Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused (1)

1 HALB
 
Zooloogia vastused
1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad.
Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub
pärilikkusaine nende paljunemiseks..
Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub
kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas
kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine
ja sigimine.
Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes,
mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede
varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste
elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid.
Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja
sopistades jätkeid, mille abil loomad liiguvad ja võivad haarata toitu.
Enamikul ainuraksetel on püsiva kujuga keha. Kehakuju aitavad hoida tihe membraan
ja mõnedel ainuraksel ka sisemine mineraalskelett või keerulise ehitusega ränioksiidist
või kaltsiumkarbonaadist kojad. Paljud ainuraksed on värvuselt rohelised, sest neis
leidub rohelist valgustundlikku pigmenti, klorofülli. Enamik ainurakseid on
liikumisvõimelised. Amööbid kulgevad edasi keha edasi sopistades. Viburloomad
liiguvad keerutades ühte või mitut viburit ja justkui kruvides ennast ümbritsevasse
vette. Ripsloomad liiguvad edasi keha katvate ripsmete sõudmise teel. Enamik
ainurakseid liigub vabalt ringi, vaid vähesed elavad veekogu põhjale kinnitunult.
Mõned ainuraksetest viburloomadest on võimelised kasutama päikeseenergiat, et
valmistada endale toitaineid süsihappegaasist ja veest. Soojade suveilmadega
hakkavad viburloomad veekogudes kiiresti paljunema, põhjustades lühikese aja pärast
roheka veepinna teket, mida rahvasuus kutsutakse "vee õitsemiseks". Mõned
fotosünteesivad ainuraksed viburloomad, näiteks kerasviburlane, moodustavad
kolooniaid. Kerasviburlase koloonia põhimassi moodustab rakukestadest tekkinud
sültjas aine, mille pinnal paiknevad koloonia üksikisendid. Koloonias elavad
viburloomad sarnanevad ehituselt üksikult elavate viburloomdega, kuid koloonias on
loomade tsütoplasmaniidikesed, mis ühendavad üksikuid isendeid. Tänu koloonialisele
eluviisile on kerasviburlased võimelised liigutama oma vