”hifunktsiooneÂč. Riigi pĂ”hifunktsioonide klassifikatsiooni aluseks vĂ”etakse riigi ees seisvad ĂŒlesanded sisuliselt - seal kĂ€sitletakse ka neid pĂ”hjusi, miks on vaja riiki ja Ă”igust.Õiguse sĂŒsteemi aluseks vĂ”etakse aga rohkem Ă”igusnormide ja nende loojate tahteavalduse vormiline kĂŒlg, nende lĂ€hem ĂŒlesanne, mitte kaugem eesmĂ€rk.

Õiguslikus mĂ”ttes on uus, 2008. a. pĂ€rimisseadus oma sisult suures osas sama, mis eelmine (RT II 1998, 16/17, 28); pĂ€rimisseadus. Asjaolul, et uus eelnĂ”u jĂ”udis terviklikkuse huvides Riigikogu menetlusse pĂ€rimisseaduse terviktekstina, on rohkem normitehniline ja redaktsiooniline kui sisuline tĂ€hendus, Baseli konventsioon 16.05.1972. Eesti Vabariigi valitsuskiitis heaks 5. septembril 2000. a.
Aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ĂŒhe aasta selle omavalitsusĂŒksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; ‱ kohtu, prokuratuuri vĂ”i politseiteenistuses; ‱ kaitsevĂ€eteenistuses; ‱ advokaat, notar vĂ”i kohtutĂ€itur; ‱ Vabariigi Valitsuse liige; ‱ valla- vĂ”i linnavalitsuse liige; ‱ Vabariigi President; ‱ Riigikogu liige; ‱ maavanem.
Au teotamine on vĂ”imalik kahel viisil: 1) fakti vĂ€itega 2) vÀÀrtushinnang Fakti vĂ€ite puhul on vĂ”imalik tĂ”endada selle tĂ”elevastavust, vÀÀrtushinnangu puhul selle tĂ”endamine vĂ”imalik ei ole. Vahetegu on oluline seetĂ”ttu, et sĂ”ltuvalt sellest, millega on au teotatud, sĂ”ltuvad Ă”iguskaitsevahendid. VÀÀrtushinnangute puhul ei saa nĂ”uda selle ĂŒmberlĂŒkkamist ega parandamist.

Õigusfilosoofia on sĂŒsteemi suhtes eraldiseisev, vĂ€line, Ă”igusfilosoofia on nii kehtiva Ă”iguse kui sellega seotud Ă”igusdogmaatika suhtes metatasandil, mis vĂ”imaldab tal sĂŒsteemi vaadata vĂ€ljaspoolt. Õigusfilosoofia on kohustatud kĂ”iki oma eeldusi ja vĂ”imalusi kriitiliselt kontrollima, Ă”igusfilosoofias ei ole midagi, mida ei saa kĂŒsimĂ€rgi alla panna, see kĂ€ib ka tema enda kohta.
Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pĂ€devusele ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele Ă”igusi ja panevad peale kohustusi.
Abielu sĂ”lmides on rikutud nĂ”uet abiellumisea vĂ”i teovĂ”ime kohta, abielu on sĂ”lmitud pettuse, vĂ€givalla vĂ”i Ă€hvarduse mĂ”jul, tegemist on nĂ€iliku abieluga (PKS § 9). Abielu on tĂŒhine, kui:  abielus on samast soost isikud;  abielu sĂ”lmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pĂ€devuseta isik vĂ”i  kas vĂ”i ĂŒks pool ei ole avaldanud abielu sĂ”lmimise tahet (PKS § 10).

Abikaasadest on kodus ja korraldab majapidamist) ‱ ĂŒhisvara on omandatud ĂŒhe abikaasa lahusvara arvel (just kui 100% on omandatud lahuvara arvel) ‱ abikaasa lahusvara vÀÀrtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste vĂ”i abikaasade ĂŒhisvara osa arvel (nt ĂŒhisvara palk, investeeritakse lahusvaraks olevasse korterisse, seda vĂ”ib arvestada)
Avaldustahe - mis puudub, kui ei soovitud Ôigusliku tagajÀrje saabumise tahet vÀljendada. 2. Teotahe- mis puudub, kui avaldatud on hoopis teise Ôigusliku tagajÀrje saabumise tahet kui soovitud. Tahteavalduse liigid: 1. Otsene- otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, tahe tuua kaasa Ôiguslikke tagajÀrgi, 2. Kaudne- vÀljendub teos, milest vÔib jÀreldada tehingu tegemise tahet.
Avalik administratsioon on Ă”igustatud tegutsema ĂŒksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. See nĂ”ue on sĂ€testatud pĂ”hiseaduse §s 3; subordinatsioonisuhetele rajatud halduse ĂŒldaktid liigituvad vastavalt oma juriidilisele jĂ”ule hierarhilisse sĂŒsteemi, milles ĂŒkski madalamalseisva organi akt ei tohi olla vastuolus kĂ”rgemalseisva organi aktiga; ĂŒldaktide primaat ĂŒksikaktide suhtes.

Aktsiaselts on Ă€riĂŒhing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (ÄS § 221 lg 1). MĂ”lemad on piiratud vastutusega kapitaliĂŒhingud, kusjuures osalus omandatakse panuste tegemisega vastavalt kas osa- vĂ”i aktsiakapitali, millega omandatakse osa vĂ”i aktsia(d). Aktsia on jagamatu vÀÀrtpaber, osa on teatud tingimustel jagatav ja selle kohta ei vĂ”i vÀÀrtpaberit vĂ€lja anda.
Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hĂŒpoteetiline seaduspĂ€rasus, (T) algandmed ehk tĂ”ik (fakt), (JO) jĂ€reldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepĂ€rast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud FĂŒĂŒsikas tuntuim on Hempel-Oppenheimi deduktiiv-nomoloogiline mudel Abduktsioon: jĂ€reldamine „parimale“ (paremini tĂ”endatud) seletusele.
Ärikeeld - pankrotiĂ”iguslik Ă”iguskaitsevahend, millega piiratakse isiku Ă”igust tegeleda ettevĂ”tlusega 3) ettevĂ”tluskeelu korral (nimekiri Ă€riregistri veebilehel) ettevĂ”tluskeeld – karistusĂ”iguslik abinĂ”u, mida kohaldatakse fĂŒĂŒsilisele isikule lisakaristusena sĂŒĂŒteo toimepanemise eest ÄriĂŒhingu ĂŒhinemine ‱ Ühinemine toimub siis, kui kaks vĂ”i enam Ă€riĂŒhingut

Õigustloovaks kandeks on need, mis on seaduses vĂ€lja toodud (nt. Asutamine – asutamise dokumendile kirjutavad alla asutajad, juhatajate allkirja vaja ei ole; asutamislepingus esitatakse ĂŒldjuhul ka juba avaldus kande tegemiseks Ă€riregistrisse) OÜ puhul saab praegu uus osanik minna notarisse ĂŒksi vĂ”i teha avaldus Ă€riregistrisse eelmise osaniku tagasikutsumiseks ning enda nimetamiseks.
ĂœĂŒrilepingu - ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) kohustub andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri). Rendilepinguga kohustub ĂŒks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning vĂ”imaldama talle rendilepingu esemest korrapĂ€rase majandamise reeglite jĂ€rgi saadava vilja.
Aktsia - , osakapitali uue suuruse kohta aktsiaseltsile/osaĂŒhingule teada olevatele vĂ”lausaldajatele, kellel olid nĂ”uded aktsiaseltsi/osaĂŒhingu vastu enne aktsia-, osakapitali vĂ€hendamise otsuse vastuvĂ”tmist. Aktsia-, osakapitali vĂ€hendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama teate vĂ€ljaandes Ametlikud Teadaanded ning kutsuma vĂ”lausaldajaid ĂŒles oma nĂ”udeid esitama.

Alternatiivkulu – kauba tootmiskuludeks pole mitte ainult tööaeg, vaid ka teise kauba kogus, millest tuleb loobuda, et vabastada piisavalt ressursse tĂ€iendava ĂŒhiku esimese kauba valmistamiseks. Oluliseks jĂ€relduseks on, et rahvusvaheline kaubandus viib tootmistegurite hindade ĂŒhtlustumiseni eri riikides, kusjuures riigis kĂŒlluslikult leiduvate tootmistegurite hinnad alanevad.
Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l PĂ”hitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rÔÔmutus, energiapuudus Lisatunnused: KeskendumisvĂ”ime alanenud, enesehinnang alanenud, sĂŒĂŒ- ja vÀÀrtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutĂŒdimus- vĂ”i suitsiidmĂ”tted, unehĂ€ired, isumuutused
Õigus vaikida - olla vait ja keelduda kĂ”igi tĂ”endite andmisest; 4. Ă”igus kahtluste tĂ”lgendamisele sĂŒĂŒdistatava kasuks- tĂ”endamata kahtlused loetakse sĂŒĂŒdistatava kasuks ehk tĂ”endite puudumisel karistada ei saa. EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei vĂ”i alustada oma kohustuste tĂ€itmist eelarvamusega, et sĂŒĂŒdistatav on toime pannud teo, milles teda sĂŒĂŒdistatakse.

Õiguse sotsioloogid on vĂ€lja toonud pĂ”hjusi, mis nende arvates seadusloomet eelkĂ”ige mĂ”jutavad: ‱ Varanduslik ebavĂ”rdsus ‱ Tööjaotus ‱ Organisatsioonide mitmekesisus ‱ Kultuurilised erinevused ĂŒhe ĂŒhiskonna sees ‱ Alternatiivide puudumine Totalitaarsed ĂŒhiskonnad olid ka sellised ĂŒhiskonnas, kus oli suur seaduste hulk ja inimesed olid seadustest otseses sĂ”ltuvuses.
Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- Ă”iguse samastamine normisĂŒsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, vÀÀrtuste vmt vormis (loomuĂ”iguslik) vĂ”i kirjutatud seaduste ja teiste Ă”igusaktide kujul (Ă”iguspositivistlik). Objektivistlik normikĂ€sitlus - Ă”igus on sĂŒsteem, mis peegeldab ĂŒhiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ĂŒhiskonna toimimise ning arengu seaduspĂ€rasusi.
ÜlesĂŒtlemise alused - hoiatusest hoolimata tööandja korralduste eiramine/töökohustuste rikkumine; tööl joobes viibimine -varguse, pettuse toimepanemine -3. isiku usaldamatuse pĂ”hjustamine tööandja vastu -olulise kahju tekitamine tööandjale . Töötaja peab tĂ€itma tööandja kohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

Aktsiaselts on Ă€riĂŒhing, millel on aktsiateksjaotatud aktsiakapital, aktsionĂ€r ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest, selts aga vastutab oma kohustuste tĂ€itmise eest oma varaga (ÄS § 221). Seega on aktsiaselts piiratud vastutusega ĂŒhing suuremate ettevĂ”tete suurt kapitali ja suuremat arvu aktsionÀÀre, kuid nagu osaĂŒhingugi puhul on ĂŒhemeheĂŒhing lubatud.
Õigusesotsioloogia on teadus, mis asub Ă”igusteaduse ja sotsioloogia piirimail ning siiani kestavad teravad vaidlused kumma distsipliini alla see tegelikult kuulub. Praeguses kĂ€sitluses on Ă”igussotsioloogia Ă”igusteaduse ĂŒks osa. Selge on see, et Ă”igust ehk ĂŒhiskonda ei saa uurida kunagi ĂŒhest konkreetsest vaatevinklist. Teaduslik tegelemine Ă”igusega teenib laias laastaus kolme
Aktsiaseltsi toimimine on vĂ”rreldes osaĂŒhinguga palju formaalsem - aktsionĂ€rid saavad otsuseid vastu vĂ”tta ainult ĂŒldkoosolekul, nĂ”ukogu ja kohustusliku audiitorkontrolli nĂ”uded, ĂŒldkoosoleku pĂ€devus on seadusega piiratud, aktsiad tuleb kohustuslikus korras registreerida Eesti vÀÀrtpaberite keskregistris jne. Aktsiaseltsi ĂŒlalpidamiskulud on vĂ”rreldes osaĂŒhinguga suuremad.

Õiguse vormid ehk allikad Õigusnorm oli mĂ”tteline kĂ€sk vĂ”i keeld mis oleks kindlas vormis ja selgelt arusaadav addressaatidele. Ajaloos on vĂ€lja kujunenud mitmesuguseid Ă”iguse vĂ€ljendamis vorme ehk allikaid. Õigusvorm on Ă”igusnormi vĂ€ljendamise viis, mis on kasutusele vĂ”etud vĂ”i tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile ĂŒldkohustusliku tĂ€henduse.
Andmata jĂ€tmise on pĂ”hjustanud töötaja sĂŒĂŒ. 35. Töötasu vĂ€hendamine Kui tööandja ei saa temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, vĂ”ib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vĂ€hendada mĂ”istliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammÀÀra.
Asutamisleping on asutamisel oleva aktsiaseltsi tegevuse aluseks ja selle kohustuslikud tingimused on sĂ€testatud ÄS §-s 243 lg 2. Kuigi seadus ei kehtesta asutamislepingule ajalist kehtivust, saab vĂ€ita, et ta kaotab pĂ€rast aktsiaseltsi Ă€riregistrisse kandmist oma praktilise tĂ€henduse ning kĂ”iki seni asutamislepinguga reguleeritud kĂŒsimusi hakkab lahendama pĂ”hikiri.

Õigustarendavad ĂŒksiknormid on ĂŒldakti ning ĂŒldnormidesuhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud pĂ”hitunnused: 1) Nad sisaldavad Ă”igustrakendavaid Ă”igusnorme, milles sĂ€testatakse ĂŒldnormi aluse rakendamine just sellel, antud juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhul lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena.
ÜlesĂŒtlemine - kestvuslepingute puhul(pĂŒsivad, korduvad kohustused), korraline ĂŒlesĂŒtlemine(etteteatamistĂ€htajaga), erakorraline( nt lepingu muutmine) -fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgniku surm, kui kohustust ei saa tĂ€ita tema isikliku osavĂ”tuta -fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lausaldaja surm, kui kohustus tuli tĂ€ita vĂ”lausaldajale -muu seaduses vĂ”i lepingus ettenĂ€htud juht.
Õiguse puhul on oluline, et kĂ€sitletuna lahus materiaalsetest teostistest, on see (st Ă”igus) vahend inimese vajaduste rahuldamiseks, “mille ainus materiaalne vĂ€ljendusvorm on kiri vĂ”i kood, millega vahendit fikseeritakse, sĂ€ilitatakse ja edastatakse, kuid mis toimivad ĂŒksnes lĂ€bi inimteadvuse, st eksisteerivad ĂŒksnes abstraktsioonidena”. (Rosentau 2004, lk 293)

Arvestamise kord on sĂ€testatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a mÀÀrusega nr 322 „Kriminaal-, vÀÀrteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavĂ”tjatele tasu maksmise ja kulude hĂŒvitamise kord“ ja Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 a mÀÀrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nĂ”ustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenĂ”udmise piirmÀÀrad“
Äriregistrisse on juba kantud taotletava Ă€rinimega osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult sarnanee Ă€rinimi, peab kande taotleja muutma oma Ă€rinime selgelt eristatavaks, lisades sellele tĂ€iendi vĂ”i vastupidi, jĂ€ttes tĂ€iendi Ă€ra.. ÄriĂŒhingu Ă€rinimi aga peab olema suurema eristatavusega - see peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud Ă€riĂŒhingutest (ÄS § 11).
Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis nĂ€itab, kuidas peab Ă”igussubjekt kĂ€ituma hĂŒpoteesi tingimuste olemasolul, missugune kĂ€itumine on talle lubatud, keelatud vĂ”i kohustuslik. Normatiivses aktis vĂ€ljendamise viisi jĂ€rgi vĂ”ivad dispositsioonid olla kas lihtsad vĂ”i kirjeldavad. 1. Lihtne dispositsioon nĂ€itab Ă€ra kĂ€itumise sisu ilma seda lĂ€hemalt iseloomustamata.

Õigusnormi dispositsioon on Ă”igusnormi loogilise struktuuri jĂ€rjestuselt teine element, mis nĂ€itab vajaliku kĂ€itumise, sisaldab subjekti Ă”igusi ja kohustusi 10. Õigusnormi sanktsioon on Ă”igusnormi loogilise struktuuri jĂ€rjestuselt kolmas element, mis nĂ€itab Ă€ra riikliku mĂ”jutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninĂ”uete eiramise eest hĂŒpoteesi tingimuste olemasolul.
Õigustloovad aktid on sellised riigi vĂ”i kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad Ă”igusnorme - mÀÀratlemata isikute ringile suunatud ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga vĂ”i rahvahÀÀletusel seadusega kindlaks mÀÀratud korras vastu vĂ”etud Ă”igusakt, millel on kĂ”rgeim Ă”igusjĂ”ud.
ĂœĂŒrileandja on andnud ruumi ĂŒĂŒrile, ĂŒĂŒr saab lĂ€bi, ĂŒtleb ĂŒĂŒrnikule, et ruume on ruttu vaja – olgu jĂ€rgmine pĂ€ev kĂ”ik tĂŒhi; ĂŒĂŒrnikul on Ă”igus nĂ”uda, et ĂŒĂŒrnik lĂ€heks vĂ€lja, kui ĂŒĂŒrnik ei lĂ€he, siis kas jĂ”uga vĂ”ib valduse ĂŒle vĂ”tta? – ei vĂ”i, Ă”igusi ei tohi teostada seadusvastasel viisil). Hiljem vĂ”ib vĂ€lja tĂ”stma hakata kohtutĂ€itur.

Alluvusteooria - Avalik Ă”igus on see, kus ĂŒks subjekt on teisele Ă”iguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). EraĂ”igus on see, kus mĂ”lemad subjektid on Ă”iguslikult vĂ”rdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik Ă”igus – rahvusvaheline Ă”igus, karistusĂ”igus, sotsiaalĂ”igus, finantsĂ”igus EraĂ”igus- perekonnaĂ”igus, vĂ”laĂ”igus, konkurentsi- ja tarbijakaitseĂ”igus
ÕiguspsĂŒhholoogia aine – erinevad psĂŒĂŒhilised fenomenid, milles on psĂŒĂŒhilised omadused, psĂŒĂŒhilised seisundid, psĂŒĂŒhilised protsessid ja kĂ€itumine sĂŒsteemis inimene ja
Üldine pĂ”hivabadus ehk vabaduspĂ”hiĂ”igus on sĂ€testatud PS § 19 lg-s 1 (vt § 19 komm 2). PĂ”hivabaduste ehk vabaduspĂ”hiĂ”iguste kĂ”rval esineb PS II peatĂŒkis ka nĂ€iteks vĂ”rdsuspĂ”hiĂ”igusi. Üheks sÀÀraseks on eelkĂ”ige § 12 lg 1 esimene lause, mis sĂ€testab igaĂŒhe vĂ”rdsuse seaduse ees. VĂ”rdsuspĂ”hiĂ”igused ei ole PS II peatĂŒki pealkirjas eraldi vĂ€lja toodud.

Äraandmis - ja omandaja omandamistahe ning senine valdaja peab loobuma oma tegelikust vĂ”imust asja ĂŒle. Tegeliku vĂ”imu ĂŒlemineks seniselt valdajalt valduse omandajale toimub asja ĂŒleandmise teel. Valduse ĂŒlekamdine ei ole Ă”iguslik tehing, sest see ei ole suunatud Ă”iguslikule tagajĂ€rjele, vaid ammendub tegeliku vĂ”imu ĂŒlekandmisega vanalt valdajalt uuele.
Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pĂ€deva riigiorgani aktita (kaitsevĂ€eteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha tĂ€itmine) ‱ 2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete Ă”iguste kasutamise vĂ”imalikkuse ĂŒle (omandiĂ”iguse kĂŒsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) ‱ 3. On toime pandud Ă”igusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lĂ”ppemise seisuga alljĂ€rgnevalt: Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sĂ”lmitud notariaalse korteri mĂŒĂŒgilepingu ja pandilepingu punkt 2.1. kohaselt soetasid hageja ******* 1/3 ja kostja ******* 1/3 mĂ”ttelise osa. ÜlejÀÀnud osa oli kingitusena tehtud nii hageja kui ka kostja vanemate poolt.

Õigusnorm on formaalselt mÀÀratud reegel ( peab olema tĂ€pselt fikseeritud Ă”igusallikas, nt sĂ”nastatud Ă”igusaktis). Õigusnorm on riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele antakse subjektiivsed Ă”igused ja kohustused ja juriidilised Ă”igused ja kohustused.
Absoluutsed - ei sĂ”ltu tekkepĂ”hjuste ja kulgemisprotsesside poolest inimeste tahtest suhtelised- tekkepĂ”hjus sĂ”ltub kĂŒll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte juriidilised teod: on fĂŒĂŒsilise vĂ”i juriidilse isiku tegevus vĂ”i tegevusetus, millega Ă”igusnorm seostab Ă”igussuhte tekkimise, muutumise ja lĂ”ppemise vĂ”i muu juriidilise tagajĂ€rje.
Õigusnorm on riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest Õigussuhete subjektideks vĂ”ivad olla kĂ”ik need ĂŒhiskondlikus elus suhetest osavĂ”tjatele antakse subjektiivsed Ă”igused ja pannakse osalevad isikud, kes vastavad kindlatele Ă”iguslikele tingimustele, juriidilised kohustused.

ÕigussĂŒsteem on Ă”iguskordade kogum, millel on sarnane Ă”igusfilosoofiline kĂ€sitlus riigist ja Ă”igusest. Üldjuhul jagatakse maailma Ă”iguskorrad kolmeks Ă”igussĂŒsteemiks: Mandri-Euroopa Ă”igussĂŒsteem (Rooma Ă”igus – prantsuse Ă”igussĂŒsteem ja saksa Ă”igussĂŒsteem), Anglo- Ameerika Ă”igussĂŒsteem ja Idamaade Ă”igussĂŒsteemid (Hiina, India, islamiusulised).
Õk - sĂ”ltumatu riigiametnik, kelle peamine ĂŒlesanne on jĂ€relevalve seaduste ja teiste Ă”igustloovate aktide pĂ”hiseadusele vastavuse ĂŒle. Seadusega on Ă”iguskantslerile pandud ka muid ĂŒlesandeid, sh isikute pĂ”hiseaduslike Ă”iguste ja vabaduste tagamise kontroll ning eraĂ”iguslike isikute vahel diskrimineerimise ĂŒle tekkinud vaidluste lahendamine.
Üldine hinnang on tal aga selline, et valitsemine on alati stabiilsem, kui ka rahvas valitsemises osaleb, ta eelistas valimisi pĂ€rilikkuse teel vĂ”imule tulekule, kĂ”ige halvemaks pidas aristokraatiat, see on halvem nii monarhiast kui vabariigist, aadlid olid tema arvates nii keskklassi kui kuninga vastu (nii ĂŒtleb ta Arutluses Titus Liviuse esimese kĂŒmne kirja

Ajavahemikus 2000 – 2010 oli nĂ€itaja trend langev: kordaja vĂ€henes 27,5-st 16,5-ni (absoluutarvudes 377-st 221-ni). HĂŒppeliselt kasvas enesetappude arv vaid 2009. aastal, kui enesetapu tegi 269 inimest (kordaja 20,1), sh 220 meest (kordaja 35,6) ja 49 naist (kordaja 6,8). Selle ĂŒheks pĂ”hjuseks vĂ”ib pidada töötust, mis on vĂ€ga suur enesetapu riski allikas.
Õigustatud subjektil on Ă”igus nĂ”uda kohustatud poolelt teatud kĂ€itumist, mis on riigi poolt tagatud riigi sunnijĂ”u rakendamisega (nt ĂŒĂŒrilepingu Ă”igustatud poolel on Ă”igus ĂŒĂŒrida vĂ€lja talle kuuluv korter, Ă”igus lepingu sĂ”lmimisel nĂ”uda ĂŒĂŒriraha tasumist). Samas on tal ka nt ĂŒĂŒrilepingu puhul kohustus vĂ”imaldada kohustatud poolel eluruumi kasutamist.
Õiguse fn on jĂ€rgnevad: sisemise rahu kindlustamine (konfliktide ennetamine ja lahendamine), vabaduse kindlustamine (kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitse riigi sekkumise eest ja vabaduse realiseerimise garanteeritus), Ă”igusliku vĂ”rdsuse tagamine, sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine, sotsiaalsete protsesside juhtimine.

Õigusnorm on riikliku sunniga tagatud norm, tema mittetĂ€itmisel rakendub riiklik sund (ultima ratio printsiip). KriminaalĂ”iguse reguleerimise objekt ja ese on ĂŒhiskonnaohtlikud teod (tegevus vĂ”i tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras - sellest tuleneb, et valdavalt on tegemist Ă”igustkaitsvate suhetega.
Ülim Ă”iglus on ĂŒlim ebaĂ”iglus 11. KĂ”ige rikutumas riigis on kĂ”ige rohkem seadusi 12. Testamentidel peab olema kĂ”ige laiem tĂ”lgendus 13. Inimeste seas ei ole tihedamat sidet kui vanne 14. VĂ€ikseim kehaline karistus on suurem kui mistahes rahaline karistus 15. Suurim ja parim Jupiter 16. Looduse jĂ”ud on suurim 17. Parim seaduste tĂ”lgendaja on harjumus
Aktsiaks nimetatakse mĂ”ttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis vĂ€ljendab aktsionĂ€ri Ă”igust osaleda ĂŒldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lĂ”petamisel alles jÀÀva vara jaotamisel. Aktsia omamist tĂ”endav vÀÀrtpaber on aktsiatĂ€ht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest vĂ”ivad tuleneda erinevad Ă”igused seaduses sĂ€testatud juhtudel.

Asjaomaseks sĂ€tteks on kollektiivlepingu seaduse artikli 4 lĂ”ige 4, milles on öeldud jĂ€rgmist: „Tööandjate ĂŒhingu vĂ”i liidu ja töötajate ĂŒhingu vĂ”i liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sĂ”lmitud kollektiivlepingut vĂ”ib laiendada poolte kokkuleppel kĂ€esoleva seaduse § 6 lĂ”ike 1 punktides 1 ja 3 mÀÀratud tingimuste osas.
Üts - is on tollivĂ”la tekkimist vĂ€listavad asjaolud seotud eelkĂ”ige: 1) Kauba hĂ€vimise, pöördumatu kahjustumise, ettenĂ€gematute asjaolude, vÀÀramatu jĂ”u ning eksportimise ja re-eksportimisega; 2) Teatud kaupade keeldude ja piirangutega; narkootilised ja psĂŒhhotroopsete ainete sissevedu 3) Kohustuste ja tingimuste eiramise vĂ€hese mĂ”juga.
Advokatuur – kutseĂŒhendus avalikes huvides, mitte riiklik institutsioon §2. Advokatuuri mĂ”iste ja Ă”iguslik seisund (1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel pĂ”himĂ”tetel tegutsev kutseĂŒhendus Ă”igusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste Ă”iguste kaitsmiseks.

Annak - pÀrandaja testamendis vÔi pÀrimislepingus tehtud korraldus, millega ta jÀtab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), Ôiguse (nt korteris seeselamise Ôiguse vÔi Ôiguse saada elitist), rahasumma vÔi vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pÀrijatele). Isikut, kelle kasuks selline korraldus tehakse, nim annakusaajaks.
Artikli fookuses on advokatuuri uued arengu- suunad perioodiks 2011–2020*4, mille vĂ€ljatöötamise kĂ€igus analĂŒĂŒsiti advokatuuri organisatsioonilise ĂŒlesehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevuspĂ”himĂ”tted, vĂ”ttes alu- seks nii seadusest, rahvusvaheliselt tunnustatud pĂ”himĂ”tetest kui ka praktikast tulenevad nĂ”uded.
Asja vili on asjast loodusjĂ”ul vĂ”i inimese kaasabil tulenevad saadused (nt pĂ”llumajandussaadused), samuti tulu, mida asi annab Ă”igussuhte tĂ”ttu (asja kasutamisest saadav tulu). Õigusvili on tulu, mida Ă”igustatud isik saab Ă”igusest vastavalt selle eesmĂ€rgile, samuti tulu, mida Ă”igus annab Ă”igussuhte tĂ”ttu (nt korteri ĂŒĂŒrimisest saadav tulu).

Ajaloolised sĂŒndmused on lĂ€bi ajaloo vorminud rahvusvahelise Ă”iguse tĂ€hendust tĂ€napĂ€eva mĂ”ttes: 1648. aasta Vesfaali rahu, 1919. aasta Versailles' rahuleping ning 1945. aastal ÜRO loomine. TĂ€napĂ€eva rahvusvahelist ĂŒhiskonda iseloomustab rahvusvaheliste lepingute ja tavade paljusus ning erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnemine ja laienemine.
ÕigusjĂ€rglus - Ă”iguste ĂŒleminek Testamendiga pĂ€rimisel ilmne, et pĂ€rija on see, kes vĂ”tab perekonnas vĂ”imu ĂŒle. Et teatav isik vĂ”iks olla pĂ€rijaks, peavad olema: o Aset leidnud isiku surm ja pĂ€randi avanemine o Surnud isik peab olema vĂ”imeline pĂ€randama o PĂ€rijal peab olema pĂ€rimisĂ”igus o PĂ€rimiseks on ĂŒldreeglina vajalik tahteavalduse akt
Õiguskantsler on KarS § 872 pĂ”hiseaduslikkusele vastavuse osas nĂ”us Riigikogu PĂ”hiseaduskomisjoni seisukohaga leides, et see sĂ€te ei ole vastuolus PS § 20 punktiga 1 ja PS §-dega 11 ja 14 (st, et ei ole rikutud proportsionaalsuse ja legitiimsuse pĂ”himĂ”tet). Vastuseks komisjoni arvamusele leidis Ă”iguskantsler, et Harju Maakohtu taotlus on lubatav.

Alla 14 - aastane isik ning psĂŒĂŒhilise vĂ”i fĂŒĂŒsilise puuduse mĂ”ju all tegutsenud isik ei vastuta enda poolt tekitatud kahju eest, sest tal puudub deliktvĂ”ime (vt VÕS §1053). FĂŒĂŒsilise isiku teovĂ”ime on isiku vĂ”ime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ehk oma tegudega omandada tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi, samuti neid muuta ja lĂ”petada.
ÄriĂŒhingute puhul – selge eristatavus kĂ”igist Eesti Ă€riregistrisse seni kantud Ă€rinimedest (ÄS § 11 lg2) FIE puhul – selge eristatavuse teistest sama registripiirkonna (kokku 4) Ă€rinimedest (ÄS § 11 lg 1) Ersitatavuse nĂ”ude tĂ€itmist kontrollib lĂ”ppastmes kohtuniku abi. VĂ”imalik teostada ka eelkontrolli: https://ar.eer.ee/nimeparing.py Vt Just.
Õiguslik mÀÀratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sĂ€tte kohaselt on autoriĂ”igusega kaitstava teose tunnused jĂ€rgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on vĂ€listatud;3) teos peab olema vĂ€ljendatud mingisuguses objektiivses vormis.

Õigusnormid – kĂ€itumiseeskirjad, mis on formuleeritud Ă”iguslausetena Positiivne Ă”igus = kehtiv Ă”igus Ülipositiivne Ă”igus ehk loomuĂ”igus (Ă”iglus) – rajatud Ă”igluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lĂ€htub ideest “igaĂŒhele oma”, mitte “igaĂŒhele vĂ”rdselt”. Õigus tervikuna – suunatud korra ja julgeoleku loomisele ĂŒhiskonnas.
Õigussubjektide ehk teotsevate inimestega seisab vastamisi Ă”igusobjekt ehk ese. Objektide hulgas vĂ”ib eristada kolme pĂ”hilist liiki: 1) Ă”igused; 2) vaimse töö tulemused (vaimne looming); 3) kehalised objektid (asjad). Õigusi kĂ€sitatakse siinkohal samastena subjektiivsetele Ă”igustele – need on Ă”iguskorra poolt omistatud ja lubatud tahteteondused.
Argumentatsiooniteooria – ĂŒtleb, et on olemas ĂŒldine, praktiline diskursus, kus diskuteeritakse kĂ”igi inimestele oluliste kĂŒsimuste ĂŒle, selle erijuht on juriidiline argumentatsioon. Pole ĂŒhte Ă”iget lahendust, on vaid paremad ja halvemad argumendid, lĂ”ppastmes peame need kĂ”ikvĂ”imalikud argumendid kokku koguma ning nende pinnalt otsustama. Robert Alexy.

Õiguskaitsevahendi muutmine on lubatud aga ainult niikaua, kuni vĂ”lgnik ei ole vĂ”lausaldaja poolt valitud Ă”iguskaitsevahendile tuginenud ulatuses, mis tĂ€hendaks tema jaoks hea usu pĂ”himĂ”ttega vastuolus olevaid tagajĂ€rgi (VÕS § 6). Igal juhul tuleb konkreetseid asjaolusid arvestades hinnata, kas Ă”iguskaitsevahendi muutmine on hea usu pĂ”himĂ”ttega kooskĂ”las.
Ajaccio korsikal – 5. mai 1821 1.3.Õigusteaduse saavutused Saint Helena saar) oli 1.3.1.Ajalooline koolkond Prantsusmaa valitseja 11. 19. saj Ă”iguse arengu peajooned novembrist 1799 11. aprillini Ajalooline koolkond- Ă”iguse kohandamine 1814 ja 13. mĂ€rtsist 1815 22. rahvuse ideega, iga riigi Ă”igussĂŒsteem vastab tema oludele ja ajaloolisele arengule.
Ajalooline tĂ”lgendamine – lĂ€htub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt tĂ”lgendatakse eelkĂ”ige ajaloolisi Ă”igusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt eesti nsv tsiviilkoodeks - Üld- ja erisĂ€tte tĂ”lgendamine – ĂŒldsĂ€te on ĂŒldine, erisĂ€te (kindlate asjade kohta) on tĂ€psem tĂ”lgendamine; vajalik siis, kui kaks normi rÀÀgivad sama asja.

Analoogiliselt implikatsiooniga nimetatakse sellisel viisil defineeritud ekvivalentsi ka materiaalseks ekvivalentsiks (material biconditional), sest selle tĂ”esus sĂ”ltub vaid operandide tĂ”evÀÀrtustest. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks vĂ€ljendid 
 siis ja ainult siis, kui 
 ; 
 parajasti siis, kui 
 ; tarvilik ja piisav tingimus; ĂŒhekorraga.
Asja vili - inimese kaasabil vĂ”i loodusjĂ”ul tulenevad asja saadused, samuti ka tulu, mida asi annab Ă”igussuhte tĂ”ttu (otsene vili- saadakse asjast vahetult, kaudne vili- saadakse asjast Ă”igussuhte kaudu) 2. Õiguse vili- tulu, mida Ă”igustatud isik saab Ă”igusest vastavalt selle eesmĂ€rgile, samuti ka tulu, mida Ă”igus annab Ă”igussuhte tĂ”ttu.
Üldobjektiks on omandisuhted ning vastavad objektid ja subjektid (kas vĂ”ime hĂŒpoteetiliselt vĂ€ita, et omand eksisteeris pĂ”himĂ”tteliselt juba inimese eellasel:nt jahirelv ning jahisaak?). Juba rooma Ă”iguses oli kujunenud arenenud tsiviilĂ”iguse normistik ning teoreetiliste kĂ€sitluste sĂŒsteem - omaette valdkond ehk rooma eraĂ”igus - jus dominium.

Üldohtlikud sĂŒĂŒteod on sĂŒĂŒteod, mis on seotud ĂŒliohtliku mĂŒrgitamisega, sĂŒĂŒtamise ja plahvatuse tekitamisega, elutĂ€htsa sĂŒsteemi ja rajatise kahjustamisega ja eluohtliku ehitamisega, samuti ebaseaduslik kiirgustegevus, lĂ”hkematerjali ja -seadme ebaseaduslik kĂ€itlemine, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik kĂ€itlemine ning tulirelva lohakas hoidmine.
Advokaat on oma ametikohustuste kohaseks tĂ€itmiseks sunnitud olema kursis nii era-, avaliku kui ka karistusĂ”igusega. Selle tingib juba elu ise, sest ĂŒhiskondlikud protsessid on omavahel sageli vĂ€ga tihedalt pĂ”imunud ning pĂ”hjalikest teadmistest ĂŒksnes mingis kitsas valdkonnas jÀÀb vĂ€heks prakti- listele probleemidele lahenduse leidmisel.
Asjaolud ehk tĂŒhisuse alused vĂ”ib liigitada kolme pĂ”higruppi: − isikutega seotud alused (teovĂ”ime, otsuse vĂ”ime, esindus Ă”igus), − vormiga seotud alused ja ( teatud liiki tehingutele kehtib tehingu vorm mida tuleb jĂ€rgida- selle jĂ€rgimata jĂ€tmisel on tehing tĂŒhine nt. kinnisvara mĂŒĂŒk) − sisuga seotud alused (TsÜS §-des 86–89)

Avalikus teenistuses on eelisÔigus ennekÔike teenistujate esindajatel ja siis pÔhikohaga ametnikel. Teenistujateks peetakse kÔiki neid , kes on palgatud n.ö avaliku teenistuse seaduse alusel, seejÀrel tulevad pÔhikohaga ametnikud ning siis jÀrgnevad abiteenistujad(TLS). Kui ametitasemed on vÔrdsed, siis vÔetakse jÀrgmised parameetrid vÔrdlemiseks.
Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nĂ”rk, seepĂ€rast koondutakse poliitilistesse ĂŒhendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ĂŒhiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetĂ”ttu vĂ”ivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu.
Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrĂ€tter). Sealt vĂ”ib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrĂ€tter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal ĂŒks suur erinevus.

Õigustamatu asjaajamine on siis, kui eksisteerivad obligatoorsed eeldused, aga Ă”igustamatu asjaajaja on pahauskne, kui: 1. Ta teab vĂ”i peab teadma, et ei esine asjaajamise Ă”igustatuse alternatiivseid eeldusi (§ 1018 lg 1 p 1-3). 2. Pahauskseks vĂ”ib lugeda ka sellist asjaajajat, kes ei selgita vĂ€lja soodustatu tahet, kuigi tal on see vĂ”imalus (§ 1020).
Õiguskantsleril on Ă”igus alustada ka omal algatusel menetlust pĂ”hiseaduslike Ă”iguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks eelnevalt laekunud teabe alusel (nt ajakirjanduses kajastatu). Õiguskantsler ei menetle avaldust, kui avalduse aluseks olevas asjas on jĂ”ustunud kohtuotsus vĂ”i samaaegselt toimub kohtueelne kaebemenetlus vĂ”i kohtumenetlus.
Antud kontekstis tĂ€hendab see inimorganismi fĂŒsioloogiliste funktsioonide nĂ€itude fikseerimist- hingamise rĂŒtm ja sagedus, sĂŒdame löögisagedus, vererĂ”hk, lihaspinge, higieritus jt. On olemas eksperimentaalseid polĂŒgraafe, mis registreerivad kuni 20 erinevat parameetrit, mille ĂŒhiseks omaduseks on tahtele mitteallumine vĂ”i vĂ€hene allumine.

Õigustloova aktiga on siiski vahetu (Ă”igustloovate aktide alusel ja toeks vastu vĂ”etud). Õigusriigile on omane pĂ”himĂ”te, et administratsioon ei tohi asuda seadusi rakendama kohe individuaalsete aktidega, vaid nende vahel peab olema seadust konkretiseeriv Ă”igustloov akt. See aga ei muuda individuaalse juriidilise akti ja Ă”igustloova akti olemust.
Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mĂ”istes riigi vĂ”i omavalitsuse ametnik vĂ”i tema ĂŒlesandeid tĂ€itev koosseisuvĂ€line teenistuja, kellel on Ă”iguspĂ€devus vastu vĂ”tta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- vĂ”i munitsipaalvara erastamise, vÔÔrandamise vĂ”i kaustusse andmise otsuste tegemisel.
Õiguse sotisoloogia on otesene vĂ€ljund- uurimistöö tulemuste kaudu Ă”igusloomingule ja Ă”iguse rakendamisele. Sotsioloogiline Ă”igusteadus puudutab sotsiaalse fenomeni efekte mĂ”lemale - materiaal- ja protsessiĂ”iguse aspektidele, samuti ka seadusandliku, kohtu- ja teiste formeerimise viisidele, Ă”iguskorra toimimisele, muutmisele ja katkestamisele.

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline Ă”iguse realiseerimine, mida teostavad pĂ€devad riigiorganid. Rakendamise vajadus tekib, kui Ă”igussuhe ei saa tekkida ilma pĂ€deva riigiorgani aktita, Ă”igusliku vaidluse korral subjektiivsete Ă”iguste kasutamise vĂ”imalikkuse ĂŒle vĂ”i kui on toime pandud Ă”igusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
Ülimuslikkuse pĂ”himĂ”te on EL Ă”iguse pĂ”himĂ”te, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa Ă”iguse ja liikmesriigi Ă”iguse vahel kohaldatakse Euroopa Ă”igust  Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse Ă”igusakti rakendamise siseriiklikku Ă”igusesse, ilma et oleks vaja vastu vĂ”tta siseriiklik rakendusakt  EL sisene kompetentside jagunemine
AsjaĂ”igusi on mitut liiki:  Omand – vĂ”ib ette nĂ€ha kitsendusi – kahjulikud mĂ”jutused, keelatud sĂŒvendamine, vaate piiramine  Piiratud asjaĂ”igused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis – omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o HoonesusĂ”igus – annab Ă”iguse pĂŒstitada maale hoone vĂ”i rajatis.

Ankeet on kĂ€epĂ€rane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, aga ka nende veendumuste tugevust, kindlust ja mĂ”jutatavust, katseisikute teadmisi, kĂ€itumismotiive, materiaalset olukorda jm. Ankeediga saadud andmestikku vĂ”ib vaadelda uuritava soo, vanuserĂŒhmade, elukoha jt objektiivsete nĂ€itajate lĂ”ikes.
Õiguse valdkond on kontinentaalse Ă”igussĂŒsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pĂ€rast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) pĂŒĂŒdlusi esindava loomuĂ”iguse koolkonna mĂ”jul hakati pĂŒĂŒdlema selle poole, et valitsuse tegevuse pĂ”hieesmĂ€rk oleks kodanike pĂ”hiĂ”iguste ja -vabaduste kaitsmine.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib Ă”igusnormi alusel;  Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib subjektiivsete juriidiliste Ă”iguste ja kohustuste kaudu;  Õigussuhe on isikute vaheline seos, mille sĂ€ilimise tagab riik;  Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis kannab individualiseeritud, mÀÀratletud iseloomu.

AmĂŒ - de usaldusisik;töötajate usaldusisik; töö keskkonna volinik ja töökeskkonna nĂ”ukogu töötaja poolt nimetatud liige e.) TĂ€istööajaga töötaja ei soovi jĂ€tkata töötamist osalise tööajaga vĂ”i osalise tööajaga töötaja ei soovi jĂ€tkata töötamist tĂ€isajaga f.) Töötaja on ajateenistuses vĂ”i –teenistuses
ÜhekĂŒlgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu – uuendamine e novatsioon (VÕS § 89 lg 2). NĂ€iteks, kui pooled lepivad kokku, et esialgne kohustus asendatakse uue kohustusega (mĂŒĂŒgilepingust tulenev kirjutuslaua ĂŒleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli ĂŒleandmisega).
Agregeerimine – kuna majandusprotsessides osaleb sadu tuhandeid majapidamisi, tuhandeid eraettevĂ”tteid, sadu avalik-Ă”iguslikke ettevĂ”tteid ja munitsipaalasutusi, kĂŒmneid finantsasutusi. Iga pĂ€ev tehakse miljoneid otsustusi kaupade ja teenuste tootmise ning tarbimise, tööjĂ”u pakkumise ja vĂ€rbamise, krediidi ja maksete valdkondades.

Alaealise töötamiseks on vajalikalaealise enda vabatahtlik tahteavaldus, seadusliku esindaja nÔusolek ja tegevuskohajÀrgse tööinspektori nÔusolek.
Analoogia - ĂŒhe vĂ”i paljude Ă”igusliku tĂ€hendusega Ă”igusnormide rakendamine Ă”igusega mittereguleeritud vĂ”i ebapiisava tĂ€psusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad Ă”iguslikku reguleerimist. Analoogial pĂ”hinevaid otsuseid saab teha vaid siis, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis.
Ülesanneteks on riigi regionaalpoliitika elluviimine, maakonna piires asuvate riigiasutuste tegevuse koordineerimine, kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste tegevuse koordineerimisele kaasaaitamine, jĂ€relvalve kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste Ă”igusaktide seaduslikkuse ĂŒle. Maavanemate ja maavalitsuste staatus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest.

Asutuse initsiatiivil – menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hĂŒve vĂ”i soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse vĂ”tmist, detailplaneeringu algatamist vĂ”i pensioni.
Ööinspektsiooni pĂ”hiĂŒlesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik jĂ€relevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sĂ€testavate Ă”igusaktide nĂ”uete töökeskkonnas tĂ€itmise ĂŒle, ĂŒldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ĂŒhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe vĂ”i enama isiku tahteavaldus. Tehingu vormid: ‱ Suuline ‱ Kirjalik ‱ Kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldav ‱ Elektrooniline ‱ Notariaalne kinnitamine ‱ Notariaalne tĂ”estamine

Üldosas on kesksel kohal ĂŒldised pĂ”himĂ”tted, tehinguĂ”petus, normid isikute kohta, normis subj Ă”iguse teostamise kohta, normid aegade (tĂ€htaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002 2) AsjaĂ”igus-01.12.1993- AÕS- AsjaĂ”igus on eelkĂ”ige normi kinnisasjade ja vallasasjade kohta, samuti normid piiratud asjaĂ”iguste kohta.
Annak – mingi materiaalne asi vĂ”i konkreetne rahasumma; Annaku saaja ei ole pĂ€rija; SihtkĂ€sund – pannakse kohustused pĂ€rijatele(hauaplats); SihtmÀÀrang – sihtotstarbeline pĂ€randi kasutamine 19.EelpĂ€rand, sundosa pĂ€rimisĂ”iguse jĂ€rgi: eelpĂ€rand- kingitus, mis on tehtud pĂ€randaja eluajal oma alanejatele sugulastele.
Autonoomne meetod – reguleerimise Ă”igussuhte subjektid on vĂ”rdsed (nt varaliste suhete reguleerimine) 2. Autoritaarne meetod – ĂŒks suhte subjekt on teise suhtes kohustatud ehk madalam pool (nt riigivĂ”imu valdkonnas haldusĂ”iguslikes suhetes). Õigusliku reguleerimise objekt – erinevates eluvaldkondades esinevad ĂŒhiskondlikud suhted.

Avaldamise kaudu - riigi eelarve vastuvĂ”tmine ja selle kaudu tegevusprioriteetide mÀÀramine - kĂ”rgemate riigivĂ”imu asutuste juhtide ametisse nimetamine, valimine, ametist vabastamine ‱ Seadusandlik vĂ”im kuulub Riigikogule (PS § 59) InimvÀÀrikuse pĂ”himĂ”te ‱ EV pĂ”hiseaduse jĂ€rgi on inimvÀÀrikus riigi poolt kaitstav vÀÀrtus.
Õiguse siseteooria – on olemas ainult ĂŒks asi – Ă”igus millelegi; kui meil on Ă”igus, siis peame seda Ă”iguse eset realiseerida saama Ei saa öelda, millal Ă”igus on vĂ”i ei ole 2. Ă”iguse vĂ€listeooria – on olemas kaks asja – Ă”igus millelegi (prima faci Ă”igus) ja on olemas see, mis Ă”igusest pĂ€rast piiri tĂ”mbamist jĂ€rele jÀÀb.
Õigusnorm – ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (Ă”n reg abstraktset hulka esineda vĂ”ivaid juhtumeid)ja ĂŒldisus (adressaatideks on ĂŒldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur – Ă”n peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal Ă”n tuleb kohaldamisele) ja Ă”igusliku tagajĂ€rje.

Õigussuhe on Ă”igusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ĂŒhiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste Ă”iguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele/// elem: 1-subjektid; 2-subjektiivsed Ă”igused ja juriidilised kohustused; 3-objekt 9. Õigussuhte subjektid.
Abielu lahutamiseks on kolm moodust, abielu lahutamine vastastikusel kokkuleppel, sel juhul on omakorda kaks vĂ”imalust – abielu lahutamine ĂŒhise avalduse alusel vĂ”i abielu lahutamine ĂŒhe abikaasa initsiatiivil ja teise abikaasa nĂ”usolekul, abielu lahutamine seoses kooselu lĂ”ppemisega, abielu lahutamine seoses ĂŒhe abikaasa sĂŒĂŒteoga.
Alternatiivne hĂŒpotees - Seadusandja on tegelikkusest valinud kaks vĂ”i enam, fikseerinud, Ă”igusliku tagajĂ€rje saamiseks piisab ĂŒhe esinemisest.

Õiguse analoogia – tuginen oma otsuses mĂ”nele Ă”iguse printsiibile, nt vĂ”rdne kohtlemine, proportsionaalsus jne. Kui ÕN=abstraknte kĂ€itumismall, siis printsiip on veel abstraktsem. Nt loobumine haginĂ”udest, karistuse tĂ€ideviimisest – nende alusel saame konstrueerida pĂ”himĂ”tte, et on olemas vĂ”imalus loobuda Ă”igusemĂ”istmisest.
Õiguse kohaselt on vĂ”imalik sĂ”lmida kokkuleppeid juba tehtud surma puhuks tehtud korralduse perekonnaĂ”iguses paljudes riikides kehtiva pĂ”himĂ”ttega, mille kohaselt piiratakse perekonna huvides mittetĂŒhistamiseks vĂ”i siis eelnevalt kokku leppida konkreetse sisuga testamentaarsete korralduse abikaasade kĂ€sutusĂ”igust oma vara suhtes.
Aegumine - isikute nÔuded aeguvad teatud aja jooksul, pÀrast seda vÔib kohustatud isik keelduda oma kohustuste tÀitmisest - kohus vÔtab aegumist arvesse vaid kohustatud isiku taotlusel AegumistÀhtajad: Tehingust 3a, ehitise puudusest tulenev nÔue 5a, seadusest 10a, 10 a kinnisomandi plekandmise vÔi lÔpetamise vms nÔudel.

Apellatsioonkaebuse pÔhjendust - millist Ôigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses vÔi otsuse tegemisel rikkunud vÔi missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaÔigesti vÔi ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb Ôigusnormi rikkumine vÔi asjaolu ebaÔige vÔi ebapiisav tuvastamine; viide tÔenditele, millega apellant soovib iga faktivÀidet
Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hĂŒpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes Ă”iguslik tagajĂ€rg. Normi loogikast lĂ€htudes koosnebki iga tĂ€ielik Ă”igusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja Ă”iguslikust tagajĂ€rjest.
Arhailine Ă”igus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saali Ă”igus”), frangi kuningaĂ”igus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasĂ”nu ja ilustavaid vĂ€ljendeid.

Ă„Ă€rmiselt oluline on mĂ€rkida: riigiĂ”igus hĂ”lmab ka Ă”igusloome ning Ă”iguse realiseerimise alused, tingimused ja korra, aga samuti Ă”igusemĂ”istmise alused ja korra ning institutsioonid (kohtusĂŒsteem). RiigiĂ”iguse normid on loogilise struktuuri esitusviisilt valdavalt H - D tĂŒĂŒpi, Ă”igussuhted toime iseloomu alusel - regulatiivsed.
Üheks pĂ”hjuseks on seadused. Kui te nĂŒĂŒd arvate, et sellega soovin öelda, et seadused muudavad maailma ebaĂ”iglaseks ning ĂŒhiskond toimiks paremini kui neid ei eksisteeriks, siis nii see siiski pole. KĂŒll aga arvan ma, et kuigi maailmas pĂŒĂŒeldakse selle poole, et seadused oleksid Ă”iglased, siis selle saavutamine on pea vĂ”imatu.
Üksikuteks lepinguliikideks on siin kĂ€sund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövĂ”tuleping, veoleping, hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus vĂ”i on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks vĂ”i teenuse osutamiseks.

Õigussotsioloogia on sotsioloogia haru, mis kĂ”ige laiema mÀÀratluse jĂ€rgi tegeleb Ă”iguse ja ĂŒhiskonna omavaheliste suhete uurimisega.
Üheltpoolt on kĂŒll tarbijal Ă”igus ise valida VÕS § 101 lĂ”ikest 2 tulenevalt kasutatav Ă”iguskaitsevahend, teiselt poolt vĂ”ib aga puuduse kiire kĂ”rvaldamine vĂ€hendada tekkivat kahju. Vastavalt VÕS § 23 lĂ”ikele 2 peab tarbija tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuse tĂ€itmiseks.
Ainsaks erandiks on mĂŒĂŒgihinna tasumine juhul, kui see oli esimeses lepingus ajatatud, kuna vastavalt VÕS-i § 248 lĂ”ikele 1 saab ostueesĂ”iguse teostaja teises lepingus ostuhinna tasumist ajatada ĂŒksnes juhul, kui ta annab mĂŒĂŒjale tagatise Ülaltoodu puudutab aktsiate vÔÔrandamise kohustustehinguid ehk vĂ”laĂ”iguslikku poolt.

Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad Ă”igusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud. MĂ”tteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt Ă”igusnormile ja sealt kĂŒsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lĂ”pptulemusena viima Ă”igusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis. Jaotatakse staadiumiteks.
Õigusharu on Ă”igusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa Ă”igussĂŒsteemist ja millega reguleeritakse rĂŒhma ĂŒleliigilisi ĂŒhiskondlikke suhteid (nĂ€iteks tööÔigus, perekonnaĂ”igus, finantsĂ”igus jne). Õigusnormide Ă”igusharudesse liigitamise aluseks on Ă”igusliku reguleerimise objekt ja Ă”igusliku reguleerimise meetod.
Õiguse rakendumine - Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline Ă”iguse realiseerimise norm, kus Ă”iguseteostamisse sekkuvad selleks pĂ€devad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad Ă”iguse realiseerimise seisukohalt kĂ”rvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse.

Õiguskantsleril on Ă”igus teha kontrollkĂ€iku vanglasse, vĂ€eossa, arestimajja, vĂ€ljasaatmiskeskusse, varjupaigataotlejate vastuvĂ”tukeskusse vĂ”i registreerimiskeskusse, psĂŒhhiaatriahaiglasse, erihooldekodusse, erivajadustega Ă”pilaste kooli, ĂŒldhooldekodusse, lastekodusse, noortekodusse vĂ”i muusse jĂ€relevalvealusesse asutusse.
Õigusnormide loojaks on pĂ€dev institutsioon, kuid Ă”iguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid vĂ”i korporatiivsed normid 5) TĂ€itmine on tagatud riigi sunnijĂ”uga, kui ta ei ole tagatud riigi sunnijĂ”uga, siis ei ole tegemist mitte Ă”igusnormiga, vaid nt printsiibiga (moraalinormiga) 3. Positiivne ja loomuĂ”igus.
Õigustehniliselt on Ă”igusakt jĂ”us, kui ta: 1) on koostatud, arutataud ja vastu vĂ”etud ning jĂ”ustatud seadusega kooskĂ”las pĂ€devate subjektide poolt ning menetluse korras 2) on avalikustatud seaduses sĂ€testatud korras, ei ole tunnistatud kehtivust kaotanuks seaduses sĂ€testatud korras vĂ”i ei kaota kehtivust sĂ€testatud korras.

A ostu - mĂŒĂŒgi eellepingu, mille jĂ€rgi kohustus AS Lasref mĂŒĂŒma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka pĂ”ik 17a asuva kinnistu osa suurusega vĂ€hemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m 2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja mĂŒĂŒgihinnast tuli maha arvata tasutud rent.
Algne tekkimisviis – sel juhul pole Ă”igust varem olemas olnud ‱ tuletatud tekkimisviis – tekib ĂŒleminekul ĂŒhelt isikult teisele Ă”igusjĂ€rgluse alusel (nt pĂ€rimine) o ĂŒksikĂ”igusjĂ€rgluse puhul lĂ€heb ĂŒle vaid ĂŒks kohustus/Ă”igus o ĂŒldĂ”igusjĂ€rgluse puhul aga lĂ€hevad Ă”igused/kohustused ĂŒhelt isikult teisele kogumina
AsustusĂŒksused on asula ja asum: 1) asula: vald jaguneb asulateks, milleks on kĂŒlad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad + linn tervikuna; 2) asum: linn vĂ”ib jaguneda asumiteks osavald ja linnaosa: valla vĂ”i linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla vĂ”i linnaosa pĂ”himÀÀruse alusel tegutsev ĂŒksus.

Õiguslik tagajĂ€rg on lubamine (ĂŽigustus), kĂ€sk vĂŽi keeld ise. Avaliku ja eraĂŽiguse normid Õigus objektiivses mĂŽttes, kui ĂŽiguskorda moodustavate kehtivate ĂŽigusnormide kogum jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks ĂŽiguseks. Sellest lĂ€htudes jagunevad kĂŽik ĂŽigusnormid kas eraĂŽiguse vĂŽi avaliku ĂŽiguse normideks.
Astmelt on ĂŒldise rahvusvahelise Ă”iguse eeskirjad, kuivĂ”rd tegemist on siduva Ă”igusega, rahvusvahelise Ă”iguse pĂ”himĂ”ttelise ĂŒlimuslikkuse alusel eesĂ”igustatud ĂŒhenduse Ă”iguse suhtes igal astmel. Muus osas tuleb igal ĂŒksikjuhul kontrollida, kas rahvusvahelise Ă”iguse eeskiri on muutunud (ka kehtetuks muutunud).
Õigusriigi rajamine on mĂ”eldamatu kuritegevuse ohjeldamiseta, pideva ja visa vĂ”itluseta tema vastu. Kuid vĂ”itlust kuritegevusega ei saa pidada efektiivseks, kui jĂ€tta arvestamata kuritegevuse kĂ”iki sotsiaalseid tagajĂ€rgi, selle hinda, s.o. konsolideeritud kahju, koormatist, mida kogu ĂŒhiskond ja riik kannab vĂ”itluses sellega.

ÕigussĂŒsteem on ĂŒhe konkreetse riigi Ă”igusnormid+teised Ă”igusega seonduvad nĂ€htused (Ă”iguskultuur, Ă”igustraditsioonid, Ă”iguskeel, Ă”igusteadus,jt) 2.1. Sellise vĂ”rdlemise kriteeriumid (ajaloos ja nĂŒĂŒdisajal) Suurema osa inimkonna ajaloos olid kokkupuuted eri tsivilisatsioonide vahel katkendlikud vĂ”i puudusid ĂŒldse.
Adjektiivselt – kasutame neid omadussĂ”na funktsioonis Lex, legis f. – haec lex (see seadus; praegune seadus) Illa lex (toonane/tookordne seadus) Tempus, poris n (aeg, ajastu) – hoc tempus (kĂ€esolev aeg / praegune aeg) Hoc tempore (praegusel ajal) Illud tempus (toonane aeg) Ea lex (see seadus) Eadem lex (seesama seadus)
Antud nĂ€ites on ĂŒheks vĂ”imalikuks juhutunnuseks ,,blond“. 2.2. TERMINI MAHT JA SISU MĂ”iste on kĂ”ige ĂŒldisemal viisil kirjeldatav kahest aspektist lĂ€htudes: 1) millised on selle mĂ”istega haaratud objektide ĂŒhised omadused, mida mĂ”iste hĂ”lmab ning 2) milline on nende objektide hulk, mida mĂ”iste terviklikuna haarab.

Autokineetiline - pimedas ruumis hÔÔguv sigaret, * liikumise jÀrelefekt (aistingud). Visuaalsed: suurus (kaugemad objektid on vÀiksemad), kattuvus (lÀhemal asuvad katavad kaugemaid), aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lÀhedalt roheline nagu ikka). Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid jÔuavad eri kiirusega.
Õigusajalugu on filosoofiale mĂ€rksa lĂ€hemal, kui nĂ€iteks sotsioloogia, tal on filosoofiline funktsioon. Teda tuleb tundma Ă”ppida sellest seisukohast, milline oli kunagi kehtinud Ă”iguse eesmĂ€rk, millised olid tolle aja ja ruumi poolt ĂŒldiselt omaksvĂ”etud ettekujutused Ă”iglusest, mis seisnesid objektiivse Ă”iguse taga.
Õiguskantsleri poole on igaĂŒhel, kes pöördub tema poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus vĂ”i organ, avalik-Ă”iguslik juriidiline isik vĂ”i avalikke ĂŒlesandeid tĂ€itev fĂŒĂŒsiline vĂ”i eraĂ”iguslik juriidiline isik jĂ€rgib pĂ”hiĂ”iguste ja -vabaduste tagamise pĂ”himĂ”tet ning hea halduse tava.

Üldnorm –  arvutatakse kuule, mil  keskmise palga arvutamise  vajadus tekkis, eelnenud 6 kuu palga kogusummast ïŻ Arvesse vĂ”etakse kĂ”ik palgana kĂ€sitletavad summad ïŻ Arvesse ei vĂ”eta: ïź puhkusetasu ïź ravikindlustuse hĂŒvitist ïź teisi hĂŒvitisi ja summasid, mida ei loeta palgaks
Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiisikute kestva vĂ”imetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne jĂ€relvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu.
Aasta pÔhisea - duslikkuse jÀrelevalve kohtumenetluse seaduse*105 § 6 lÔike 1 punkt 2 viitas pÔhiseaduse §-le 142, muutes Ôiguskantslerile kohustuslikuks §-s 142 sÀtestatud Ôiguskantsleri eelneva ettepaneku akti vastuvÔtnud organile ja selle seostamise 20-pÀevase tÀhtajaga akti pÔhiseadusega kooskÔlla viimiseks.

Ühepoolne tehing - tuleb kĂ”igepealt selgitada milliste tehingute suhtes pole tema teovĂ”ime piiratud Kehtetu tehingu tagajĂ€rjed: kui tehing on veel tĂ€itmata ei saa kumbki pool seda nĂ”uda, kui aga tehingu pool leiab et tehinguks vajalik esindaja nĂ”usolek oli olemas on vĂ”imalus pöörduda kohtusse, nĂ”udes tehingu tĂ€itmist.
Ajalised on nii, et tööandjal on keelatud tööleping lĂ”petada töötaja ajutise töövĂ”imetuse korral (ei loe pikemaajalise puhul = 4 kuud vĂ”i 5 kuud kalendriaasta peale kokku), töötaja mis tahes puhkuse ajal, kui osaleb seaduslikus streigis ja ajal, mil töötaja tĂ€idab riig- vĂ”i KOV poolt pandud ĂŒlesandeid.
Ă„Ă€rmiselt oluline on see, et (TsĂŒS § 4 Õigussuhet reguleeriva sĂ€tte puudumisel kohaldatakse sĂ€tet, mis reguleerib reguleerimata Ă”igussuhtele lĂ€hedast Ă”igussuhet, kui Ă”igussuhte reguleerimata jĂ€tmine ei vasta seaduse mĂ”ttele ega eesmĂ€rgile. Sellise sĂ€tte puudumisel lĂ€htutakse seaduse vĂ”i Ă”iguse ĂŒldisest mĂ”ttest.

Ümbertöötaja on heauskne enda Ă”iguse suhtes asja ĂŒmber töötada ja uut asja omandada 3. töö on vÀÀrtuslikum esialgsest asjast ‱ Segamine ja ĂŒhendamine ‱ Igamine Kohtupraktika:  Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 1996.a. tsiviilasi nr II-2-268/96 Kere ja mootori kokkupanek > ĂŒhendamine, kaasomand uuele asjale.
Autonoomne kohustus — ĂŒksikisiku vaba tahte akt. Autonoomne imperatiivne kohustus — kohustuse allikas ei ole enam tĂ€itja ise, vaid teine subjekt. Tegemist on isikliku suhtega kahe vĂ”i enama subjekti vahel: kĂ€su vĂ”i keelu andja ning selle tĂ€itja vahel, milles lĂ”pliku otsuse kas tĂ€ita vĂ”i mitte teeb ikkagi kĂ€su saaja.
Üldjoontes on siiski leskmehe ja lesknaise kohta kĂ€ivad sĂ€tted enam-vĂ€hem sarnanevad, vĂ€lja arvatud Liivimaa maaĂ”iguses, kus leskmehe pĂ€rimisĂ”igus on kitsendatud (vĂ”rreldes lesknaisega). Lese valitsemise alla jÀÀva vara ulatus sĂ”ltub laste vanusest; kui lapsed on tĂ€isealised, siis vara lĂ€heb kohe jagamisele.

Õiglased vormid on kuningavĂ”im, aristokraatia (parimate vĂ”im) ja konstitutsiooniline valitsus (“paljude” vĂ”i enamuse vĂ”im kĂ”igi huvides). Moonutatud valitsusvormid on tĂŒrannia (kuningas valitseb enda huvides), oligarhia (vĂ€hesed valitsevad endi huvides) ja demokraatia (paljud vĂ”i enamus valitsevad endi huvides).
Õigusnormile on omased kĂ”ik sotsiaalsete normide liigitunnused:  inimeste kĂ€itumise reegel; ĂŒldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete ĂŒldisele reglementeerimisele; sisu on mÀÀratud ĂŒhiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
ÕiguspĂ€rane kĂ€itumine on Ă”igusnormidega kooskĂ”las kĂ€itumine (Ă”iguspĂ€rane on ka kĂ€itumine, mis ei ole reguleeritud Ă”iguslikult) ja Ă”igusrikkumine on Ă”igusnormidega vastuolus kĂ€itumine, subjekt eirab Ă”igusnormidega kehtestatud keeldu, ei tĂ€ida juriidilist kohustust, ĂŒletab oma kĂ€itumisega Ă”igusnormiga lubatud piirid.

Ata - protseduur ATA-protseduur - rahvusvaheline tollidokkument, mida kasutatakse ajutise importimise tolliprotseduuri asemel nii teatud kaupade ajutisel vĂ€ljaviimisel nende kasutamiseks vĂ€ljaspool Euroopa ĂŒhendust kui ka ĂŒhenduse vĂ€liste kaupade ajutisel sissetoomisel nende kasutamiseks Euroopa ĂŒhendses.
ÄriĂŒhingud on vĂ”rdsustatud kodanikega ‱ ÄriĂŒhingud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijĂ€rgne asukoht, juhatuse asukoht vĂ”i peamine tegevuskoht, vĂ”rdsustatakse kĂ€esoleva peatĂŒki sĂ€tete kohaldamise korral fĂŒĂŒsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud.
Üldise tolli - ja Kaubanduskokkulepe tĂ€hendus oli mĂ”istetav kaheti: esiteks kui kaubandust ning intellektuaalomandi Ă”igust reguleeriv leping, seadustik, mis II MaailmasĂ”ja jĂ€rel suure rahvusvahelise kandepinnaga sĂ”lmiti, teisalt kui hiljem loodud institutsioon, mis eelpoolmainitud lepingu elluviimist pidi toetama.

AutoriÔiguses on teos. AutorÔiguse seadus annab jÀrgmise definitsiooni: Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti vÔi teaduse valdkonnas, mis on vÀljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult vÔi mingi tehnilise vahendi abil.
Õiguslik tagajĂ€rg on lubamine (Ă”igustus), kĂ€sk vĂ”i keeld ise. Faktiline koosseis tĂ€histada T ja Ă”iguslik tagajĂ€rg R. Kui T, siis R. Tavaliselt koosneb faktiline koosseis mitmest elulisest asjaolust (juriidilisest faktist). Kui faktiline koosseis koosneb ĂŒhest elulisest asjaolust, siis on tegemist lihtsa struktuuriga.
Atss - s sÀtestatud sunnivahendit ei rakendata: 1. kohtulahendite tÀitmise puhul; 2. teenistusliku jÀrelevalve lÀbiviimisel (AtSS § 2 lg 3); 3. haldusorgani ettekirjutuste tÀitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha (AtSS § 2 lg 4); 4. kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (AtSS § 5 lg 1).

Õiguskord - sisemise rahu kindlustamine(konfliktide ennetamine ja lahendamine) 2. Vabaduse kindlustamine(kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadusse, kaitset riigi sekkumise eest jne) 3. Õigusliku vĂ”rdsuse tagamine 4. Sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustatuse tagamine 5. Sotsiaalsete protsesside juhtimine
Ühendusesisene kĂ€ive on tekkinud vĂ”i kaup on ĂŒhendusesiseselt soetatud kauba lĂ€hetamise vĂ”i kĂ€ttesaadavaks tegemise kuule jĂ€rgneva kuu 15. kuupĂ€eval vĂ”i kauba eest arve vĂ€ljastamise pĂ€eval, kui kauba arve vĂ€ljastatakse enne kauba ostjale lĂ€hetamise vĂ”i kĂ€ttesaadavaks tegemise kuule jĂ€rgneva kuu 15. KuupĂ€eval.
Alluvusteooria - ‱ Avalik Ă”igus on see, kus ĂŒks subjekt on teisele Ă”iguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). ‱ EraĂ”igus on see, kus mĂ”lemad subjektid on Ă”iguslikult vĂ”rdses seisus (koordinatsioonisuhe). ‱ Nimeta 3 Ă”igusharu, mis kuuluvad avalikku Ă”igusesse ja 3 Ă”igusharu, mis kuuluvad eraĂ”igusesse.

AsjaÔigussuhtes on Ôigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kÔik teised. AsjaÔiguse objekt on mingi Ôiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. VÔlaÔigussuhte puhul on Ôigustatud subjektiks kreeditor ehk vÔlausaldaja ja kohustatud isikuks kÔikide teiste asemel vaid deebitor ehk vÔlgnik.
ÜlevĂ”tmise sisu on aga jĂ€rgmine: kui tĂ€isĂŒhingul on kaks osanikku ja kui ĂŒks neist lahkub vĂ”i arvatakse teise osaniku vĂ”i tema vĂ”lausaldaja nĂ”udel ĂŒhingust vĂ€lja, siis vĂ”ib kohus teise osaniku nĂ”udel otsustada, et see osanik jĂ€tkab tegevust fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tjana tĂ€isĂŒhingu Ă”igusjĂ€rglasena.
Õigusharu on Ă”igusnormide kogum, mis moodustav iseseisva osa Ă”igussĂŒsteemist ja millega reguleeritakse rĂŒhma ĂŒheliigilisi ĂŒhiskondlikke suhteid (nt tööÔigus, perekonnaĂ”igus, vĂ”laĂ”igus) 1) RiigiĂ”igus- reguleerib riigivĂ”imu suhteid ja mÀÀrab ĂŒhiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise sĂŒsteemi.

Õiguslikus mĂ”ttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sĂ€tteid, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti (vt TSÜS§49, lĂ”ige3). Teisiti on sĂ€testatud looma omaniku Ă”igused, st loomaomanik peab oma Ă”iguste kasutamisel jĂ€lgima loomakaitse erisĂ€tteid.
Ärinimi - ettevĂ”tja poolt Ă€riregistrisse kantud nimi, mille alla ta tegutseb ehk firma ÄriĂŒhingu Ă€rinimi peab sisaldama tema liigile viitavat tĂ€iendit vĂ”i vastavat lĂŒhendit: TÜ, UÜ jne. TulundusĂŒhistu puhul seadus lĂŒhendi kasutamise vĂ”imalust ette ei nĂ€e. ÄriĂŒhingul vĂ”i olla ainult ĂŒks nimi.
Õiglus — inimeste kooselu pĂ”hivÀÀrtus; Ă”iglus on riigi alus (iustitia fundamentum regnorum est). Õiguskord sisaldab kahte liiki Ă”iglust: vĂ”rdsustavat (iustitia distributiva) ja jaotatavat (iustitia communitiva). VĂ”rdsustav Ă”iglus realiseerub valdavalt eraĂ”iguse valdkonnas, nt kahjude hĂŒvitamine.

Õhtumaa kultuuritraditsioonile on Ă”iguselus ja usus omane teatud dualism, alguse saanud antiigist, mil eristati j u m a l i ku j a i n i m l i ku p Ă€ r i t o l u g a Ă” i g u s t : f a s j a i u s . Ke e g i p o l e ĂŒ h e ko r r a g a ku n i n g a s j a p re e s t e r. J u m a l a j a keisrivĂ”im ning riik pole ĂŒks ja seesama.
Antud kĂŒsimuses on Riigikohus oma 27. oktoobri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04 avaldanud pĂ”himĂ”ttelise seisukoha, mille jĂ€rgi abielu kestel abikaasade poolt soetatud aktsiad on abikaasade ĂŒhisvara ja tegu on ĂŒhiste aktsiatega ÄS-i § 286 lĂ”ike 2 tĂ€henduses, seda sĂ”ltumata aktsiaraamatu kandest.
Aineprogrammi kohaselt on selle Ă”ppeaine komponentideks: 1) Ă”iguse entsĂŒklopeedia, mis sisaldab riigiĂ”petuse ning Ă”iguse teoreetilised pĂ”himĂ”isted ja -kĂ€sitlused; 2) Ă”igusteaduse metodoloogia ning meetodi osa, mis ĂŒldise ning erilise vahekorras seondub kohustusliku kĂ”rvalainega teadusmetodoloogia (ÜA 21212 ).

Ajavahemikul 1997 - 1998 vĂ€henes kuritegude arv mĂ€rgatavalt. KĂ”ige vĂ€iksem registreerimiste arv oli aga 2001 aastal, mil see oli 52 avaldust aastas. KĂ”rget kuritegude arvu 1994 aastal vĂ”ib pĂ”hjendada mitmeti: 1994 aastaks oli Eesti Vabariik taasiseseisvunud ning majanduslik olukord Eestis oli ĂŒpriski kesine.
AnalĂŒĂŒsi tulemusel on töö autor jĂ”udnud alljĂ€rgnevatele jĂ€reldustele: Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi notariaalse tegevuse korraldamise aluste vĂ”rdlemisel sai ilmseks, et notariaadi korraldus nendes maades omab teatavaid ĂŒhiseid jooni, aga samal ajal erinevad nad teineteisest sisu ja struktuuri poolest.
Õn tĂ”lgendamine on lubatud ja vajalik, sest see on just nimelt vajalik, et mĂ”ista vĂ€ljendite sisu ja teada saada, mida mĂ”istetakse sĂ”na all. Mis on vĂ€givald, relvaga kallale tungimine, tervise kahjustamine (raske tervise kahjustamine, mis on raske)? Tabakeele arusaamad ja Ă”iguskeele arusaamad ei pea lakkama.

AbinĂ”u on siis sobiv, kui taotletavat eesmĂ€rki on vĂ”imalik saavutada; 2. sobiv abinĂ”u on ĂŒksnes siis vajalik, kui puuduvad teised sobivad vahendid, mis vĂ€hiaml mÀÀral kahjustavad isikut ja ĂŒldsust; 3. vajalik abinĂ”u on ĂŒksnes siis proportsionaalne, kui ta ei vĂ€lju taotletava eesmĂ€rgi raamest.
Üksikasi on asi, mis koosneb â€žĂŒhest tĂŒkist“ (nt kivi, viljatera). Kuid asi vĂ”ib olla kokku pandud ka mitmest osast, mis on omavahel tugevamalt vĂ”i nĂ”rgemalt ĂŒhendatud (nt auto). Asjade kogumi korral saavad asjaĂ”iguse esemeks olla vaid kogumi ĂŒksikasjad, millel vĂ”ivad olla ka erinevad saatused.
Alexy hinnangul on isiklike Ôiguste juured vaieldamatult kristlikus ja antiikÔiguses, kuid nende Ôitseng sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rÔhk andmete kaitsmisel eelkÔige avalikul Ôigusel (polis) ning erasfÀÀr (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vÀhetÀhtis.

Asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema Ă”igused ja kohustused, mis on ette nĂ€htud kĂ€esoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses vÀÀrteoprotokolli ei koostata; 3) vĂ”imaldatud anda vÀÀrteo toimepanemise kohta ĂŒtlusi ning kui isik nĂ”ustub kiirmenetlusega.
Õigusloovad aktid ehk Ă”iguse ĂŒldaktid - Ă”igusaktid, mis sisaldavad Ă”igusnorme (pĂ€deva institutsiooni poolt kindlas korras loodud ĂŒldise iseloomuga, 25 ĂŒldkohustuslik ja formaalselt mÀÀratletud kĂ€itumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).  Ă”iguse ĂŒksikaktid - Ă”igusaktid, mis ei sisalda Ă”igusnormi.
Õigusvormidena on kasutusel olnud Ă”iguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. Õiguse vĂ€ljendusvormid: Ă”iguslik tava, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava oli ajaliselt esimeseks ja seega vanimaks Ă”igusvormiks.

Ühisomand on inimese loodud hĂŒvised vĂ”i loodusvarad, mille kasutamine on mĂ”jutatud ĂŒhe poole ĂŒletarbimisest – selle vĂ”rra saavad teised pooled vĂ€hem tarbida[1]. Avalik hĂŒvis erineb ĂŒhisomandist selle poolest, et selle tarbimine inimeste poolt ei vĂ€henda kogust, mis jÀÀb teistele tarbimiseks
Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud ĂŒldiste tunnuste alusel kindlaksmÀÀratud isikutele vĂ”i asja avalik-Ă”igusliku seisundi muutmisele. Asja avalik-Ă”iguslikku seisundit reguleeriva ĂŒldkorraldusega, s.t halduse ĂŒksikaktiga on tegemist vaid siis, kui see puudutab ĂŒhte vĂ”i mitut konkreetset asja.
Absoluutsed – tĂ€ielik Ă”iguslik vĂ”im, Ă”igused millelegi (nt asjaĂ”igus, omandiĂ”igus, perekonnaĂ”igus). Õigusteooria kohaselt subjektiivne Ă”igus, nĂ€iteks omandi-, autori- ja leiutisĂ”igus, mille puhul on kindlaks mÀÀratud ainult Ă”igustatud subjekt ning kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud on kohustatud subjektid.

A esitas E. K notarile avalduse, millega loobus O. J pĂ€randist; kehtis E. K ja hageja jaoks pĂ€randvara vastuvĂ”tmiseks vĂ”i sellest loobumiseks PĂ€rS § 118 lg 3 10) 15. mail 2006. a esitas hageja notarile avalduse O. J pĂ€randvara vastuvĂ”tmiseks; sĂ€testatud ĂŒldine tĂ€htaeg, mida nad on jĂ€rginud.
Analoogia probleem - Ă”iguslĂŒnkade ĂŒletamine- vajadus tekib siis, kui seaduses ei ole konkreetset normi, mingi elulise situatsiooni lahendamiseks, kus vĂ”ib eeldada, et seaduseandja sooviks probleemi reguleerida. Alati ei reguleerita Ă”iguslikult kĂ”iki kĂŒsimusi ja ei pea olema tegemist just seaduse lĂŒngaga.
ÕigusjĂ€rglus haldussuhetes on eriti oluline nende ĂŒhingute puhul, kellele on pandud riiklikke funktsioone vĂ”i kes muul viisil osalevad riigi ĂŒlesannete tĂ€itmisel (nt. tarbijaĂŒhingud, töötajate ja tööandjate ĂŒhingud jne.). KĂ€esoleval ajal on seadustega reguleeritud vaid tsiviilĂ”iguste ja kohustuste ĂŒleminek.

Õigusnorm – riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele antakse subjektiivsed Ă”igused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mĂ”tteline kĂ€sk vĂ”i keeld, mis reguleerib inimeste kĂ€itumist.
Õiguskasvatus - riigi, organisatsiooni ja ĂŒksikisikute sihi pĂ€rane tegevus, mis on suunatud ĂŒhiskonna liikmete Ă”igusteadvuse ja kĂ€itumise sĂŒstemaatilisele mĂ”jutamisele, eesmĂ€rgiga formeerida positiivseid ettekujutusi, vÀÀrtuslikest orientatsioonidest ning Ă”igusnormidest kinnipidamise vajadusest.
Õn on tĂ€itmisele kohustusliku kas kĂ”igile vĂ”i nendele, keda nad puuduvad (mÀÀramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu sĂŒĂŒtegude mÀÀratlemisega (mis on sĂŒĂŒtegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalĂ”igusesse.

Õiguse sotsioloogid on seisukohal, et rahvuslik Ă”igus peaks ilmtingimata sĂ€ilima, seda poleks Ă”ige kaotada, sest ka EL sees on liikmesriigid nii erineva arengutasemega, et kui ĂŒritaksime neid riike tuua 1 seaduse mĂŒtsi alla, siis on ette pĂ”hjendatud hirm selle ĂŒle, et mitte igal pool see Ă”igus ei toimi.
Üldisest piirangust on tehtud aq 1 erand, mille kohaselt alaealisel on lubatud töötada 20.00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd tĂ€iskasvanu(alaealise seduslik esindaja) jĂ€relvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mĂ”te: vĂ”imaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline Ă”iguse realiseerimise norm, kus Ă”iguseteostamisse sekkuvad selleks pĂ€devad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad Ă”iguse realiseerimise seisukohalt kĂ”rvalisteks subjektideks, sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse.

Õigustoimingud - muud toimingud (Ă”iguspĂ€rane tegu), sĂ”ltub inimese tahtest ● Ă”igusvastased teod - rikutakse seadust, kaasnevad Ă”igused ja kohustused (sĂ”ltub inimese tahtest) ● sĂŒndmused - millega seadus seob Ă”iguste ja kohustuste tekkimisel (n sĂŒnd ja surm), ei sĂ”ltu otseselt inimese tahtest
A ps - d nĂ€gid ette KOV ĂŒksuse esinduskogu moodustamise (§ 76 1920. a ja 1933. a PS-tes, § 123 ja 35 p 3 1938. a PS-s) ega sĂ€testanud KOV teostamist vahetu demokraatia instituutide kaudu, toimis Eesti riigi pĂ”hikorras kogu selle sĂ”jaeelsel kehtivusperioodil KOV esindusdemokraatlik mudel.
Ajaprahileping - time -charter). Laeva prahtimine - Äritehing laevaomaniku, laeva valdaja (reederi) vĂ”i selle esindaja (agendi) vahel, mille korral annab ĂŒks lepingupool teisele kasutada tema omanduses vĂ”i valduses oleva aluse kauba vedamiseks teatud kindlaks merereisiks vĂ”i kokkulepitud perioodiks.

Asutuse initsiatiiv on reegliks seal, kus menetluse eesmörgiks on isikule kohustuste vĂ”i keeldude pealepanel, seniste Ă”iguste piiramine, sanktsioneerimine vĂ”i summi kasutamine – nt ehitusjĂ€relevalve poolt ebaseaduslike ehitise lammutamise ettekirjutuse tehemine vĂ”i kauplemisloa kehtetuks tunnistamine.
Öötöötaja - töötaja, kes töötab ööajal vĂ€hemalt kolm tundi oma igapĂ€evasest tööajast vĂ”i vĂ€hemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (TLS § 50 lg 1). Öötöötaja ei vĂ”i töötada keskmisest rohkem kui 8 tundi 24 tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepĂ€evase arvestusperioodi kohta.
Aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 221 lg 1), aktsia on jagamatu (ÄS § 224). ‱ Aktsiatel on ĂŒhesugune nimivÀÀrtus (ÄS § 223). ‱ Aktsiad registreeritakse EVK-s (ÄS § 228 lg 1). ‱ Aktsiaraamatut peab EVK (ÄS § 233 lg 2). ‱ Aktsiad on vĂ”imalik teha börsil vabalt kaubeldavaks.

Arvutiprogrammid on pÔhimÔtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Tarkvara peamine vÀÀrtus seiseb selle vÔimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lÀhteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks vÔi kasutajale vajalikeks vÀljundanmeteks teisendada.
Õigusharu on Ă”igusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa Ă”igussĂŒsteemist ja millega reguleeritakse rĂŒhma ĂŒheliigilisi ĂŒhiskondlikke suhteid (nt tööÔigus, perekonnaĂ”igus, finantsĂ”igus jne). Õigusnormide rĂŒhmi, mis on suhteliselt iseseisvad Ă”igusharu osad, nim. Ă”igusinstituutideks.
ÕigushĂŒve on inimese elu. Kas kaks inimelu on olulisem kui ĂŒhe isiku inimelu? Ei ole ja seega vĂ”ib öelda, et hĂ€daseisundit ei ole. Õigus elule on ĂŒks peamisi pĂ”hiĂ”igusi ning seda kaitseb InimĂ”iguste deklaratsioon ning samuti PS 17, mis ĂŒtleb, et kellegilt ei tohi vĂ”tta elu meelevaldselt.

Õigusnormi struktuur on teatud mudel sellise seose esitamiseks. Normi loogikast lĂ€htudes koosneb iga tĂ€ielik ĂŽigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja ĂŽiguslikust tagajĂ€rjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud vĂŽi kĂ€situd.
Õigusteadus on teadus mis selgitab Ă”igusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. EraĂ”igus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid ĂŒksikisikute vahel (Ă”iguslikult vĂ”rdses situatsioonis olevaid Ă”igussubjektid). NĂ€iteks ostja ja mĂŒĂŒja vahel, kus mĂ”lemal poolel on omad Ă”igused ja kohustused.
Alluvusteooria -  Avalik Ă”igus on see, kus ĂŒks subjekt on teisele Ă”iguslikult allutatud subordinatsioonisuhe).  EraĂ”igus on see, kus mĂ”lemad subjektid on Ă”iguslikult vĂ”rdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik Ă”igus – rahvusvaheline Ă”igus, karistusĂ”igus, sotsiaalĂ”igus, finantsĂ”igus

Ähvarduse puhul on TsÜSi § 96-s lg 2 sĂ€testatud juhud, kui Ă€hvardus on Ă”igusvastane: 14 Tegu vĂ”i tegevusetus, millega isikut Ă€hvardati, on Ă”igusvastane 15 tehingu eesmĂ€rk oli Ă”igusvastane 16 kui Ă”igusvastane on tegu vĂ”i tegevusetus, millega isikut Ă€hvardati tehingu tegemisele kallutamiseks.
Õiguse allikad - PĂ”hiseadus, seadus, seadlus, mÀÀrus, EL Ă”igus, rahvusvaheline Ă”igus , tavaĂ”igus nt tsiviilĂ”iguses : tĂŒhine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa InimĂ”iguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), Ă”igusteooria, Ă”iguse ĂŒksikaktid.
Üldnormi kĂ€itumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hĂ”lmab kĂ”iki subjekte, kuid kĂ”igi raames vĂ”ib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionĂ€rid, yliĂ”pilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse Ă”iguse ning sellest tuleneva subjektiivse Ă”iguse, kuid ĂŒldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest.

Asutamine ida - Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lĂ€htus peamiselt Saksa eeskujudest (LĂŒbeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikus mĂ”ttes olemasolevad linnad said linnadeks Ă”iguslikus aspektis alles pĂ€rast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lĂ”pul.
ÄriĂŒhingute liigid – TĂ€isĂŒhing (TÜ), UsaldusĂŒhing (UÜ), OsaĂŒhing (OÜ), Aktsiaselts (AS), TulundusĂŒhistu (TU), FĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja (FIE). TÜ – Ă€riĂŒhing, milles kaks vĂ”i enam osanikku tegutsevad ĂŒhise Ă€rinime all ja vastutavad kohustuste eest koos solidaarselt kogu oma varaga.
Õiguslik presumptsioon – eeldatavalt toimunud fakt, millele antakse juriidilise fakti tĂ€hendus ( inimene ei ole sĂŒĂŒdi kuni tema sĂŒĂŒ ei ole kindlaks tehtud jĂ”ustunud kohtuotsusega – sĂŒĂŒtuse presumptsioon). Juriidilistel faktidel ja nende liigitusel on oluline tĂ€htsus Ă”iguse rakendamise praktikas.

ÕiguspĂ€rane on ka kĂ€itumine, mis ei ole Ă”iguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine aga on Ă”igusnormidega vastuolus olev tegu, seega kĂ€itumine, milles subjekt eirab Ă”igusnormidega kehtestatud keeldu, ei tĂ€ida oma juriidilist kohustust vĂ”i ĂŒletab tema kĂ€itumisele Ă”igusnormiga lubatud piirid.
Õigustermin on selline sĂ”na, sĂ”naĂŒhend vĂ”i fraas, mis tĂ€histab Ă”igusteaduses kasutatavat mĂ”istet ehk Ă”igusmĂ”istet. ‱ Kokkulepitud ĂŒhetĂ€henduslike terminite puhul saadakse tekstist ĂŒhtemoodi aru. ‱ Terminite abil on vĂ”imalik piiritleda mĂ”isteid ja neid tekstis tĂ€pselt tĂ€histada.
Aksessoorsed nĂ”uded ehk lepinguga seotud nĂ”uded, ei lĂ€he mitteaksessoorsed nĂ”uded. AsjaĂ”igus sĂ€testab asjaĂ”iguslikud tagatised, vĂ”laĂ”iguse puhul aga vĂ”laĂ”iguslikud. NĂ”ude loovutaja on kohustatud ĂŒle andma kĂ”ik dokumendid, mis on selle nĂ”udega seotud ja mis tĂ”endavad selle nĂ”ude olemasolu.

Absoluutne lÀvi - saab mÔÔta vÀljendusmismÀÀra (intensiivsus, vÔnkesagedus jne). NÀitavad Àra, milline on Àrritaja avaldumise mÀÀr, kus vÔivad aistingud tekkida, saab rÀÀkida kahest eri lÀvest- Absoluutne alumine lÀvi-. See minimaalne Àrritaja mÀÀr, mille puhul veel tekib aisting.
Õigus teabele on sĂ€testatud tarbija pĂ”hiĂ”igusena TKS § 3 p 2 ja 3. Tarbija Ă”igust teabele rĂ”hutab ka EÜ asutamislepingu artikkel 153. Tarbija teavitamise eesmĂ€rgiks on erinevate teavituskanalite kasutamise tulemusena tarbijale objektiivse pildi loomine pakutavatest kaupadest ja teenustest.
Õigusaktide sĂŒstematiseerimine tĂ€hendab nende aktide viimist kooskĂ”lastatud sĂŒsteemi, rĂŒhmitamist kindlas jĂ€rjestuses. 1) inkorporeerimine – normatiivaktid seatakse mingisse jĂ€rjestusse 2) kodifitseerimine – normatiivmaterjal töötatakse pĂ”hjalikult lĂ€bi, kooskĂ”lastatakse ja ĂŒhtlustatakse sisemiselt

ÕigussĂŒsteemi autopoiesis on normatiivselt suletud selles mĂ”ttes, et ainult Ă”igussĂŒsteem vĂ”ib anda Ă”iguslikult normatiivse kvaliteedi oma elementidele ja seega luua neid kui elemente    Mitte mingi Ă”iguslikult relevantne sĂŒndmus ei saa tuletada oma normatiivsust sĂŒsteemi keskkonnast   
Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles abikaasad vÔivad: 1) lÔpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku vÔi abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenÀhtud varasuhte vÔi 3) muuta seaduses ettenÀhtud juhtudel nende poolt valitud varasuhet.
Ülereguleerimisest – kuhu maani peab seadus ulatuma ja kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid? Üha paisuv normatiivne sĂŒsteem paralĂŒseerib ĂŒhikonda: - lahendused kujuteldavatele probleemidele, mitte tĂ”elistele - ĂŒlereguleerimine lĂ€mmatab inimeste kui sotsiaalsete subjektide aktiivsust.

A tsĂŒs - i eelnĂ”u §-s 2 jĂ€rgmises sĂ”nastuses: Kohtuotsusest ei selgu asjaolud ja neid kinnitavaid tĂ”endid, mille alusel kohus tegi jĂ€relduse kostja “Selles seaduses sĂ€testatust ja muust tsiviilĂ”igust reguleerivast sĂ€ttest vĂ”ib poolte kokkuleppel valduse ebaseaduslikkuse kohta.
Autorileping on autori vĂ”i tema Ă”igusjĂ€rglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor vĂ”i tema Ă”igusjĂ€rglane annab teisele poolele ĂŒle oma varalised Ă”igused vĂ”i loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenĂ€htud ulatuses ja korras.
AvaldamismÀrge on kohustuslik seaduse muutmise vÔi kehtetuks tunnistamise sÀttes, milles esitatakse muudetava vÔi kehtetuks tunnistatava seaduse esimese algteksti ja viimase muudatuse avaldamismÀrge muutmist vÔi kehtetuks tunnistamist sÀtestava seaduseelnÔu lÔpphÀÀletuse pÀeva seisuga.

Avalik vĂ”im – kogu riigi juhtimisaparaat, mis hĂ”lmab riigivĂ”imu- ja valitsemisasutuste kĂ”rval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriĂŒksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi (nt vanglaid), mis kĂ”ik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks e elluviimiseks.
Õigus kaitsele tĂ€hendab ja Ă”igust kaitsta ennast ise. Samas on teatud juhtudel aga kaitsja osalemine kohustuslik, et vĂ€ltida negatiivseid tagajĂ€rgi (KrMS). Tasuta Ă”igusabi tuleb tagada siis, kui esindaja on seadusega kohustuslikus korras ette nĂ€htud vĂ”i menetlus vĂ”i kohtuasi on keeruline.
Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pĂ€devusele kehtestavad ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele Ă”igusi ja panevad kohustusi Seadus jĂ”ustub 10 pĂ€eval pĂ€rast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sĂ€testata teist tĂ€htaega.

Õigussuhte subjektideks on isikud, kes kannavad oma subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kĂ”ik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi Ă”igussuhetes osaleda. Õigussuhetes vĂ”ivad osaleda nii fĂŒĂŒsilised isikud (inimesed) kui juriidilised isikud (era- ja avalik-Ă”iguslikud).
Ühingud on ĂŒks ja lahutamatu osa demokraatliku ĂŒhiskonna struktuurist, ĂŒhingute Ă”iguslik staatus aga iseloomustab otseselt demokraatlike mehhanismide olemasolu ja tegusust. Ühinguid saab karistada, sealhulgas tegevust lĂ”petada vĂ”i peatada seadusega mÀÀratud Ă”iguserikkumiste eest.
Alaealiste puhul on veidi rangem kord ning jÀlgima peab, et töötamine ei ohusta tervist, kÔlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse vÔi kollektiivlepinguga. MÔnedel töökohtadel kasutatakse ka kÔrgendatud vanusemÀÀra, nÀiteks presidendi vanusemÀÀr on 40 aastat.

Asendusefekt – kui hĂŒvise hind langeb, osutub see eelistatuimaks ja seda tarbitakse rohkem.
Õigus ohutusele – pakutavad kaubad ei tohi ohustada tervist 2. Õigus valikule – valik vĂ”imalikult paljude kaupade vahel 3. Õigus olla Ă€ra kuulatud – tarbija arvamusega arvestatakse Ă”igusaktide loomisel 4. Õigus informatsioonile – peab olema piisavalt informatsiooni valiku tegemiseks
Õigusega – juristikasti vĂ€ljakujunemine (Eestis 1630 lĂ€bi viidud kohtureform nĂ”uab kohtunikelt kĂ”rgemat juriidilist haridust, kuid rootsi vĂ”imuga kaob ka see. Uuesti tekib sÀÀrane nĂ”ua alles 19. saj.). Seoses juristikorporatsiooni vĂ€ljakujunemisega tekkib ja juura alane haridus.

Arest – enne kuni 6 kuud,nĂŒĂŒd kuni 1 aasta KaristusĂ”iguse ajaline kehtivus Ajalise kehtivuse ĂŒldpĂ”himĂ”tted on reglementeeritud § 5,kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10 ÜldpĂ”himĂ”tted sĂ€testab § 5 lg 1 et karistust mĂ”istetakse teo toimepaneku ajal kehtinud seaduse jĂ€rgi.
Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analĂŒĂŒsib Ă€ripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussĂŒsteemi moraalne Ă”igustatus, ettevĂ”tte ĂŒhiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus.
Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivĂ”imu alane organiseeriv tegevus Ă”igusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites ‱ Õigusnormi kasutamine – seisneb Ă”igussubjekti poolt oma Ă”iguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse Ă”iguse realiseerimine Ă”igussuhetes.

ÕigusvĂ”ime – vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja –kohustusi TeovĂ”ime – isiku vĂ”ime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid 2. Miks ja kuidas toimub fĂŒĂŒsilise isiku surnuks tunnistamine? Kui viie aasta jooksul ei ole isiku kohta andmeid, et ta on elus, vĂ”ib kohus isiku surnuks tunnistada.
ÕigusvĂ”ime – vĂ”im olla Ă”iguste ja kohustuste kandjaks PĂ€devus – mitmetĂ€henduslik mĂ”iste; pĂ€dev inimene (teab, millest rÀÀgib); Ă”igus luua Ă”igust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimĂ”iguste realiseerimise institutsioon.
Ühiskonnaajaloo - alane kirjandus lausa kubiseb uurimustest, milles kĂ€sitletakse madalama keskklassi esindajaid, kelle jaoks soov kuuluda “lugupeetud” inimeste hulka nĂ€ib olevat muutunud peaaegu kinnisideeks; seda tĂŒĂŒpi inimesi on oma esimestes romaanides hĂ€sti kirjeldanud ka G. Orwell.

Abiellumise tingimused – mis eeldused peavad ĂŒldse olema, et saaks abielluda? MĂ”lemad pooled peavad olema vabad, ei tohi olla lĂ€hi- ehk veresugulased (kanoonilises Ă”iguses 5 astet peab vahet olema), siia alla kuuluvad otsesed ja alanejad ja ĂŒlenevad sugulased, ka kasuvanemad, -lapsed, - vennad.
Ajutine vÔim on reaalne selles maailmas, kus antud hetkel elatakse, kuid allutatud klassile peab alati olema lohutuseks see, et see reaalne vÔim on ajutise iseloomuga, mis tÀhendab, et rÔhutud klassidel tasub alati loota sellele, et vÔib-olla nende seisund paraneb seises ilmas, maailmas.
AsjaĂ”igused on omand (omandiĂ”igus) ja piiratud asjaĂ”igus 1) Servituudid 2) Reaalkoormaatised 3) HoonestusĂ”igus 4) Ostu eesĂ”igus 5) PandiĂ”igus 6) Seadusega vĂ”ib sĂ€testatud muid Asi on kehaline ese. Esemena on seaduses asju, Ă”igusi ja muid hĂŒvesid, mis vĂ”ivad olla Ă”iguse objektiks.

ÜhendusevĂ€line kaup - kaup, mis ei vasta ĂŒhenduse kaubale esitatavatele tingimustele.Ühenduse kaubast saab ĂŒhendusevĂ€line kaup, kui see viiakse ĂŒhenduse tolliterritooriumilt tegelikult vĂ€lja va juhul, kui vĂ€ljaviimine toimub ÜTS art 163 ja 164 kohaselt (so sisetransiidi protseduuri alusel).
ÜlesĂŒtlemiseks on VÕS § 325 ette nĂ€htud kohustuslikud vorminĂ”uded (ĂŒlesĂŒtlemisavaldus peab olema teatud vormis ja sisaldama endas ettenĂ€htud andmeid). Kui elu- vĂ”i Ă€riruumi ĂŒĂŒrilepingu ĂŒlesĂŒtlemisel seaduses sĂ€testatud ĂŒlesĂŒtlemisnĂ”udeid ei jĂ€rgita, on ĂŒlesĂŒtlemine tĂŒhine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õigussuhe on   Ă”igusnormi   alusel   tekkib   isikutevaheline   individualiseeritud   ĂŒhiskondlik   suhe,   mida   iseloomustab   subjektide   vastastikune   seotus  subjektiivsete juriidiliste Ôiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte struktuursed elemendid: 1) Õigussuhte subjektid ehk suhte  pooled. 2) Subjektiivsed Ôigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad. 3) Õigussuhte objekt.

Aasta vallaseadus – omavalitsus vabanes mĂ”isniku eestkostest; taluperemehed ja rentnikud ja ka popsid valivad volikogu ja vallavalitsuse eesotsas vallavanemaga; vallale oma eelarve, maksud ja koormised jagatakse taludele laiali vastavalt talu suurusele, millised vĂ”ivad olla valla kulutused.
Õigusriik on riigivĂ”imu selline Ă”iguslik korraldus, mis tagab indiviidi Ă”iguslikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi vĂ”rdĂ”iguslikkuse; Seadusriik = Õigusriik; Õigusriik =Seadusriik. Seadusriik on ĂŒhiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus.
Õigussuhted on ĂŒhiskondlike suhete ĂŒks eriliik, need tekivad siis, kui riigi tekkimise protsessis tekib vajadus riigi jaoks kĂ”ige olulisemad ĂŒhiskondlikud suhted reguleerida Õigusega, st anda neile riigile soovitud vorm ja asuda neid kaitsma riigi kĂ€sutuses olevate sunnivahenditega.

Abielu mÔiste - seaduspÀrane kooselu, mille eesmÀrgiks on laste sigitamine, kasvatamine.
Avalik Ă”igus on Ă”igusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja ĂŒksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku Ă”iguse valdkonda kuuluvad riigiĂ”igus, kontstitutsiooniĂ”igus, rahvusvaheline Ă”igus, haldusĂ”igus, karistusĂ”igus, kirikuĂ”igus, menetlus e protsessiĂ”igus ja finantsĂ”igus.
Õigussuhe - LIIGID Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: 1. aktiivsed Ă”igussuhted 2. passiivsed Ă”igussuhted Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel 1. Lihtsad Ă”igussuhted-ĂŒhepoolsed 2. LiitĂ”igussuhted –mĂ”lemal poolel Ă”igused ja kohustused(kahepoolsed N:mĂŒĂŒgi,vahetusleping)

Ühetaolisus - ĂŒhetaolise arvu hÀÀlte olemasolu kĂ”igil valijail; valijate hÀÀltel on vĂ”rdne kaal; kandidaate koheldakse ĂŒhetaoliselt mandaatide jaotamisel; kandidaadi esitamise Ă”igust omavaid isikuid koheldakse ĂŒhetaoliselt valimisalgatuse Ă”iguse vormistamisel ja tunnustamisel.
ÜhishĂŒpoteek – kui laenu tagamiseks ei piisa ĂŒhest kinnisasjast, vĂ”ib koormata mitut.
Üksikakt - Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda Ă”igusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks kĂ€itumiseks.

Ametnike pÀdevuses on vÔimuvolituste kasutamine (teiste inimeste kÀskimine, keelamine, sunnivahendite rakendamine), mida eraÔiguslikus suhtes töötavatel isikutel ei ole. 2) abiteenistujateks; On ametiasutuse koosseisus ettenÀhtud abiteenistuskohale TL alusel vÔetud tehniline töötaja.
Avalikud teenused – ĂŒldsuse jaoks vajalikud rajatised (teed, tĂ€navad, koolid, lasteaiad)
ÄrevushĂ€ired – paanikahĂ€ire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, ĂŒldistunud Ă€revus, depressiooniga Ă€revus, obsessiiv kompulsiivne hĂ€ire, post- traumaatiline stresshĂ€ire, Ă€ge stressreaktsioon, Ă€revushĂ€ire kehalisest haigusest, Ă€revushĂ€ire keemilisest ainest.

Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja ĂŒldkohustuslik 3. Õigusnormi mĂ”iste – riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel. Õigusnorm annab antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjale subjektiivsed Ă”igused ja juriidilised kohustused.
Õigusriik on riigivĂ”imu selline Ă”iguslik korraldus, mis tagab Aafrika riike ja LĂ€his-Ida ka) Angloameerika: pretsedendi indiviidi Ă”iguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja Ă”igus, vandekohus otsustab kas sĂŒĂŒdi vĂ”i mitte (11 vandemeest) indiviidi vĂ”rdĂ”iguslikuse.
Õigussuhe - on Ă”igusliku tĂ€hedust omav konkreetne eluline suhe vĂ€hemalt kahe isiku vahel, kus ĂŒhel tekivad teise suhtes mingid subjektiivsed Ă”igused ja teisel isikul juriidilised kohustused . Ühepoolne Ă”igussuhe - selle tekkimiseks on vajalik ainult ĂŒhe subjekti tahteavaldus.

Ajaloolises plaanis on karistuse mĂ”te taandatav dilemmale kĂ€ttemaks vĂ”i ennetamine, seega siis kĂŒsimusele, kas karistusega peab sĂŒĂŒdlasele tasuma selle eest, mida ta on korda saatnud, vĂ”i peab karistav riigivĂ”im vaatama ettepoole ja pĂŒĂŒdma edaspidi samasuguseid rikkumisi Ă€ra hoida.
Õiguskeel – terminit kasutatakse sĂŒnonĂŒĂŒmina juriidilisele erialakeelele – erineb nii mĂ”nestki teisest erialakeelest juba mainitud asjaolu tĂ”ttu, et Ă”iguskeel sisaldab vĂ€ljendeid, mis ĂŒhtivad vormilt igapĂ€evakeele vĂ€ljenditega, kuid erinevad neist siiski semantiliselt.
Üldklauslile on seadusandja kasutanud mitmete pĂ”hiĂ”igusi piiravate haldustoimingute Ă”iguspĂ€rasuse kontrolli korraldamiseks, seades toimingu sooritamise sĂ”ltuvusse halduskohtu eelnevast loast vĂ”i kohustades asutust pöörduma viivitamatult pĂ€rast toimingu sooritamist kohtu poole.

Õigusdogmaatiliselt on ĂŒsna keeruline ĂŒldiste kĂ€ibekohustuste ja hooletuse eristamise problemaatika. Kui isik on Ă€ra tĂ”endanud, et teine isik rikkus ĂŒldist kĂ€ibekohustus, siis kas midagi on veel tĂ”endada ka sĂŒĂŒ tasandil vĂ”i pannakse paika kĂ”ik ĂŒldiste kĂ€ibekohustuste kohapealt.
Õigussuhe on Ă”igusnormide alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ĂŒhiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti Ă”iguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijĂ”ule. Õigussuhte subjektid Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik.
Õigusajaloo argumendid - Õigusteaduse argumendid – Ă”igusteadus koosneb paljudest vaadetest, milledele tĂ”lgendamisel ka tuginetakse 5. Teleoloogilised argumendid – pööratakse tĂ€helepanu tĂ”lgendamise eesmĂ€rkidele ja tagajĂ€rgedele, mis tĂ”lgendamisvĂ”imaluse valikust vĂ”ivad tekkida.

Alternatiivne nĂ”udeĂ”igus – olukord kus on vĂ”imalik valida mitme variandi vahelt ĂŒks.(kas nĂ”uda lepingu tĂ€itmist vĂ”i taganemist) 3. NĂ”udeĂ”iguse konkurents – vĂ€liselt jÀÀb selline mulje, et vĂ”ib valida mitme nĂ”ude vahel, kuid tegelikult tuleb vĂ€lja selgitada see milline on Ă”ige.
Õigusharusid on vĂ”imalik liigitada ĂŒhtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse Ă”iguse instituutideks (nt ombudsmani instituut riigiĂ”iguses; tehingud tsiviilĂ”iguses; isikuvastased kuriteod kriminaalĂ”iguses).
Õigusnormil on 3 elementi: hĂŒpotees-juriidiline. TagajĂ€rjed, mida hinnatakse nĂ€iteks: tapmine, dispositsioon-millele on norm suunatud, nĂ€itab inimese kĂ€itumist, milline see peab olema; Sanktsioon – nĂ€itab riikliku mĂ”jutusvahendit, mida riik rakendab nĂ”uete rikkumise eest.

Õigusnormis vĂ”i – aktis: normitehniliste puuduste tĂ”ttu on Ă”igusakti vĂ”i –normi regulatiivses toimes tĂŒhikud; LĂŒnk Ă”igussĂŒsteemis: Ă”igussuhe, mille reguleerimise jĂ€rele on vajadus ja mis tegelikult vaikselt ongi olemas, kuid seda ei ole varem kunagi Ă”igusega reguleeritud.
Õigusriigile on kĂŒll omane pĂ”himĂ”te, et administratsioon ei tohi asuda seadusi rakendama kohe individuaalsete aktidega, vaid nende vahel peab olema seadust teatud mĂ”ttes konkretiseeriv Ă”igustloov akt. See aga ei muuda individuaalse juriidilise akti ja Ă”igustloova akti olemust.
Üleelanud abikaasa on kui eelpĂ€rija, s.t. 1. Üleelanud abikaasa on tĂ€ispĂ€rija ja tema suhtes ei TĂ€napĂ€eval, mil inimeste keskmine eluiga jĂ€rjest pikeneb, suureneb tĂ”enĂ€osus, et ĂŒks abikaasadest piiratud kĂ€sutusĂ”igusega kehti mingeid kĂ€sutuspiiranguid elab teisest palju kauem.

Argumendi eeldus on aksepteeritav, kui vĂ€hemalt ĂŒks tingimustest on rahuldatud: ï€±ï€ź Eelduseks on tĂ”end (sĂŒndmuse jĂ€lg), mille fikseering ja protokoll ning informatiivsus ja kontrollitavus vastab ĂŒldtunnustatud vĂ”i antud tĂŒĂŒpi diskursustele kehtestatud tĂ”endamise nĂ”uetele.
Assotsiatsioonilised - nt ametiĂŒhingud, esindavad kellegi huve, erinevad ĂŒhingud ja ĂŒhendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarĂŒhmad 3. Institutsioonilised- pĂŒsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse sĂŒsteemi
Autonoomial on riikluse tunnused (konstitutsioon, kohalik parlament, tĂ€idesaatva vĂ”imu organ) (Gröönimaa, Ahvenamaa, PĂ”hja-Iirimaa) Administratiivne autonoomia e haldusautonoomia- on piiratum, kuid on vĂ”imalus kohalike kĂŒsimustega arvestada kohalike etniliste rĂŒhmade huve.

Autokontakt - kui inimene iseennast puutub (rahustada pĂŒĂŒdes jne)- kognitiivse infopakkumise mahu töötlemiseks. Kui suhtluses, olukorras tekib keeruline moment, inimene peab mĂ”tlema vĂ€ljapÀÀsule vĂ”i hindama olukorda, see tĂ€hendab kas suuremat vĂ”i vĂ€iksemat emotsiooni.
Õhtumaise ehk lÀÀneliku Ă”iguse struktuuri kindlad elemendid on: 1) normid ehk kindlad ettekirjutused kĂ€itumiseks; 2) normide autoriteetne allikas; 3) normide kajastumine inimese kĂ€itumises; 4) norme tagavad organid ja nende töö; 5) tihe seos kĂ”igi eelnevate osade vahel.
Õiguse loodusvili – see, kus Ă”igusest tuleneb mingi vilja kasutamise vĂ”imalus; nt. on antud mingi maatĂŒkk rendile, rendileping annab rentnikule Ă”iguse kasutada sealolevaid puid kĂŒtteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse Ă”igusvili – nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest.

Õigussuhe - Ă”igussuhetl peavad olema 3 elementi 2. Õigussubjekt-kes osaleb selles 3. Õigused ja kohsutused 4. Õigusushte objekt-mille ĂŒle arutame 5. ÕigusvĂ”ime-kodanikul on kohustused ja Ă”igused 6. TeovĂ”ime-on vĂ”ime vastutada tehtud toimingute eest ja olla subjektiks.
ÕigusvĂ”ime on riigi poolt tunnustatav isiku vĂ”ime omada Ă”igusi ja kohustusi. Algab sĂŒnniga ja lĂ”ppeb surmaga (va pĂ€rimisĂ”igus). ÕigusvĂ”ime vĂ”ib olla seotud vanuse, sooga jne. TeovĂ”ime on isiku vĂ”ime subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada.
Üksikaktid - mÀÀratakse kindlale hulgale inimestele (nt relvaluba). PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud vĂ”imude lahususe ja tasakaalustatuse pĂ”himĂ”ttel. RiigivĂ”im peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel.

Asendatav on vallasasi, mida kÀibes mÀÀratakse arvu, mÔÔdu vÔi kaalu jÀrgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (nt kott nisujahu). Poolte tahtel vÔib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu asja omaduse, samuti vastupidi.
Autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel ĂŒksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise Ă”igus kohaliku elu kĂŒsimustes, mĂ”nikord on tal Ă”igus osaleda teatud ĂŒleriigiliste kĂŒsimuste otsustamisel, luuakse kohalik parlament ja tĂ€idesaatva vĂ”imu organ.
Õigustloovat akti on muudetud kahel korral, esimene redaktsioon vĂ”eti vastu 11.12.2008 ning teine 14.09.2009. 2008. aastal vastu vĂ”etud redaktsioon kaotas kehtivuse 30.06.2009, teine redaktsioon on aga tĂ€htajatu ning kehtib kuni pole vĂ”etud vastu tĂ€iendavat akti selle muutmiseks.

Artikkel 15 – Palgatulu maksustatakse residendiriigis, v.a kui reaalne töötegemise koht on teises riigis ja vĂ€hemalt 1 jĂ€rgnevatest tigimustestest on tĂ€idetud: 183 pĂ€eva, tööandja resident, pĂŒsiv tegevuskohta vĂ”i kindla koha kaudu. Kehtib ka erisoodustustuste puhul.
Asja avalik - Ôiguslikku seisundit muutvad haldusaktid on ka nt muinsuskaitseseaduses ettenÀhtud kultuurivÀÀrtusega asja ajutise kaitse alla vÔtmine (§ 11 lg 1), mÀlestiseks tunnistamine (§ 12 lg 1), mÀlestiseks olemise lÔpetamine (§ 12 lg 3 ja 4) ning ranna ja kalda
Õiguserikkumine on Ă”igussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus Ă”igusnormides sĂ€testatud keelatud, kohustatud vĂ”i lubatud kĂ€itumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajĂ€rg. ÕiguspĂ€rane on Ă”igussuhte subjektide selline kĂ€itumine, mis on kooskĂ”las Ă”igusnormidega.

Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pĂŒrgitud ĂŒksikkodanike vaheliste suhete reguleerimisele (eraĂ”iguse valdkond). Algses rooma Ă”iguses polnud vĂ€lja arenenud sĂŒsteemsetavalikĂ”igust (sh riigiĂ”igust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraĂ”igus.
Õigustmoodustavad - tegu pole Ă”iguse loomisega, vaid Ă”igust moodustava elulise asjaoluga Ă”iguse subjekti jaoks, kes on sattunud kirjeldatud olukorda - Ă”igustmuutvad - Ă”igustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid Ă”igusi vĂ”i juriidilisi kohustusi.
Ühiskonnal on suur hulk fundamentaalseid vajadusi, mille normaalsest rahuldamisest on kasu nii ĂŒhiskonnale kui ĂŒksikisikule . Vastupidine olukord tooks kaasa hiigelkahju, hĂ€da ja viletsust ning konflikte. PĂ”hilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on jĂ€rgmised:

Ühisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ĂŒhisvara.
Aktsiaseltsi sisesuhted on reguleeritud pÔhikirjaga, mis kinnitatakse asutamislepinguga.
Avalik Ă”igus - HĂ”lmab Ă”igusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus ĂŒheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon EraĂ”igus- HĂ”lmab Ă”igusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid vĂ”rdsete isikute (subjektide) vahel.

Õigusakt on jĂ”us, kui akt on... 1) ...koostatud, esitatud, arutatud ja vastuvĂ”etud ning jĂ”ustatud/kehtestatud ning see on sĂ€testatud seadusega ja kehtivas korras ning pĂ€devate subjektide poolt (promulgeerimise staadium). 2) ...avalikustatud seaduses sĂ€testatud korras.
Ühendused on lihtsamad (nĂ€iteks perekond, sugulaskond, korteriĂŒhistud) vĂ”i keerukamad (nĂ€iteks kirik, vald, riik). Mistahes ĂŒhendus saab aga siis pĂŒsima jÀÀda, kui tal on omad korraldavad reeglid, mis nĂ€itavad Ă€ra iga ĂŒhenduse liikme positsiooni selles ĂŒhenduses.
Õigusloome valdkonnas tĂ€hendab kaasamine (ehk osalus ehk konsulteerimine) puudutatud isikute, st kavandatavaid norme tulevikus rakendatavate asutuste, aga ka tulevaste normiadressaatide (isikute ja huvigruppide) osalemist eelnĂ”ude, strateegiate ja kontseptsioonide vĂ€ljatöötamisel.

Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad ĂŒldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu Ă”igusaktid: mÀÀrus, ELi kohtuasi, kĂ€itumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD vĂ”imalus tema rikkumise eest rakendada sundi.
ÜlevĂ”tmise terminoloogia - D kohane ĂŒlevĂ”tmine ei seisne selle sĂ€tte sĂ”nalises kordamises eraldi ÕAktis vĂ”i normis, piisab kĂŒllaldase ĂŒldise Ă”igusliku konteksi loomisest, mis vĂ”imaldab isikutel neile D-i alusel tekkivaid Ă”igusi maksma panna ja nende Ă”iguste kohtulikku kaitset.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Arhailine Ă”igus on ĂŒhelt poolt vÀÀrtushinnang, et kĂ”ike, mis on vanematelt saadud, tuleb hoida ja vĂ”imalikult muutumatuna jĂ€rgnevatele pĂ”lvedele edasi andma (kĂ”lblus). See hĂ”lmab ka hoiakut, et iga teoga tuleb vastutada nii eelneva kui jĂ€rgneva pĂ”lve ees. Teisalt iseloomustab ‘isade pĂ€randi’ hoidmist kĂ€itumine jĂ€rjepidevuse ja stabiilsuse hoidmisel (tava), kus iga muutuse suhtes ollakse umbusklik, kuna selles nĂ€hakse jĂ€rjepidevuse ja stabiilsus rikkumist.

Õiguslikkus mĂ”ttes on subjektiivne Ă”igus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne „null“. Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja mÀÀr. Aulis Aarnio jaotab Ă”igusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks.
Ankeet on kirjalik, selle tĂ€idab kĂŒsitletav ehk respondent Intervjuu suulises vormis, vastuste kohta tĂ€idetakse kĂŒsitlusleht vĂ”i ankeet, kuid selle tĂ€idab intervjueerija vĂ”i siis assistent Ankeete eristatakse: 1. sisu jĂ€rgi 2. vormi jĂ€rgi 3. funktsiooni jĂ€rgi
Ärisaladuse kaitse - Ă€risaladuse kaitseks kohaldatakse nii eraĂ”iguslikke kui ka karistusĂ”iguslikke norme. EraĂ”iguslike sĂ€tete eesmĂ€rk on reeglina kahjustatud isiku (st Ă€risaladuse omaja) asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui tema Ă€risaladust poleks kuritarvitatud.

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline Ă”iguse realiseerimine, mida teostavad pĂ€devad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse realiseerija seisukohalt on need pĂ€devad riigiorganid kĂ”rvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse.
Õigustatud isikuks ehk legataariks vĂ”ib olla igaĂŒks, kes on vĂ”imeline pĂ€rima.
Üle 100p on 40%), 2% kogumispensionimakse 21% tulumaks (144 eur) TA maksab: sotsiaalmaks 33% (20% pens, 13% ravikindlustus) 1% töötuskindlustusmakse Töö alammÀÀr 320 EUR kuus Makse- on konkreetselt kellelegi esitatud Leppetrahv on karistus kohustuse rikkumise eest.

Asjade kogum - mitmest iseseisvast asjast koosnev kogum, mis teenib ĂŒhtset majanduslikku eesmĂ€rki nii, et sellesse kuuluvad asjad ei ole ĂŒhe asja osad (nt kaubaladu, raamatukogu). EttevĂ”te: majandusĂŒksus, mille kaudu isik tegutseb, teatud otstarbeks mĂ”eldud varakogum.
AsjaĂ”iguslikud nĂ”uded – Ă”igus nĂ”uda vĂ€lja asja; anna asi tagasi ‱ perekonnaĂ”igusest tulenevad – Ă”igus nĂ”uda ĂŒlalpidamist ‱ pĂ€rimisĂ”igusest tulenevad – pĂ€randi ĂŒleandmine ‱ vĂ”laĂ”iguslikud – Ă”igus nĂ”uda lepingu tĂ€itmist, Ă”iguskaitsevahendite kohaldamist.
Ats - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;
 RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 mÀÀruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353
 RT I 2009, 5, 35

Õigusrikkumised - KaristusĂ”igusega mÀÀratakse kindlaks, millised teod on karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud mĂ”jutusvahendid ning korra, kuidas neid vahendeid kohaldatakse isikutele, kes on pannud toime teo ja on selles ka sĂŒĂŒdi mĂ”istetud.
Õigussuhe on reaalsuses eksisteeriva materiaalse (faktilise) suhte juriidiliseks vormiks. (Suhe on nii-kui-nii, kuid vahel antakse sellele juriidiline vorm, tehakse see kohustuseks; nt. vabaabielu). Õigussuhte sisuks on seega subjektiivne Ă”igus ja juriidiline kohustus.
Ööaeg –  see on kella 22.00­st kella 6.00­ni  ehk 8 tundi ööpĂ€evas.  ï‚Ą Nende tundide eest maksab tööandja töö eest  1,25­kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et  töötasu sisaldab tasu töötamise eest ööajal. 

Asuvad maa - alal kompaktselt, mistĂ”ttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne.  Poliitilisel autonoomial on riikluse tunnuseid: enamasti on autonoomsel ĂŒksusel oma konstitutsioon, tal on seaduste andmise Ă”igus kohaliku elu kĂŒsimustes.
Õigusaktis on sĂ€testatud heite piirvÀÀrtuse vĂ€him ja suurim vÀÀrtus, vĂ”ib loa andja mÀÀrata kĂ€itise vĂ”i selle osa konkreetse heite piirvÀÀrtuse nende vÀÀrtuste vahemikust, arvestades tulemust, mida on vĂ”imalik saada parimat vĂ”imalikku tehnikat kasutades.
Aastast eestis on ka muid seadusi, mis reguleerivad kaubanduskĂŒsimusi – seadus vĂ€lisraha; hangeldamise; tolli reguleerimiseks jne. Samas on lĂ€tlastel selgelt kirjas et Vene Kaubandusseadus LĂ€tis ei kehti (pĂ”hjendus: baltisaksa juristide positsioon oli LĂ€tis tugevam.

Alla 18 - aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuslikkuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida, on piiratud teovĂ”ime. Alla 7-aastase alaealise tehtud ĂŒhepoolne tehing on tĂŒhine.
ÕigusvĂ”ime – vĂ”ime omada tsiviilĂ”igusi ja kanda tsiviilkohustusi (saab olla ka omanikuks). Juriidiline isik ei saa omada neid tsiviilĂ”igusi ja -kohustusi, mis on omased vaid inimesele (ei saa pĂ€randada, talle ei saa tekitada tervisekahju, ta ei saa abielluda jne.)
Avalik Ă” – normib riigivĂ”imu ja ĂŒksikisiku vahekordi, kus ĂŒksikisik allub riigivĂ”imule; riigiasutuste omavahelisi suhteid ning sisemist töökorda . Av. Ă”. normid on tĂ€itmiseks kohustuslikud. Üldiselt - tohib teha seda, mis on seaduses lubatud, ette nĂ€htud.

Õigusrikkuja suhtes on karistusĂ”iguslik kaitse, karistusseadustiku (KarS) 14. ptk. Intellektuaalse omandi vastased sĂŒĂŒteod nĂ€eb ette kuritegude koosseisud ja karistused autori isiklike ning varaliste Ă”iguste rikkumiste eest nii fĂŒĂŒsiliste kui ka juriidilistele isikutele.
Õigussuhte subjekt – selleks, et keegi vĂ”i miski saaks olla Ă”igussuhte subjekt peab ta olema vĂ”imeline omama Ă”igusi, kohustusi, vastutust ( sĂŒĂŒvĂ”imeline, Ă”igusvĂ”imeline) Kehtivas Ă”iguses on kĂ”ik fĂŒĂŒsilised isikud subjektid, isegi kui nad on piiratud teovĂ”imega.
Õigusteoreetilises kirjanduses on viidatud (Makkonen, 122) veel sellele, et: 1) Ă”iguse analoogiat ei soovitata rakendada protsessuaalĂ”iguse harude normistike lĂŒnkade puhul - see vĂ”ib viia menetlusnormide stabiilsuse hĂ€vimisele, mis omakorda juhib suvaĂ”iguse n.ö tagauksest sisse; 91

A konstitutsioonis – „nĂŒĂŒd on meie riigis likvideeritud inimeste ekspluatatsioon inimeste poolt, on ĂŒlesehitatud esimene sotsialistlik Ă”igussĂŒsteem, tootmisvahendid on ĂŒhiskonnastatud, on ĂŒlemindud plaanimajandusele tĂ€ies ulatuses“. Üles on ehitatud sotsialism.
Aktsia - , osakapitali lihtsustatud vÀhendamise korral ei vÔi aktsionÀridele/osanikele teha vÀljamakseid ega maksta aktsia-, osakapitali vÀhendamise otsustamise majandusaasta ja sellele jÀrgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionÀridele/osanikele dividendi.
Aktsiaseltsil on   netovara   vĂ€hem   kui   pool   aktsiakapitalist   vĂ”i   vĂ€hem   kui   kĂ€esoleva   seadustiku   §­s   222  nimetatud aktsiakapitali suurus vĂ”i muu seaduses sĂ€testatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peabÂ ĂŒldkoosolek 

Antud olukorras on mÀÀravaks positiivse Ôiguse sisu. Positiivselt Ôiguselt oodatakse, et temas kÀtketud Ôiguslikud lahendid oleksid ka head ja Ôiglased. Kui selline ootus ei tÀitu, siis on kokkupuude positiivse Ôigusega rÔÔmutu ja ei tÀida talle pandud lootusi.
AsendustĂ€itmine – kui adressaat hoiatuses ettenĂ€htud tĂ€htaja jooksul ei tĂ€ida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, vĂ”ib pĂ€dev haldusorgan selle adressaadi kulul tĂ€ita ise vĂ”i korraldada selle tĂ€itmise kolmanda isiku poolt
Ühiskonna looduslik - loomulikust seisundist, kus valitseb „kĂ”igi sĂ”da kĂ”ikide vastu“ (bellum omnium contra omnes), selle lĂ”petamiseks sĂ”lmitakse ĂŒldine kokkulepe suverÀÀnse vĂ”imu loomiseks, mis peab tagama korra ning koos sellega tekib anarhiast tsiviilĂŒhiskond.

Asja ostu - mĂŒĂŒgilepinguga kohustub mĂŒĂŒja andma ostjale ĂŒle olemasoleva, valmistatava vĂ”i mĂŒĂŒja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema vĂ”imalikuks omandi ĂŒlemineku ostjale, ostja aga kohustub mĂŒĂŒjale tasuma asja ostuhinna rahas ja vĂ”tma asja vastu.
Õigusallikate rahvusvahelis - Ă”igusliku korralduse mĂ”ttes, rahvusvahelise kohtu pĂ”hikirja artiklile 38 toetudes, on siin tegemist eelkĂ”ige rahvusvahelise tavaĂ”iguse ja asjaolude tĂ”ttu paratamatult universaalselt tunnustatud rahvusvahelise Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tetega.
Õiguslik probleem on eraĂ”iguslik, kui Ă”igussuhte subjektid on vĂ”rdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-Ă”iguslik. Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-Ă”iguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraĂ”iguse alla.

Alla 18 - aastasel noorel peab töölepingu sĂ”lmimiseks olema lapsevanema vĂ”i seadusliku esindaja nĂ”usolek. Töölepingu sĂ”lmimiseks 7 – 14-aastase lapsega peab tööandja lisaks noore enda ja lapsevanema nĂ”usolekule, taotlema nĂ”usoleku tööinspektorilt.
Asjade kogum - universitas facti-paljudest liht vÔi koostatud asjadest asi. Asjade kogumit kÀsitletakse ka tervikliku Ôiguseobjektina NT: kari, raamatukogu, kaubaladu 8. Peaasi-see, mis mÀÀrab kogu asja majandusliku otstarbe 9. Lisaasi-seisab peaasja teenistuses.
Ärinimi ehk firma* on Ă€riregistrisse kantud nimi, mille all ettevĂ”tja tegutseb (ÄS §7). ÄriĂŒhingul vĂ”ib olla ainult ĂŒks Ă€rinimi (ÄS §9). ÄriĂŒhingu Ă€rinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis Ă€riregistrisse kantud Ă€rinimedest (ÄS§ 11).

Äs - s sĂ€testatud eelisaktsiad on kumulatiivsed, st kui ĂŒhel aastal ei ole aktsiaseltsil jaotatavat kasumit, liidetakse vĂ€ljamaksmata dividendid jĂ€rgmisel aastal makstavate dividendidega, arvestades sellele juurde intressi seaduses sĂ€testatud suuruses.
Õigusnorm on riiklikult tagatud ĂŒldise iseloomuga kirjutatud kĂ€itumisreegel (3 pĂ”hilist iseloomujoont!) Subjektiivse Ă”iguse tĂ€henduses – riiklikult tagatud kĂ€itumisvĂ”imalus kas ise teatud viisil kĂ€ituda vĂ”i nĂ”uda teistelt isikutelt vastavat kĂ€itumist.
Õigussubjektid on Ă”igussuhetes vĂ”rdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku Ă”iguse Ă”igusnorme rakendatakse juhul, kui Ă”igussubjektid on Ă”igusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusĂ”iguslikke suhteid.

Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilĂ”ivud kĂ”rged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapĂ€devad ja pealegi on suur tĂ”enĂ€osus, et ĂŒks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi.
Avaldamisega on vÔrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jÀtmine, millest vastavalt hea usu pÔhimÔttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tÔesena avaldamine, mille tÔelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutusid ebaÔigeteks.

Õ tervikuna on ĂŒldine ja haarab formaalselt kĂ”iki indiviide, kes sattuvad tema toimesfÀÀri. Õigus ei loo ĂŒksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka Ă”igustusi realiseerida konkreetsel juhul kĂ€itumist kindlal viisil st loob vĂ”imaluse Ă”iguspĂ€raseks kĂ€itumiseks.
Õiguspraktika - Ă”iguslikult relevantne tegelikkus 2. Ă”igusdogmaatika/paktiline Ă”igusteadus/ 3. juriidiline meetodiĂ”petus 4. ĂŒldine Ă”petus Ă”igusest (Ă”iguse teooria)  meie pĂŒĂŒame olla sellel tasandil ja proovime siin vĂ€lja tuua mĂ”ned olulised probleemid.
ÕiguspĂ€rased teod ehk Ă”igustoimingud : tehingud (suunatud Ă”iguslike tagajĂ€rgede saavutamiseks: ĂŒhepoolsed, mitmepoolsed tehingud) muud Ă”igustoimingud ( ei ole suunatud Ă”iguslike tagajĂ€rgede saavutamiseks, kuid millega kaasnevad Ă”iguslikud tagajĂ€rjed . nt leping)

Antud norm on Ă”igustkaitsev, sest kirjutab ette milline sanktsioon saabub Ă”igusvastase kĂ€itumise korral. Normil on alternatiivne hĂŒpotees, mille kohaselt esineb mitu asjaolu, kuid piisab ainult ĂŒhe elulise asjaolu esinemisest, et saabuks Ă”iguslik tagajĂ€rg.
Õiguse tekkimine – uued, riigi vajadusi rahuldavad kĂ€itumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1. riik aktsepteeris tavasid, mis mis talle sobisid, ja hakkas nĂ”udma nende tĂ€itmist, luues tavaĂ”iguse 2. riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist
Ühise vĂ€lis - ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju. Kui aluslepingud ei nĂ€e ette teisiti, mÀÀravad ĂŒhise vĂ€lis- ja julgeolekupoliitika kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nĂ”ukogu, kes teevad otsuse ĂŒhehÀÀlselt.

Üldkoosoleku pĂ€evakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, pĂ”hikirja muutmine vĂ”i lepinguga nĂ”ustumine, tuleb ĂŒldkoosoleku kokkukutsumise teates nĂ€idata koht, kus on vĂ”imalik tutvuda majandusaasta aruandega, pĂ”hikirja projektiga vĂ”i lepinguga vĂ”i selle projektiga.
Analoogilised piirangud on kehtestatud ka Eesti PS-e § 131. omapĂ€rase piirangu kehtestas Kreeka 1975.a K-i, selleks et lasta pĂ€rast demokraatia taassĂŒndi vĂ€lja kujuneda normaalsetel K-listel suhetel, keelati K-i muuta esimese 5 aasta jooksul pĂ€rast selle vastuvĂ”tmist.
Õiguslik tagajĂ€rg on lubamine (Ă”igustus), kĂ€sk vĂ”i keeld ise. Kui tĂ€histada faktiline koosseis T ja Ă”iguslik tagajĂ€rg R, nĂ€eks normi loogika vĂ€lja jĂ€rgmiselt: Kui T, siis R. Õigusnorm koosneb kahest osast: Faktilisest koosseisust ja Ă”iguslikust tagajĂ€rjest.

Õiguspositivism — Ülimalt lihtsustatult seletades on: positiivne Ă”igus antud ajal ja antud riigis kehtiv Ă”igus – Ă”igusnormid, mis on loodud inimeste poolt – positiivselt Ă”iguselt oodatakse, et temas kĂ€tketud Ă”iguslikud lahendid oleksid head ja Ă”iglased.
Ajalooline tÔlgendamine - Ajalooline tÔlgendamine on subjektiivne tÔlgendusteooria. Sel teel vÔib selgitada vÀlja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tÔlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmÀrgid normi loomisel.
Autori hinnangul on YouTube.com portaal vÔtnud kasutusele praktiliselt kÔik mÔistlikud meetodid ja vÔimalused, et vÀltida autoriÔiguste rikkumisi nende portaalis niipalju kui vÔimalik ja sellisel moel, et see ei hakkaks ebaproportsionaalselt segama igapÀevast

Avalik Ă”igus on see, mis lĂ€htub ĂŒhiskonna ehk avalikust huvist ï‚š EraĂ”igus on see, mis lĂ€htub ĂŒksikisiku huvist (kasust)  SUBJEKTITEOORIA – ï‚š Avalik Ă”igus on see, kus vĂ€hemalt ĂŒks subjektidest peab olema riik ehk avalik-Ă”iguslik juriidiline isik.
Ähvardus on Ă”igusvastane juhul, kui Ă”igusvastane on: 1. tegu vĂ”i tegevusetus, millega tehingu teinud isikut Ă€hvardati; 2. Ă€hvarduse mĂ”jul tehtud tehingu eesmĂ€rk; 3. teo vĂ”i tegevusetuse, millega Ă€hvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
Õigussuhte objekt ehk ese. Alus e. objekt e. ese on objektiivse tegelikkuse nĂ€htus, millele isikute tahe on suunatud. Kehalised esemed on kinnisasjad (maapinna piiritletud osa), vallasasjad- kui pole kinnitatud maapinnale. Õigussuhte sisul on Ă”igused ja kohustused.

Üldtunnustatud pĂ”himĂ”tted ehk printsiibid > A 5. + tavanormid > A 6. + kanooniline Ă”igus; lepingud > A 7. + doktrinÀÀrsed tĂ”lgendused > A 8. + korporatiivsed normid ------------------------------------------------------------ A1 kuni A8 = Ă”igussĂŒsteem maksimaalses mahus
Õiguskantsler - oma tegevuses sĂ”ltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, jĂ€relevalve seadusandliku ja tĂ€idesaatva riigivĂ”imu ning kohaliku omavalitsuse Ă”igustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse ĂŒle) ‱ Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil.
AbinĂ”u – PÀÀstetööde korraldamisel, tuleb hoida suurem kahju Ă€ra ning kui tuli pole veel vĂ€ga suureks levinud, siis oludehinnangu pĂ”hjal saab tulekahju Ă€ra ka kustutada vĂ”i kasvĂ”i osaliselt maja maja tulekindlaks teha, et tuli edasi ei leviks.

Õiguse kohta on vĂ”imalik esitada viis erinevat kĂŒsimust: keele, loogika, sĂŒstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia-alase kĂŒsimuse. Viimati nimetatutega on mĂ”eldud seisukohti, mis pĂŒĂŒavad leida vastust Ă”igusnormi algupĂ€rasele eesmĂ€rgile.
Arvo valton on mitme aasta vĂ€ltel osalenud audiovisuaalsete teoste kaitse organisatsiooni kĂ€ivitamisel ning teab, et see on piisavalt keeruline protsess – ja seda enamasti pĂ”hjusel, et teose kasutajad enamasti ei taha ju vabatahtlikult autoritele maksta.
Asutamisdokumenditeks on asutamisleping ja pĂ”hikiri (konkreetsed eristavad tunnused – nimi, tegevuse eesmĂ€rk, kuidas toimub juhtimine). Enne kui registrisse kanda, peab olema tehtud rahaline vĂ”i mitterahaline sissemakse vĂ€hemalt miinimumkapitali (40000) ulatuses.

Õigusobjektiks on omand, ese, neid vĂ”ib vigastada, purustada.
Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: 1 generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon. Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pĂ”hiseaduses sĂ€testatud kestvat volitust mÀÀrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ĂŒhekordne, seaduses sisalduv volitus.
ÜlesĂŒtlemisavalduses on oluline pĂ”hjendada ĂŒlesĂŒtlemist ja tuua vĂ€lja kĂ”ik rikkumise asjaolud, pĂ”hjenduse esitamata jĂ€tmine ei mĂ”juta ĂŒlesĂŒtlemise kehtivust, kuid pĂ”hjenduse esitamata jÀÀnud pool peab hĂŒvitama teisele poolele selle tĂ”ttu tekkinud kahju.

Alaealised kohtus - § 37 lg 2 – peab kĂŒll Ă€ra nĂ€itama, et on tegemist alaealisega ja tema huvide kaitsega – aluseks on hoopis § 39 – nende istungil viibimine ei ole Ă”igusmĂ”istmise huvides jne. 7. AS O esitas hagi OÜ U vastu lepingu tĂ€itmise nĂ”udes.
Alkohoolne jook on Ă”lu etanoolisisaldusega ĂŒle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mĂ”eldud vedelik etanoolisisaldusega ĂŒle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid vĂ”ivad olla erinevates omavalitsustes erinevad.
Ametkondade töötajatele on tĂ€naseks ette nĂ€htud erinevad sotsiaalsete tagatised (palk, eripensionid, hĂŒvitised). Samuti on sotsiaalsete tagatiste areng erinevate institutsioonide puhul olnud erineva kiirusega, mistĂ”ttu sĂŒsteem on alati olnud kuhugi poole nö kaldu.

Asketism – enesepiiramine, meeleliste ihade ja soovide mahasurumine eetilistel vĂ”i usulistel kaalutlustel; relig enesesalgamist ja kehaliste tungide vastu vĂ”itlemist kui teed tĂ€iusele ja jumalusega suhtlemise poole propageeriv usuline kĂ”lblusĂ”petus
Abiellumisega rikkumine - alaealine abikaasa, tema vanem vĂ”i eestkostja ‱ abielu sĂ”lmimise takistus – abikaasa ja muu isik, kelle Ă”igusi on rikutud (TsMS § 3 lg 1) ‱ nĂ€ilik abielu – abikaasa, see kelle tahtet mĂ”jutati, see saab nĂ”uda abielu tĂŒhistamist.
Andmesubjektil on Ă”igus igal ajal nĂ”uda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lĂ”petamist, vĂ€lja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jĂ€tkuv avalikustamine ei kahjusta ĂŒlemÀÀraselt andmesubjekti Ă”igusi.

Autonoomia - Kui hajutatult elavad etnilised rĂŒhmad loovad oma kultuuri ja olmekĂŒsimustega tegelevad organisatsioonid., kes vĂ”tavad osa pol elust Korporatiivne autonoomia- keelekoosluse olemasolu, kellele reserveeritakse teatud arv kohti riigiaparaadis.
ÕigussĂŒsteemide dualism - preetori Ă”iguse ja kviriitliku Ă”iguse eristamises Room aĂ”iguse arengu iseloomulik joon Preetori ja kviriitliku Ă”iguse –eraĂ”igus/rooma kodanike Ă”igus eristamine Preetor abistas ediktiga kviriitlikku Ă”iguskorda,tĂ€iendades selle lĂŒnki.
Õigusteadvus on ĂŒhiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, ettekujutusi, reegleid, veendumisi ja teadmisi Ă”iguse olemusest ning printsiipidest. Õigusteadvus sisaldab nii kehtivate kui ka soovitud Ă”igusnormide hinnagu ja kriteeriumid hinnanguks.

Agorafoobia – Ă€revus vĂ”i ebamugavus kohtades, kust paanikahoo tekkimisel vĂ”iks olla raske pÀÀseda, abi poleks kĂ€ttesaadav, vĂ€ltimine, tĂŒĂŒpilised olukorrad:rahvahulk, jĂ€rjekord, ĂŒksinda kodust eemal, ĂŒksinda kodus, sillal, bussis, rongis,autos
Asendatav on vallasasi, mida kĂ€ibes mÀÀratakse arvu, mÔÔdu vĂ”i kaalu jĂ€rgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast vĂ”i vÔÔrandatakse.
Õiguskirjanduses on mĂ€rgitud, et tarbijakaitse normide kohaldamine on Ă”igustatud juhul, kui lepingu teine poolt on professionaalsete teenuste osutamisega vĂ”i kaubanduse ja Ă€ritegevusega tegelev ettevĂ”tja, mitte aga teine fĂŒĂŒsiline isik, nt teine tarbija.

Asja osad on kas olulised vĂ”i mitteolulised; reaalosa vĂ”i mĂ”tteline osa. Asja oluline osa on selle koostisosa, mis on asjaga pĂŒsivas ĂŒhenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi vĂ”i sellest eraldatav osa hĂ€viks vĂ”i selle olemus muutuks.
Ärinime valik on tĂ”sine tegevus, sest kĂ”igepealt on nimi oluline ettevĂ”tte ja selle toodete turunduses, kuid lisaks peab see vastama teatud nĂ”uetele. ÄriĂŒhingu Ă€rinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis Ă€riregistrisse kantud Ă€rinimedest.
Õiglaseks ehk Ă”igusele vastavaks nim sellist ĂŒhiskondlikku korraldust, kus Ă”igus, tĂ€nu avaliku vĂ”imu toetusele, muutub ĂŒldkohustuslikuks seaduseks ja avalik vĂ”im, olles ise Ă”iguse poolt korrastatud ja piiratud, Ă”igusele vastavaks riigivĂ”imuks.

Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne vĂ”i muu sotsiaalne hĂŒve, mis rahuldab ĂŒksikisiku vĂ”i organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses Ă”iguse subjektid astuvad Ă”igussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi kohustusi.
Õigusnormi ĂŒlesanne on kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis anda kĂŒllaldaselt ĂŒldiseid, kĂ€ttesaadavaid ja mĂ”istetavaid kĂ€itumisreegleid, mille alusel kohutnikud ja kodanikud minimaalselt pingutades vĂ”iksid mÀÀratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada.
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne vĂ”i muu sotsiaalne hĂŒve, mis rahuldab ĂŒksikisiku vĂ”i organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses Ă”iguse subjektid astuvad Ă”igussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid Ă”igusi ja juriidilisi kohustusi.

ÕigussĂŒsteem on Ă”iguse ajalooliselt kujunenud sisemine ĂŒhtsus ja selle moodustavad Ă”igusharud, mis omakorda kujunevad Ă”igusinstitutsioonidest ja Ă”igusnormidest. Õigusperekond on Ă”igussĂŒsteemide rĂŒhm, mis rajaneb samal alusel vms. (Rom-ger, ang-am)
Õigusteaduse ĂŒlesanne on Ă”iguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakĂŒlgne ja sĂŒsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argumenteerimise abil. NB! Teadmistesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja ka enesekriitiliselt.
Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik Ă”igus on see, mis lĂ€htub Rooma riigi huvist, eraĂ”igus, mis puudutab ĂŒksikisiku kasu.

Aktuaalne on riigi ja kodanikuĂŒhiskonna ning riigi ja indiviidi suhte kĂŒsimus; mĂ”juvĂ”imsate sotsiaalsete huvide ja valitsemisaparaadi vastastikuste suhete kĂŒsimus; kuidas sotsiaalne ja majanduslik vĂ”im piiravad poliitilist kĂ€itumist ja valikuid.
AsjaĂ”igused on omand(omandiĂ”igus) ja piiratud asjaĂ”igused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusĂ”igus, ostueesĂ”igus, pandiĂ”igus ja muud Teised olulised: rakendusseadus, korteriomandiseadus, tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadus, kinnistusraamatuseadus
Äratarvitatavad – sihtotstarbelisel kasutamisel kaob vĂ”i mis vÔÔrandatakse ; mitteĂ€ratarvitatavad; PĂ€raldis – iseseisev vallasasi, mis on ĂŒhendatud peaasja ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgiga ja teenib peaasja; Peaasi – Nii kinnis- kui ka vallasasi);

Õigusteoorias on vaieldud selle ĂŒle, kas kohtupretsedent on Ă”igusallikaks. TsiviilĂ”iguslikus suhtes osalev subjekt peab vastama nendele nĂ”uetele, mis esitatakse Ă”igussubjektile ka teistel Ă”igusharudes ja mis oma kogumis moodustavad Ă”igussubjektsuse.
Ülduse Ă”igusvĂ”imega on nii, et on vĂ”imalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi: EraĂ”iguslikud jur isikud – neil on ĂŒldine Ă”igusvĂ”ime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja Ă”iguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele.
Ülenev mobiilsus – liikumine vĂ€hem prestiiĆŸikalt (vĂ€hem hĂŒvesid pakkuvalt) positsioonilt rohkem prestiiĆŸikale (rohkem hĂŒvesid pakkuvale). Alanev mobiilsus (vertikaalne mobiilsus) – liikumine rohkem prestiiĆŸikalt positsioonilt vĂ€hem prestiiĆŸikale.

Abikaasade ĂŒhis - ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine 1)ĂŒhisvara – abielu kestel omandatud vara 2)lahusvara – enne abiellumist ĂŒhele poolele kuulunud vara; pĂ€rast abieluliste suhete lĂ”ppemist s pĂ€randusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed.
AmetiĂŒhingutel on AÜS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt Ă”igus iseseisvalt korraldada oma tegevust ja juhtimist ning ametiĂŒhingud on oma seaduslikus tegevuses tööandjatest, riigi- ja kohalikest omavalitsusĂŒksustest ning teistest organisatsioonidest sĂ”ltumatud.
Õigusnorm –  Riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstavÂ ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatestÂ ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele  antakse subjektiivsed Ôigused ja pannakse juriidilised kohustused. 

Aktsiaselts - Ă€riĂŒhing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionĂ€r ei vastuta isiklikult Asi kohustuste eest, selts aga vastutab oma kohustuste tĂ€itmise eest oma varaga; miinimumkapitalinĂ”ue on 400 000 krooni ehk ligikaudu 25 565 eurot
Üksikkanal – ettevĂ”ttes esindab töötajaid ametiĂŒhing (AÜ).Üksikkanali sĂŒsteemi idee seisneb selles, et enamik töötajaid kuulub ametiĂŒhingutesse ning seetĂ”ttu pole töötajate informeerimise ja konsulteerimise jaoks vaja luua lisakanaleid.
Aegumine – Ă”igus nĂ”uda teiselt isikult teo tegemist vĂ”i sellest hoidumist, st nĂ”ue aegub seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja (aegumistĂ€htaja) jooksul (TSÜS §142). PĂ€rast nĂ”ude aegumist vĂ”ib kohustatud isik keelduda oma kohustuste tĂ€itmisest.

Alternatiivne kohtualluvus ehk kohtualluvus hageja valikul: sellega mÀÀratakse kohus, kuhu isiku vastu vĂ”ib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks ĂŒldisele kohtualluvusele. Hagejale on antud vĂ”imalus valida kohut, kuhu hagi esitada.
Ameerika ĂŒhendriikides on seda kĂ”ige rohkem uuritud ning teema, millele on uuringutes tĂ€helepanu pööratud, on et milliste kultuuride puhul vĂ”ib olla kuritegevust rohkem ja millal vĂ€hem? Uuringud nĂ€itavad, et kuritegevus on puhtalt valges piirkonnas madal.
Õigusaktidel on vastavad nimetused (liigitĂ€histused) sĂ”ltuvalt sellest, kas tegemist on ĂŒldaktide vĂ”i ĂŒksikaktidega (nt: seadus, mÀÀrus, otsus, korraldus, kĂ€skkiri jne). Üldakte nimetatakse veel Ă”igustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks.

Õigusriigis on subjektiivse eraĂ”iguse kĂ”rval oluline tĂ€htsus ka subjektiivsel avalikul Ă”igusel. Subjektiivne avalik Ă”igus on, lĂ€htudes isikust, subjektile Ă”igusnormiga antud Ă”igusvĂ”ime nĂ”uda oma huvide teostamisel riigilt kindlat kĂ€itumist.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib Ă”igusnormi alusel Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste Ă”iguste ja kohustuste kaudu Õigussuhte sĂ€ilimise tagab riik Õigussuhe kannab mÀÀratletud iseloomu 24. Õigussuhte subjektid.
ÜlevĂ”tmist nimetatakse retseptsiooniks. TĂ€htis on aga see, et ĂŒhtse Ă”ppekeelega – ladina keelega – Euroopas jĂ”udisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud Ă”petatud juristideni ning arenes vĂ€lja ĂŒhise Ă”iguse ehk ius commune traditsioon.

Õigusnormid on niisiis kĂ€itumiseeskirjad, mis on formuleeritud ĂŽiguslausetena. Õigusnomid on kas kehtivad vĂŽi mitte (ei saa öelda tĂŽesed vĂŽi vÀÀrad). Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud kĂ€itumis vĂŽi otsustamisreegleid.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib 2. Liitfakt – juriidiline fakt, mis ĂŒhes kĂ€itumisaktis sisaldab Ă”igusnormi alusel – peamine erisus teiste ĂŒhiskonnasuhetega samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa mitu vĂ”rreldes.
Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne vĂ”i muu sotsiaalne viib riik need ellu tema kĂ€sutuses olevate vahenditega, hĂŒve, mis rahuldab ĂŒksikisiku vĂ”i organisatsiooni huve ja vajadusi kohaldades vajaduse korral Ă”igusrikkuja suhtes riiklikku sundi.

ĂœĂŒrileandja on juba maikuus edasilĂŒkkava tingimusega ĂŒĂŒrilepingu sĂ”lminud aga nĂŒĂŒd vahepeal keegi teine inimene pöördus sama ĂŒĂŒrileandja poole, aga ĂŒĂŒrileandja ei saa seda teha, sest ta on juba edasilĂŒkkava tingimusega lepingu sĂ”lminud.
Aastad 2007 - 2011 on nĂŒĂŒdseks jÀÀnud juba kaugele seljataha ning praeguseks on majandus vĂ€ga heas seisus, vĂ”ib öelda, et paremaski, kui enne majanduse langust ning kindlasti on vĂ€lja toodud muutused seadustes olnud abiks majanduse tĂ”usule.
Alusetu rikastumine tĂ€hendab teisele isikule kahju tekitamist, vĂ”ib isik, kellele kahju tekitati, nĂ”uda hĂŒvitamist, kuid kui ta pole seda Ă”igeaegselt teinud, siis nĂŒĂŒd ei saa enam nĂ”uda kahju hĂŒvitamist, vaid hĂŒvitamist alusetu rikastumise tĂ”ttu.

Õigusakt on juriidiline dokument, millel on Ă”iguslik tĂ€hendus, toob kaasa teatud Ă”iguseid ja kohustusi. Õigusakt on pĂ€deva organi vĂ”i ametiisiku poolt vastuvĂ”etud kirjalik otsus, millega luuakse, lĂ”petetakse vĂ”i muudetakse Ă”igussuhteid.
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline Ă”iguse realiseerimine, mida teostavad pĂ€devad riigiorganid(haldusorganid, kogus, politsei jne) Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, pĂ”hjendatud, otstarbekohane ja Ă”iglane.
Üleriigilisi norme – kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite Ă”igusaktides(seadustes, valitsuse mÀÀrustes). b. lokaalseid norme – kehtestatakse ka ĂŒleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks.

ĂœĂŒrnikul on ĂŒĂŒrikomisjoni vĂ”i kohtusse pöördumiseks aega 30 pĂ€eva alates pĂ€evast, mil lĂ”ppes ĂŒĂŒrileandja 30 pĂ€evane vastamise tĂ€htaeg vĂ”i pĂ€evast, mil ĂŒĂŒrileandja andis ĂŒĂŒrnikule ks tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt negatiivse vastuse.
Agitatsiooni ajal on nÀha, et poliitilise vÀlireklaami keeld ei ole avaldanud mÀrgatavat mÔju kandidaatide vÔimalustele kandideerida ja valiku teavet levitada, ega ka valijate Ôigusele saada vajalikku informatsiooni oma valimisÔiguse teostamiseks.
Aktsia - , osakapitali lihtsustatud vĂ€hendamine Aktsiaseltsi/osaĂŒhingu kahjumi katmiseks vĂ”ib aktsia-, osakapitali vĂ€hendada, teatamata sellest vĂ”lausaldajatele ja Ametlikele Teadaannetele (aktsia-, osakapitali lihtsustatud vĂ€hendamine).

Antiekvivalents ehk range disjunktsioon ehk vĂ€listav disjunktsioon (exclusive disjunction, exclusive or) Ülalpool nĂ€gime, et implikatsiooni ja ekvivalentsi saab alati asendada valemitega, mis sisaldavad vaid eitusi, konjunktsioone ja disjunktsioone.
Avalik julgeolek – nĂ€iteks koguti ja sĂ€ilitati kĂŒtust julgeoleku eesmĂ€rgil ‱ Inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse ‱ Muud alused, nagu nĂ€iteks keskkonnakaitse ‱ Harmoneerimine vĂ”ib muuta ELTL artikkel 36 kasutamise lubamatuks.
Adressaatide ring on piiritletud – ainult pĂ”hiĂ”iguste kandja – inimesed b. MĂ”iste pĂ”hikohustus – on pĂ”hiseadusest tulenev pĂ”hiĂ”iguse kandja kohustus c. § 3 lg 1 lause 1 !!! PĂ”hikohustused ei ole otse kohaldatavad d. § 55 § 19 lg 2 § 25

AsutamisĂ”igus - Üks rahvusvahelise majandusĂ”iguse teostamise viise – ettevĂ”tjate Ă”igus teostada teises riigis majandustegevust, asutades selleks teise riiki esinduse(d). AsutamisĂ”iguse teostamine eeldab vastastikuse tunnustamise kokkuleppeid.
Äriseadus on peamine seadus 1. Sept 1995. on mÀÀratletud 4 liiki Ă€riĂŒhinguid: a.i. TĂ€isĂŒhing – Ă€riseadustiku pg 79. see on niisugune Ă€riĂŒhing, kus on vĂ€hemalt 2 tĂ€isosanikku, kes vastutavad solidaarselt tĂ€isĂŒhingu kohustuste eest.
Õiguse vormid EHK ALLIKAD. NORMATIIVSED AKTID Õiguse vormi mĂ”iste Õigusvorm ehk Ă”igusallikas on Ă”igusnormi vĂ€ljendamise viis, mis on kasutusele vĂ”etud vĂ”i tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile ĂŒldkohustusliku tĂ€henduse.

Audio - vĂ”i videosalvestis) on eelduseks, et teost saaks ĂŒldse kaitsta; 4) teos peab olem sellises objektiivses vormis, mis annab vĂ”imaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult vĂ”i mingi tehnilise vahendi abil.
Õigussubjekt – Ă”iguste ja kohustuste kandja.
ÕigusvĂ”ime on kĂ”igil ĂŒhesugune ja piiramatu; teovĂ”ime kohta seda aga öelda ei saa. TeovĂ”ime (vĂ”ime iseseisvalt omandada Ă”igusi ja kohustusi) sĂ”ltub isikust endast, sellest kas ta saab oma tegudest aru vĂ”i mitte, vaimsest arengutasemest.

AutoriĂ”igus – autoriĂ”igus oma loomingule ja selle kaitse;  autoriĂ”igusega kaasnevad Ă”igused ja naaberĂ”igused – autoriĂ”iguse mĂŒĂŒmine, litsentsid;  tööstusomand – kaitse patentidele, disainile, kaubanduslikele tĂ€histele jms.
Ă„Ă€rmiselt oluline on see, et (TsĂŒS § 4 Õigussuhet reguleeriva sĂ€tte puudumisel kohaldatakse sĂ€tet, mis reguleerib reguleerimata Ă”igussuhtele lĂ€hedast Ă”igussuhet, kui Ă”igussuhte reguleerimata jĂ€tmine ei vasta seaduse mĂ”ttele ega eesmĂ€rgile.
Õiguse vormid ehk allikad 1) Õigusaktid ehk Ă”iguse vormid, (Ă”igusallikad) Õigusvorm ehk Ă”igusallikas on Ă”igus vormi vĂ€ljendamise viis, mis on kasutusele vĂ”etud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile ĂŒldkohustuslik jĂ”u ja

Õiguskantsler on oma tegevuses sĂ”ltumatu ametiisik, kes teostab jĂ€relevalvet seadusandliku ja tĂ€idesaatva riigivĂ”imu ning kohaliku omavalitsuse Ă”igustloovate aktide Eesti Vabariigi pĂ”hiseadusele (edaspidi pĂ”hiseadus) ja seadustele vastavuse
Õpetamine on ka vĂ€lisstiimulitega indiviidide mĂ”jutamine (positiivne ja negatiivne tagasiside Ă”petamisviisil). Selleks, et normikuulekas hoiduks kuriteost, aitab see, et ta mĂ”tleb selle peale, et mis juhtuks, kui ma paneksin toime kuriteo.
Asja reaalosa on vĂ”rreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud (ntx ridaelamuboks). PĂ€raldis on vallaasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.

Asjas kompromiss on piiratud. See on vĂ”imalik vaid juhul, kui materiaalĂ”igus lubab menetlusosalistel vaidlusaluseid Ă”iguseid kĂ€sutada, nĂ€iteks kaasomandi kasutamise korra ĂŒle kĂ€ivates vaidlustes vĂ”i lapse ja vanema suhtluskorra mÀÀramisel.
AutoriĂ”iguse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/810714?leiaKehtiv (10.10 2012) Pisuke, H. „Autor ja ĂŒlikool: autoriĂ”iguse alused“ Koitel, H. Piraatlusele ja vĂ”ltskaubandusele intellektuaalse omandi valdkonnas lĂŒĂŒakse hingekella. Juridica
Õiguslik tĂ€hendus – Ă€ratarvitatavate asjade osas ei saa sĂ”lmida kasutuslepingut (ĂŒĂŒri vĂ”i rendi vĂ”i liisingulepingut). 4.2.3 Asja osad TsĂŒss pg 53-56. Mis asjad kuuluvad kokku? On vaja vastata kĂŒsimusele nii, et kui on midagi vÔÔrandatud.

AsjaĂ”igused on vĂ”i lĂ”ppemine (Ă€ramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiĂ”igus) ja piiratud asjaĂ”igused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised HoonestusĂ”igus Ostu eesĂ”igus PandiĂ”igus Seadusega vĂ”ib sĂ€testada ka muid asjaĂ”igusi.
Õiguse filosoofia - pĂ”hikĂŒsimused: 1) kas Ă”igus on olemise komponent ja eskisteerib kui tegelikkuse fenomen? 2) Kas saab ĂŒldse midagi teada vĂ”i saab kinnitada, et olen midagi teada saanud? 3) tuleb vĂ”tta seisukoht inimese olemise mĂ”ttekusest.
Õigusnormid on ĂŒldkohustuslikud, ĂŒldiseloomuga ja formaalselt mÀÀratletud kĂ€itumise reeglid, mida kehtestatakse ja kaitstakse riigi poolt ning mis reguleerivad, kaitsevad vĂ”i loovad soodsad tingimused ĂŒhiskonna sĂŒsteemi edasiarenguks.

ÕiguspĂ€rane on Ă”igussuhte subjektide selline kĂ€itumine (tegu: tegevus vĂ”i tegevusetus), mis on kooskĂ”las Ă”igusnormidega; st Ă”igussuhte subjektid on toiminud neile antud subjektiivsete Ă”iguste ja pandud juriidiliste kohustuste raamides.
Õigustloovad aktid ehk ÕIGUSE ALLIKAD ĂŒksikaktid - individuaalseadused - normseadused - mÀÀrused (ĂŒksik) - seadlused (ainult ĂŒld) - kĂ€skkiri (ĂŒksik) - mÀÀrused (ĂŒld) - kĂ€skkirjad (ĂŒld) - KOV mÀÀrused (ainult ĂŒld) - rv lepingud (ĂŒld)
Õiguse funktsioonid on tehislikud ja algoritmilised, ehkki Ă”iguse esmane tekkimine ei ole taandatav selge intentsiooniga Ă”igusloome sammudele; Ă”iguse esmased funktsioonid vastavad teatud tegevusskeemide tĂ€psustamise ja kindlustamise vajadustele.

Õiguse tĂ€psus ehk arusaadavus puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida Ă”igusega korrastatakse. R. Ihering: seadusandja peab mĂ”tlema nagu filosoof ja rÀÀkima nagu talupoeg ehk siis Ă”igus peab olema esitatud lihtsalt ja arusaadavalt.
Üheaastane tĂ€htaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on pĂ”hjendatud vĂ”i piisab lĂŒhemast tĂ€htajast.
Aristoteles on seisukohal, et kuna seaduserikkuja oli ebaĂ”iglane ja seadusele alluja Ă”iglane, siis jĂ€relikult on ka kĂ”ik seaduslik ĂŒhtlasi Ă”iglane, sest seadusandlusega mÀÀratletud asjad on seaduslikud ja need on ka kĂ”ik Ă”iglased.

As hooldusel on Ă”igus nĂ”uda raha!!! 7. osa TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMINE 9. peatĂŒkk TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID § 138. Hea usu pĂ”himĂ”te ( RIIGIKOHTU LAHEND ) (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste tĂ€itmisel tuleb toimida heas usus.
Õiguse realiseerimine on tihedalt seotud Ă”iguse efektiivsuse vĂ”i Ă”iguse tulemuslikkuseda. Õigusnormide loojad ja seadusandjad on huvitatud vĂ€ljatöötatud ja Ă”iguse allikates kinnistatud kĂ€itumisreeglite aktiivsest toimest vastavatel juhtudel.
Õigusrealism on Skandinaavia Ă”igusrealismi ja Ameerika Ă”igusrealismi Ă”igusteoreetilise suuna nimetus. Õigusrealism kritiseeris 19. sajandil arenenud formaalset ratsionalismi Ă”iguses- kriitika alla jĂ€i Christopher Langdelli Ă”igusmudel.

Õigusrikkumise subjektiks on ĂŒldjuhul inimene, sĂ”ltumata tema seosest riigiga (kodanik, mittekodanik, vĂ€lisriigi kodanik). Õigusrikkujaks saab olla vaid Ă”iguslikus suhtlemises osalev isik, seega Ă”igussubjektsust, eelkĂ”ige deliktivĂ”imet omav isik.
Õigustusi ehk isikute ja h kandjate vahelisi suhteid), organisatsiooniĂ”igus (kĂ€sitleb organeid ja nende pĂ€devust), menetlusĂ”igus (reguleerib Ă” rakendamist nii halduse sees kui ka vĂ€ljaspool). Org ja menetlusĂ” moodustavad foraamlĂ”.
Ainuke probleem on selles, et ĂŒlesandes pole defineeritud, mis on avalik tee. Probleemiks oleva tee kohta on kirjas vaid see, et selle ehitas omal ajal linn,mis tegelikult ei mÀÀra kindlaks, kas seda peaks lugema avalikuks teeks vĂ”i mitte.

Õiguslikuks tagajĂ€rjeks on see, et § 1047 lg 3 jĂ€rgi ei loeta avaldamist kĂŒll Ă”igusvastaseks ja avaliku elu tegelane ei saa nĂ”uda kahju hĂŒvitamist, kuid §-s 1047 lg 4 sĂ€testatud Ă”iguskaitsevahend on tal olemas (ĂŒmberlĂŒkkamine, parandamine).
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õigusrikkumine on toime pandud ettevaatamatult, kui selle toime pannud isik nĂ€gi ette kahjulike tagajĂ€rgede saabumise vĂ”imaluse, kuid kergemeelselt lootis neid Ă€ra hoida(kuritahtlik kergemeelsus) vĂ”i ei nĂ€inud ette tagajĂ€rgede saabumist, kuigi pidi ja vĂ”is ette nĂ€ha(kuritegelik oletus). Õigusrikkumise eest vĂ”etakse vastutusele siis, kui selle rikkumise pĂ”hjustanud tegu oli sĂŒĂŒline, mis on Ă”igusrikkumise kohustuslik element.
Üldisemalt on aga huvitatud kĂ”ik maksumaksjad ja finantseerimise osas kĂ”ik riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevĂ”tted - maksud ja eelarve ei jĂ€ta hĂ”lmamata praktiliselt kedagi, keda kohustuse, keda aga soodustuse nĂ€ol.

Aasia - Euroopa riikidega ĂŒtles Venemaa peaminister V.V.Putin, et esitas avalduse lĂ€birÀÀkimiste takistamisest Venemaa ĂŒhinemiseks WTO-ga. Venemaa hakkab osalema ĂŒhtse tolli nĂ”ukogu loomisel Venemaa,Valgevene ja Kasahstaniga.
Aluslepingutes on vĂ”imalik ette nĂ€ha, et aluslepingute pĂ”hjal ka tulevikus loodav EL teisene Ă”igus vastab liikmesriigi konstitutsioonile, kas ja kuidas ĂŒldse on vĂ”imalik edaspidi kontrollida EL teisese Ă”iguse vastavust pĂ”hiseadusele.
Audio - ja videosalvestused ning arvutitarkvara, juhul kui tarbija on ĂŒmbrise avanud; ‱ reisi- ja teatud finantstoodetele; ‱ loteriile vĂ”i muudele enampakkumismĂ€ngudele; ‱ asjadele, mida oma olemuse tĂ”ttu ei saa tagastada.

Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast vĂ”i vÔÔrandatakse. Äratarvitatavaks loetakse ka vallasasi, mis kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb ĂŒksikute asjade vÔÔrandamises.
Õigusrikkumise subjektiks on Ă”igusrikkuja, kelleks vĂ”ib olla inimene sĂ”ltumata tema seosest riigiga - nii riigi kodanik, apatriid kui ka vĂ€lisriigi kodanik (delktivĂ”imet omav isik). Õigusrikkujaks saab olla vaid Ă”iguslikus suhtlemises olev isik.
Ülipositiivne Ă”igus ehk loomuĂ”igus (Ă”iglus) – rajatud Ă”igluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lĂ€htub ideest “igaĂŒhele oma”, mitte “igaĂŒhele vĂ”rdselt”. Õigus tervikuna – suunatud korra ja julgeoleku loomisele ĂŒhiskonnas.

Abstraktne – kehtivussĂ”ltuvus aluseks olevast vĂ”lasuhtest puudub Luuakse uus iseseisev kohustus olemasoleva kĂ”rvale Lihtsustab sissenĂ”udmist muude funktsioonide kĂ”rval TĂ€itmise korral loetakse tĂ€idetuks ka aluseks olev kohustus
Armuandmise motiiviks on humaansed kaalutlused sĂŒĂŒdimĂ”istetud isiku suhtes, kusjuures arvestatakse muidugi konkreetse toimepandud Ă”iguserikkumise tehiolusid ja Ă”iguserikkuja isikut (NB! Armuandmine toimib kuriteo toimepannud isikute suhtes!);
Õigusaktid on   dokumendid,   milles   riigiorganid   vastavalt   oma   pĂ€devusele   kehtestavad   ĂŒhiskondlikest   suhetest  osavĂ”tjate Ôigused ja panevad neile kohustusi. Õigusakt on Ôigusnormi vĂ€ljendusvorm.

Õiguslik presumptsioon – eeldatavalt toimunud fakt, nad kuuluvad konkreetsetele isikutele (mĂŒĂŒja A, ostja B, millele antakse juriidilise fakti tĂ€hendus ( inimene ei ole sĂŒĂŒdi kuni kreeditor C jne) ning realiseeruvad konkreetses Ă”igussuhtes.
Üldreegel on selline, et ka siin on piiratud vastutus, ĂŒhistu liikmed ei vastuta; samas aga TulundusĂŒhistu seadus §1 lĂ”ige 2 ĂŒtleb, et liikmed vastutavad ĂŒhistu kohustuste eest solidaarselt vĂ”i pĂ”hikirjas ette nĂ€htud ulatuses.
Aktis on nĂ€ha, et seadusandja on kasutanud karistusĂ”iguslikke termineid, nĂ€idetena vĂ”ib KarS’ist vĂ€lja tuua paragrahve, kus kasutatakse korduvaid mĂ”isteid, mis kĂ€sitlevaid nĂ€iteks Ă”igusvastasust vĂ€listavaid asjaolusid.

Artikkel 1 – VĂ€lismaalaste vĂ€ljasaatmine avaliku korra huvides Artikkel 2 – HĂŒvitusmÀÀr vÀÀralt sĂŒĂŒdimĂ”istetule Artikkel 4 – Teistkordse kohtumĂ”istmise ja sĂŒĂŒdimĂ”istmise keelamine Artikkel 5 – Abikaasade vĂ”rdsus
Õiguskantsler on sĂ”ltumatu ametiisik, kes valvab selle jĂ€rele, et Ă”igusaktid vastaksid pĂ”hiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike pĂ”hiseaduslike Ă”iguste tagamist 3. PĂ”hiseaduse tĂ€iendamise seaduse eesmĂ€rk ja sisu.
AlljĂ€rgnevad vĂ€ited on vÀÀrad, kuidas vĂ”iksid kĂ”lada tĂ”esed? Siin tuleks rĂ”hutada, et oluline on mĂ”ista asja sisu, mitte Ă”ppida pĂ€he definitsioone! NĂ€iteks:  Firmateooria pĂ”hisisu on juhtimisprotsesside kaardistamine ettevĂ”ttes.

Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, vÀÀrtuselt vĂ”i suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, sĂŒstematiseerimiseks vĂ”i kĂ€ttesaadavaks tegemiseks.
Andmise Ă”igus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel MÀÀrus jĂ”ustub 3ndal pĂ€eval pĂ€rast Riigi Teatajas avaldamist, kui mÀÀruses eneses ei sĂ€testata hilisemat tĂ€htaega
Õiguskord ehk Ă”igussĂŒsteem (Ă”iguse abil loodud terviklik elukorraldus ĂŒhiskonnas; Ă”igusnormide hierharhiliselt ja valdkondlikult korrastatud sĂŒsteem) on ĂŒhe maa (riigi) kehtivate Ă”igusnormide kogum, Ă”igussĂŒsteem kui tervik.

Õiguspositivism - tuletas â€œĂ”iguse” kehtivast 11. novembrist 1799 25. Ă”igusest ja selle kĂ”rval seadusandja tahtest, detsembrini 1799 oli ta konsul koos ei otsinud ajaloolist rahvavaimu ja Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel looduĂ”igust.
Õigussuhe - Ă”igusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus nende seoste pooled esinevad Ă”igusnormi alusel subjektiivsete Ă”iguste aluste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe tekib Ă”igustatud ja kohustatud poole vahel.
Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib Ă”igusnormi alusel 2. Mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste Ă”iguste ja kohustuste kaudu 3. Mille sĂ€ilimisel tagab riik.4. mis kannab individualiseeritud,mÀÀratletud iseloomu.

Õigussuhe on Ă”igusnormide reguleeritud ĂŒhiskondlik suhe, KOV ĂŒksus | Volikogu ja valitsus: MÀÀrus; otsus; korraldus millest osavĂ”tjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste (ainult valitsus) Kui on kohalik probleem.
ÕigussĂŒsteem - ajalooliselt kujunenud Ă”iguse sisemine ĂŒhtsus, mis tĂ€hendab positiivset Ă”igust moodustavate Ă”igusnormide jaotamist Ă”igusliku reguleerimise objekti ja Ă”igusliku reguleerimise meetodi jĂ€rgi erinevatesse rĂŒhmadesse.
Õigusvastasus – kontrollitakse ka negatiivselt ehk kas on Ă”igustav asjaolu viga on kirjutada, et Ă”igustvĂ€listavaid asjaolusid ei esine KarS, aga on ju ka teised seadused . Seega vĂ”iks kirjutada, et Ă”igustavaid asjaolusid ei esine.

Ühiskondlik prestiiĆŸ - sĂ”ltub sotsiaalsest vajadusest ja ĂŒhiskondlikust nĂ”udlusest konkreetse töö ja vastavate töötajate jĂ€rele 2. Individuaalne prestiiĆŸ- hinnang, mille indiviid vĂ”i sotsiaalne grupp ĂŒhele vĂ”i teisele ametile annab.
ĂœĂŒrileping on omapĂ€rane leping veel selle poolest, et elamuseaduse kohaselt tekivad lepingu alusel Ă”igused ka neil isikutel, kes ei ole ĂŒldse lepingu poolteks, kes ei ole lepingule alla kirjutanud ja pole seda vĂ”ib-olla nĂ€inudki.
AnalĂŒĂŒsioskus on vajalik planeerimise juures, ilma lĂ€birÀÀkimiste oskuseta ei ole vĂ”imalik konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole vĂ”imalik teha koostööd, jne. EttevĂ”tjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest valdkondadest.

Arv on vĂ€iksem seaduses sĂ€testatust (alla kolme liikme mittetulundusĂŒhingute seaduse jĂ€rgi, alla 1000 liikme erakonnaseaduse jĂ€rgi). Viimasel juhul teevad ĂŒhingu tegevuse lĂ”petamise otsuse ĂŒhingu allesjÀÀnud liikmed.
Avalik vĂ”im - Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hĂ”lmab riigivĂ”imu-ja valitsemisasutuste kĂ”rval ka aparaadi relvastatud struktuuriĂŒksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad –mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.
Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tĂ€hendab seda, et Ă”iguskaitseasutuste ĂŒlesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega.

Üksiktermin ehk singulaarterm (singular term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda terminit saab samas tĂ€henduses rakendada ĂŒhele ja ainult ĂŒhele objektile, nt vĂ€ikseim naturaalarv, VĂ”ru linn, pĂ”hjapoolseim punkt Maa pinnal.
Agent on mĂŒĂŒgiesindaja. Agent lĂ€hendab ostjat mĂŒĂŒjale, ta kogub ostjate mĂŒĂŒgitellimused ja annab need ettevĂ”tjale, hoides sellega kokku ettevĂ”tja aega ja vahendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema vĂ€ikeostjaga.
Ainsaks piiranguks on nende posti teel saatmise tĂ€ielik keeld, nende avalikkusele nĂ€itamise piirang ning teatavates piirkondades kehtiv mĂŒĂŒgikohtade litsentsimise sĂŒsteem nende kaupade mĂŒĂŒgiks 18-aastastele ja vanematele klientidele.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Aktsiaselts on Ă€riĂŒhing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (A S § 221) . OsaĂŒhing on hetkel Eestis kĂ”ige levinum Ă€riĂŒhingu vorm (1999.*aasta l oli Ă€riregistrisse kantud 23989 osaĂŒhingut, aktsiaselts e seevastu ainult 547 7 ning muid ettevĂ”tjaid veelgi vĂ€hem). KuivĂ”rd aktsiaselts ja osaĂŒhing on oma pĂ”hiolemuselt ĂŒsnagi sarnased, siis kĂ€sitleme aktsiaseltsi erisusi paralleelselt osaĂŒhingu regulatsiooniga.
Antud punkt on kohaldatav ĂŒksnes juhul, kui töövĂ”tja teab tellija soovi kasutatada tehtud tööd teatud spetsiifilisel otstarbel ja seda tööd ei ole vĂ”imalik kasutada kuna tehtud töö kasutamist piirab mĂ”ni Ă”igusakti sĂ€te.
Õiguskirjanduses on reeglina selgitatud, et pretsedendinormid (pretsedendid) ehk prejudikaadid on kohtu (tavaliselt kĂ”rgeima astme kohtu) lahendid, mis muutuvad hilisemate analoogiliste juhtumite (kaasuste) lahendamise puhul juhenditeks.

Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline Ă”iguse realiseerimine, mida teostavad pĂ€devad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne), kes on varustatud vĂ”imualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pĂ€devuse ehk kompetentsiga.
Õigustekst on keele kirjalik vĂ€ljendus, mida on vĂ”imalik seletada teatavate reeglite- mĂ”istete abil (fonoloogilised, semantilised, sĂŒntaktilised reeglid). Lingvistilise pragmaatika abil saab seostada keelereegleid ja kĂ€itumist.
Ajtine - tingitud inimese psĂŒĂŒhilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mĂ”jub eelkĂ”ige vilumus mingit laadi objektide vĂ”i teemadega kokkupuutestm alles seejĂ€rel huvi millegi vastu.

Another court - a move destined to expedite the proceedings - the Court finds that the applicant did not substantially contribute to the length of the proceedings between the two trial periods, where there was no progress in the case.
Avalik Ă”igus - hĂ”lmab Ă”igusharusid, Ă”igusinstituute ja Ă”igusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus ĂŒheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod.
ÄriĂŒhingute liigitamisel on oluliseks kriteeriumiks asjaolu, kas tema vastutus on piiratud Ă€riĂŒhingu varaga (so piiratud vastutus) vĂ”i vastutavad osanikud (kĂ”ik vĂ”i osad neist) Ă€riĂŒhingu kohustuste eest ka oma varaga (piiramatu vastutus).

Õiguse sĂŒsteem on Ă”iguse ajalooliselt kujunev sisemine ĂŒhtsus, mis tĂ€hendab positiivset Ă”igust moodustavad Ă”igusnormide jaotamist Ă”igusliku reguleerimise objekti ja Ă”igusliku reguleerimise metodi jĂ€rgi erinevatesse rĂŒhmadesse.
Õiguse tĂ€hendus tĂ€hendab suverÀÀnsus seda, kellele kuulub kĂ”rgeim riigisisene vĂ”im (nt monarhile, hiljem rahvale). Carl Scmitt defineeris suverÀÀnsuse siseriiklikus mĂ”ttes – suverÀÀn on see, kes otsustab eri olukordade ĂŒle.
Õigusnorm on ĂŒldise iseloomuga ĂŒldkohustuslik ja formaalselt mÀÀratletud kĂ€itumiseeskiri, mis luuakse riigi poolt ja lĂ”ppastmes garanteeritakse riigi poolt ja, mis on eesmĂ€rgiga luua kindla kvaliteediga kord ajas ja ruumis.

Õigusnorme ehk ĂŒldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse ĂŒksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus Ă”iguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju.
Õigusnormi mĂ”iste - ÕN on riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele antakse subjektiivsed Ă”igused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusperekonnas on riigi normatiivaktid, mis peavad kindlustama ĂŒhiskonnas Ă”igluse ja tagama korra. Romaani-germaani Ă”igusperekonda kuuluvad Euroopa mandririikide kĂ”rval ka Ladina- Ameerika riigid, Aafrika riigid ja LĂ€his-Ida maad.

Üldine pĂ”himĂ”te on kehtestatud tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse §s 36, mille kohaselt juriidilise isiku vĂ”ib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel vĂ”i otse selle juriidilise isiku kohta kĂ€iva seadusega.
Abc - analĂŒĂŒsi teiseks modifikatsiooniks on ABCDE-analĂŒĂŒs, mis tegelikult diferentseerib grupi C omakorda kolmeks, mistĂ”ttu gruppidesse E ja D kuuluvaid kaupu vĂ”ib ilma edasise analĂŒĂŒsita sortimendist vĂ€lja jĂ€tta.
Absoluutne eelis – rahvusvahelise kaubanduse abil on vĂ”imalik jĂ”uda kĂ”rgemale tasemele kui riigid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, mille osas neil on absoluutne eelis, st mida nad suudavad toota vĂ€himagi ressursikuluga.

Accomplishes – teostab 569. settlement of administrative disputes – haldusvaidluste lahendamiseks 570. committed infringements – toimepandud rikkumised 571. public employees – avalikud teenistujad 572. liability – vastutus
Ühel poolel on sĂŒĂŒteole Ă”hutavad motiivid, nt kĂ€ttemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pĂ€rssivad motiivid nagu sĂŒnnipĂ€rane vastumeelsus igasuguse vĂ€givalla vastu vĂ”i kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda.
Absoluutselt mÀÀratletud – ĂŒhene, tĂ€pne ja konkreetne valikuvĂ”imaluseta sunnivahend ‱ suhteliselt mÀÀratletud – fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid ‱ mÀÀratlemata – jĂ€tab sunnivahendi normi rakendaja otsustada

Accusandi – sĂŒĂŒdistamise Ius, iuris n Animus, i m – hing (tavakeeles), tahe (juriidilises kontekstis) Ius accusandi – sĂŒĂŒdistamise Ă”igus, Ă”igus sĂŒĂŒdistada Animus accusandi – sĂŒĂŒdistamise tahe, tahe sĂŒĂŒdistada
Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kÔige rangemad asutamise, juhtimise ja vÀhemusaktsionÀride kaitse ja aruandluse nÔuded ning miinimumkapitalinÔue on 25 000 eur. Aktsia vÀikseim nimivÀÀrtus vÔi arvestuslik vÀÀrtus on 10 senti.
Alaealiste töötamiseks on vaja ka nende esindaja nÔusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nÔusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks kooli vaheajal rohkemaks, kui pool koolivaheaega. 7-14 aastase on ka tööinspektori nÔusolek.

Annak – kui testaator ei ole mÀÀranud isikule kogu oma vara ega selle mĂ”ttelist osa, vaid ĂŒksnes teatud varalise hĂŒve, pidamata hĂŒve saajat oma Ă”igusjĂ€rglaseks, loetakse hĂŒve annakuks ja hĂŒve saaja annakusaajaks.
As perel on kasutatud kilepakendeid, mis pakendatakse AS Pere Tootmises, kuid kaupluses kohapeal kasutatakse vÀikseid kilekotte, kuid soojade leivade ja saiade puhul kasutatakse paberkotte, kuhu pakitakse lahtine ja soe toode.
Asjaga — oleks ju vastuoluline, kui lagunemist jutlustav projekt oleks ise tuumakas (reflekteerimata relativism). Segadused tulevad esmalt modernsuse mĂ”iste ning teiseks postmodernsuse post-suse erinevatest tĂ”lgendustest.

Õiguslik kĂ€itumine on indiviidide ja sotsiaalsete gruppide sotsiaalselt oluline kĂ€itumine, mis on nende teadvuse ja tahte kontrolli all ja mis on reguleeritud Ă”igusnormidega ja mille rikkumine toob endaga kaasa Ă”iguslikud tagajĂ€rjed.
Õiguslik traditsioon – inimese teadvuse sĂŒgavalt juurdunud ja nende ajalooliselt kujunenud suhtumist. Õiguse rolli ĂŒhiskonnas Ă”iguse olemusse ja Ă”iguse poliitilisse ideoloogiasse samuti Ă”igussĂŒsteemi organisatsiooni ja juhtumisse.
A 136 - lt juhtumilt 304-ni 1995. aastal, seega 2,23 korda. Kuigi on tegemist niisuguste kuritegude hĂŒppelise kasvuga, ei saa me vĂ€ita, et tapmiste arvu kasvu ja surmaotsuste tĂ€itmata jĂ€tmise vaheloleks pĂ”hjuslik seos.

Aktsiaseltsil on Ă”igus lasta vĂ€lja ka vahetusvĂ”lakirju, s.o vĂ”lakirju, mille omanikul on Ă”igus vahetada vĂ”lakiri aktsia vastu (ÄS § 241). Aktsiate vÔÔrandamist saab piirata aga ainult teiste aktsinĂ€ride ostueesĂ”igusega.
AsjaÔigusele on omased teatud pÔhitunnused, mis eristavad neid vÔlaÔigusest tekkivatest Ôigustest. AsjaÔigused on absoluutsed Ôigused, mis tÀhendab seda, et nad kehtivad kÔigi isikute suhtes ja neid tuleb kÔigil jÀrgida.
AsjaĂ”iguslik - ja vĂ”laĂ”iguslikleping (nt mĂŒĂŒgileping). Piisab suulisest kokkuleppest, teatud ĂŒleandmised registreeritakse registrites (nt auto ARK). HĂ”ivamine ehk okupeerimine – asja vallutamine tahtega seda endale pidada.

Õigusvilja – s.o tulu mida saadakse Ă”igustest vastavalt selle eesmĂ€rgile (vahetu vili), samuti tulu mida Ă”igus annab Ă”igussuhte kaudu (kaudne vili). Kasutuseelised on eelised mida annab asja valdamine vĂ”i Ă”iguse omamine.
ÜldjĂ€rgluse pĂ”himĂ”te tĂ€hendab Eesti pĂ€rimisĂ”iguses sedagi, et pĂ€rijatele lĂ€hevad ĂŒle ka pĂ€randaja ĂŒleantavad varalised kohustused ja pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”ib pĂ€randaja ise oma viimse tahtega kindlaks 31. TesteerimisvĂ”ime mĂ”iste.
Aine mahust on omandatud 91
100 protsenti. 1.4.2 hinne “4” – “vĂ€ga hea” – Ă”ppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu vĂ€ga hea tundmine Ă”ppeprogrammi ja Ă”pikute mahus, vĂ€ga hea Ă”pitulemuste rakendamise oskus.

Ajutiseks valitsuseks nimetatakse valitsust, mis moodustatakse ĂŒhiskonnas toimuvate murranguliste sĂŒndmuste ajal, kus vana konstitutsiooniline kord on kaotanud kehtivuse, uut mÀÀramata ajaks vastuvĂ”etud konstitutsiooni aga veel pole.
Astme kohus on kohtuasja lahendamisel jÀtnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva Ôigustloova akti vÔi vÀlislepingu, tunnistades selle pÔhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse vÔi mÀÀruse Riigikohtusse.
AĂ” - ga mittekaitstav intellektuaalse tegevuse tulemus (ideed, faktid, andmed, pĂ€evauudised, scĂšne Ă  faire). - slaid 9; AutÕS §-s 5 on loetletud need intellektuaalse tegevuse tulemused, mida autoriĂ”igus ei kaitse.

Õiguskindluse pĂ”himĂ”ttele on isikul Ă”igus nĂ€iteks vaidlus lĂ€bi vaadata selle esemeks olnud sĂŒndmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalĂ”iguses keelatud.
Ühendriikide 60 - 70%-st83 Ka 2006. aastal kandis vaid 13% kinnipeetavatest karistust esimest korda. Umbes pooled kinnipeetavad olid karistatud ĂŒle nelja korra ning ĂŒlejÀÀnud olid kinnipidamisasutuses teist vĂ”i kolmandat korda.
Üldkoosolek on ĂŒhistu Osanik ei vastuta isiklikult kĂ”rgeim organ, otsused TulundusĂŒhistu 2500 kaks tulundusĂŒhistu kohustuste eest, tehakse hÀÀletusel, kus igal kui pole kokku lepitud teisiti ĂŒhistu liikmel on ĂŒks hÀÀl.

ĂœĂŒrileandja remondi - vĂ”i puuduse kĂ”rvaldamise kohustus; 3.4.11. Lepingu viimasel kehtivuspĂ€eval ĂŒle andma ĂœĂŒrileandjale Eluruumi koos Sisustusega seisundis, mis vastab LepingujĂ€rgsele kasutamisele, arvestades harilikku kulumist.
Analoogiline on sundlĂ”petamine nĂ”ude esitamine ka osaĂŒhingu puhul (ÄS § 203 lg 2, § 366 lg 2). Nii aktsiaseltsi kui osaĂŒhingu puhul vĂ”ib kohus mÀÀrata tĂ€htaja sundlĂ”petamise aluseks olevate asjaolude kĂ”rvaldamiseks.
Arst lombroso on esitanud mÔtte, et kuritegevus on inimesse suurel mÀÀral geneetiliselt programmeeritud. Ta vÀitis, et kurjategijad on tihti umbes kolmandik kÔigist rasketest kuritegudest ette mÀÀratud kurjategijaks saama.

Õigusega sarnased – juba kaheteistkĂŒmne tahvli seadused eristasid jumalikku ja sekulaarset Ă”igust, keel oli mĂ”istetav ja kĂ€ttesaadav kogu rahvale ning ĂŒritati kaitsta ĂŒhiskonda andes inimestele kindlad Ă”igused ja kohustused.
Õiguskantsler on Eesti Vabariigis oluline institutsioon, kuna tema pĂ€devusse on ĂŒlesanded, mis on kĂŒll ĂŒlimalt olulised, kuid mida erinevatel pĂ”hjustel tĂ€idesaatva-, seadusandliku- vĂ”i kohtuvĂ”imu kĂ€tte usaldada ei saaks.
Õigusrikkumine on aga Ă”igusnormidega vastuolus olev tegu, seega kĂ€itumine, milles subjekt eirab Ă”igusnormidega kehtestatud keeldu, ei tĂ€ida oma juriidilist kohustust vĂ”i ĂŒletab tema kĂ€itumisele Ă”igusnormiga lubatud piirid.

Ühine julgeoleku - ja kaitsepoliitika 1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ĂŒhise vĂ€lis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemise vĂ”ime, kasutades tsiviil- ja sĂ”javĂ€elisi vahendeid.
Ühisautorsus – teos moodustab ĂŒhe jagamatu terviku  Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tĂ€hendusega osadest (vĂ”imalik kasutada sĂ”ltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaĂŒks eraldi identifitseeritavad.
Üksikisikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavĂ”tuks, huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ĂŒksiku heaks, huvi individuaalse tegevusvabaduse vastu riiklike rĂŒnnete eest.

As perel on koostatud enesekontrolliplaan, mis sisaldab kĂ”ike vajalikke informatsioone, mis peavad olema esitatavad dokumendis inspektsiooni kontrolli kĂ€igus.AS Pere Leiko – 2 enesekontrolliplaan ĂŒlevaatlikult (Lisa 4)
ÕigusemĂ”tlemine on vĂ€ga mitmetasemeline ning ei kulge ainult horisontaalseid teid pidi, sest sellel on erinevad tasemed (level’id). Õiguse tundmaĂ”ppimise vertikaalne tee pole nii pika ajalooga olnud kui horisontaalsed viisid.
Õigusnorm on riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele antakse subjektiivsed Ă”igused ja pannakse juriidilised kohustused.

Õn on riigist lĂ€htuv ja riigi poolt kaitstav ĂŒldkohustuslik kĂ€itumisreegel, millega antud liiki korduvatest ĂŒhiskondlikest suhetest osavĂ”tjatele antakse subjektiivsed Ă”igused ja pannakse juriidilised kohustused.
Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavĂ”tuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ĂŒksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rĂŒnnete eest.
Üheks pĂ”hjuseks on nĂ€htus, mida nimetatakse anoomiaks (mis teisisĂ”nu tĂ€hendab „reguleerimatust“). Selle nĂ€htuse olemust selgitades rĂ”hutas ta, et inimeste elu reguleerimisel on tĂ€htis roll sotsiaalsetel ettekirjutustel.

Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku ̈ tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: mĂŒĂŒgi-, ĂŒĂŒri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe vĂ”i enama isiku tahteavaldus.
Ülesanne ĂŒhiskondliku - ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretentsionikas ja lahendamatu, ehkki seadusele pĂŒĂŒti anda nii suur ulatus (19 160 §) kui vĂ”imalik ja pedantse jĂ€rjekindlusega tĂ€psustada kĂ”ik detailid.
Analoogia - Ôigussuhet reguleeriva sÀtte puudumisel kohaldatakse sÀtet, mis reguleerib reguleerimata Ôigussuhtele lÀhedast Ôigussuhet, kui Ôigussuhte reguleerimata jÀtmine ei vasta seaduse mÔttele ega eesmÀrgile.

AsjaĂ”igus – reguleerib varalised suhed ĂŒhiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule vĂ”imalike rĂŒnnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. VĂ”imaldab teiselt poolt asjaĂ”igusliku tagatise
Õigusnormi mĂ”iste - Õigusnorm on ĂŒldise iseloomuga, ĂŒldkohustuslik ja formaalselt mÀÀratletud kĂ€itumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pĂ€deva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga.
Õigusteadlaste arvamused - Vana-Roomas olid Ă”igusallikatena tuntud autoriteetsete juristide arvamused. TĂ€napĂ€eval on eriti anglosaksi maades kohtutes laialdaselt kasutatud tuntud juristide, eriti kohtunike mitteametlikud kommentaarid.

Ümbertöötamisel – kui keegi heauskselt töötas ĂŒmber vÔÔra vallasasja, siis on uueks omanikuks heauskne ĂŒmebrtöötaja, kui uue asja vÀÀrtus on suurem eelneva asja omast, vastasel juhul on aga omanikuks esialgne omanik.
Akt - Vormistatakse ĂŒldplankile nagu ka kĂ€skkirjad ja avaldused VEEL VAJA TEADA: Kui ei ole AKT-i sisuga nĂ”us, siis enne kui dokumendile allakirjutan on vĂ”imalus kirjutada oma eriarvamus ja see lisatakse aktile.
Aktspt on hilinenult vĂ€lja saadetud vĂ”i on vĂ€lja saadetud Ă”igeaegselt, kuid teatud pĂ”hjustel on see hilinenud ( VÕS §22). Kui aktsept on hilinenult vĂ€lja saadetud, siis tuleb aktsepti kĂ€sitleda kui uut oferti.

Asetuse taga on mh nn Hume’i seadus (“Hume’i giljotiin”5): faktidest (kuidas asjad on) ei saa tuletada norme (kuidas asjad peaksid olema), sest mitte-hinnangulistest eeldustest ei saa tuletada hinnangulist otsustust.
Autonoomia – poliitilis-territoriaalne ĂŒksus, millele on antud eriline Ă”iguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna entnilist kossseisu, kultuuri, ajaloolisi traditsioone ja olme erisusi.
Autonoomia – kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, st iseseisvust kohaliku elu kĂŒsimuste otsustamisel sealhulgas ka piiratud Ă”igust anda seadusi kohaliku tĂ€htsusega kĂŒsimustes.

Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkĂ”ige aga kirikule tema vÀÀrika koha omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse.
Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja garanteeritud kindel kĂ€itumiseeskiri. Samas on palju asju, milleks seadus ei ole suuteline – nt „hea elu seadus”. Normatiivne ja kommunikatsiooni meedium vĂ”ib olla puudulik.
Õigusnorm on inimeste kĂ€itumist reguleeriv kĂ€sk vĂ”i keeld, mis peab vastama kolmele kĂŒsimusele: 1) Peab nĂ€itama, millised on Ă”igused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk milline on subjektilt nĂ”utav kĂ€itumine.

Õigussuhte ĂŒldobjekt - ĂŒhiskondlikud suhted Õigussuhte eriobjekt - igal Ă”igussuhtel on oma kindlad asjad - kĂ”ik need vallad jm asjad Jurajurajurajurajurajura TeovĂ”ime- isiku vĂ”ime oma tegudega omandada Ă”igusi ja kohustusi vms
Aktsia on vabalt vÔÔrandatav (ÄS § 229 lg 1). ‱ Teiste aktsionĂ€ride ostueesĂ”iguse aktsiate vÔÔrandamisel kolmandale isikule vĂ”ib sĂ€testada pĂ”hikirjas (ÄS § 229 lg 2) – tehingust tulenev ostueesĂ”igus.
Artikli ii - 101 lĂ”ikest l tulenevat Ă”igust erapooletule ja Ă”iglasele asja kĂ€sitlemisele peetakse ĂŒldklausliks, mis peaks viitama, et selles artiklis antud loetelu subjektiivsetest menetlusĂ”igustest ei ole ammendav.

Asjaolude ilmnemist on lubatud ainult erandjuhtudel – sellekohase otsuse vĂ”ivad osanikud vastu vĂ”tta, kui tegemist oli ĂŒhingu lĂ”petamisega ĂŒhinglepingus sĂ€testatud alusel, tĂ€htaja möödumisel vĂ”i eesmĂ€rgi saavutamisel.
Äriregistri kanded on avalikud, samuti ka need dokumendid, mida ettevĂ”tja vastavalt seadusele enda kohta Ă€riregistrile esitama peab (§ 28 lg 1). Seadus nĂ€eb ette ka olulisemate kannete avaldamise „Ametlikes Teadaannetes”.
Õigus töötuskindlustushĂŒvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele vĂ”etud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaĆŸi vĂ€hemalt 12 kuud töötuna arvelevĂ”tmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Õigusriik on ĂŒhelt poolt sarnane igale teisele riigile ja tal on samad tunnused, aga lisaks veel eritunnused. Need eritunnused vaĂ”ivad leida oma vĂ€ljenduse Ă”igusnormides, Ă”iguse instituutides vĂ”i ĂŒldpĂ”himĂ”tetes.
Üksikuteks lepinguliikideks on siin kĂ€sundusleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping,tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövĂ”tuleping, veoleping, speditsioonileping,pakettreisileping ja hoiuleping.
Aine edastamisel on autorid lĂ€htunud haldusĂ”iguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis vĂ€lja kujunenud 1994.a. lĂ”puks, kuid toimetamise kĂ€igus on pĂŒĂŒtud sisse viia ka 1995.a. augustini toimunud muudatusi.

Õigussuhe - vĂ€hemalt kahe Ă”igussubjekti vaheline Ă”iguslik seos, mis tekib Ă”igusnormi alusel konkreetsest asjaolust. HaldusĂ”igusvĂ”ime ja haldusteovĂ”ime ->haldusĂ”iguse subjekt muutub haldusĂ”igussuhete subjektiks.
ÕigussĂŒsteem - Ühiskondlike suhteid reguleerivate Ă”igusnormide teatud kvalitatiivselt mÀÀratletud ĂŒhtsus, Ă”igusnormide struktuurne paigutus Ă”igusharude ja institutsioonide kaupa. ÕigusĂŒsteem: avalik- ja eraĂ”igus.
A ps - st h) Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele Ă”igusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse sĂŒsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal.

AbinĂ”u on Ă”igustatud, kui ta on demokraatlikus ĂŒhiskonnas vajalik ega moonuta piiratava Ă”iguse olemust ehk proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk vĂ”rdelisuse pĂ”himĂ”te koosneb kolmest astmest.
Ajakirjandus - ehk meediavabadusel (§ 45 koosmĂ”jus §-ga 44) on ÀÀrmiselt suur kaal demokraatia pĂ”himĂ”tte jaoks, sest vaba ja kallutamata informatsiooni liikumine on demokraatia pĂŒsimise möödapÀÀsmatu tingimus.
Arest - vÔib kohaldada eelkÔige siis, kui vÔlgnik ei tÀida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavÔtu vÔi vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub elukohast lahkumise vÔi pankrotivara kÀsutamise keeldu.

Avalik tervishoid – elanikkonna vĂ”i selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
Ähvardus on Ă”igusvastane juhul, kui Ă”igusvastane on tegu vĂ”i tegevusetus, millega tehingu teinud isikut Ă€hvardati. Samuti on Ă€hvardus Ă”igusvastane, kui Ă”igusvastane on Ă€hvastuse mĂ”jul tehtud tehingu eesmĂ€rk.
Õigusinstitutsioonide tĂ€henduses on asutused, ĂŒhendused, ĂŒhingud, nende liidud, koolid, haiglad, parlament, riigivalitsus, ministeeriumid jne. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis mÀÀratlevad aktsioone, tegevust, tegu vĂ”i toimingut.

Õigusnormist anglo - ameerika Ă”igussĂŒsteemis; Ă”igussuhe: mĂ”iste, reguleerimise objekt, Ă”igussuhte struktuur, subjektiivne Ă”igus ja juriidiline kohustus; Ă”igussuhte objekt, sisu ning Ă”igussubjektsus; juriidilised faktid.
Ühinemisdirektiiv maksuĂ”iguslik – maksuneutraalsuse tagamine ĂŒhinguĂ”iguslike tehingute korral (printsiibis mitterahalised tehingud). Eesti OÜ ĂŒhineb teise Eesti OÜga Jukul osalus 50 %, 1. Ă€riĂŒhing jaguneb-> maksuneutraalne toiming.
Aktsiaselts – Äriseadustiku §221 – Aktsiaselts on Ă€riĂŒhing, millel on aktsiateks jaotatud Ă€rikapital; aktsionĂ€rid ei vastuta ASi kohustuste eest; aktsionĂ€rid riskivad vaid selle osaga, mis nad ASi paigutavad.

Ameti pladirektor – kĂ€skkirjad, ettekirjutused, otsused (MN) Inspektsiooni peadirekotr – kĂ€skkirjad ettekirjutused, otsused(MN) Kohalik maavanem – korraldused Omavalitsuse volikogu – mÀÀrused, korraldused, otsused
Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ĂŒkskĂ”ik millisel omandivormil pĂ”hinevas asutuses, ettevĂ”ttes vĂ”i organisatsioonis, kui temale on riigi, kohaliku omavalitsuse asutuse vĂ”i omaniku poolt pandud haldamis-,
AsjaĂ”igus on isiku tĂ€ielik vĂ”im asja ĂŒle. Omanikul on Ă”igus asja vallata, kasutada ning kĂ€sutada ning nĂ”uda kĂ”igilt teistelt isikutelt nende Ă”iguste rikkumise vĂ€ltimiste ja rikkumise tagajĂ€rgede hĂŒvitamist.

AsjaÔiguseks on omandiÔigus ning piiratud asjaÔigused, milleks on servituudid, reaalkoormatised, hoonestusÔigus, ostueesÔigus ja pandiÔigus. Lisaks vÔib seaduses eelnevalt nimetatule sÀtestada ka muid asjaÔigusi.
Õiglus on kantud soovist hea Ă”iguse jĂ€rgi – Ă”igus viiakse ellu siis, kui igaĂŒks saab oma. ‱ Õiglus tĂ€hendab eelkĂ”ige inimeste vĂ”rdset kohtlemist, samas ka igaĂŒhe vajaduste ja vĂ”imete arvesse vĂ”tmist.
Õigusrikkumise subjektiks on Ă”igusrikkuja, kelleks vĂ”ib olla inimene, sĂ”ltumata tema seosest riigiga. Õigusrikkujaks saab olla vaid Ă”iguslikus suhtlemises osalev isik, seega Ă”igussubjektsust, eelkĂ”ige deliktivĂ”imet omav isik.

Õigussuhteks nimetatakse Ă”igusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad Ă”igusnormi alusel subjektiivsete Ă”iguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on Ă”igusnormi sisuks.
Üheks meetodiks on Venni diagrammid, mille leiutas inglise loogik J. Venn (1834–1923). Nii Venni diagrammid kui ka Euleri diagrammid (ringid) illustreerivad terminite mahtude vahelisi suhteid, ent kĂ€sitlused on erinevad.
Üldkoosoleku toimumine on nĂ€itajaks, kas selts juriidiliselt tegutseb vĂ”i mitte, ning ĂŒldkoosoleku mittetoimumine tĂ€hendab juriidiliselt tegevuse lĂ”ppu (ka inimene loetakse surnuks alates hetkest, mil lĂ”peb tema ajutegevus).

Vote UP
-1
Vote DOWN
Ületunnitöö - tööandja saab nĂ”uda vaid ettevĂ”tte vĂ”i tegevusega seotud ettenĂ€gematute asjaolude tĂ”ttu, eelkĂ”ige kahju tekkimise Ă€rahoidmiseks; - hĂŒvitamine vaba aja andmisega vĂ”i rahas (1,5 x töötasu); - tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pĂ€rast tööpĂ€eva lĂ”ppu tĂ€iendavat vaba aega vĂ”rdselt 13 töötundi ĂŒletanud tundide arvuga.
Alla 10 - aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei pÔlvne ja kes ei ole selle lapse vÔÔrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripÀeva lapsendamise kohtuotsuse jÔustumise pÀevast arvates.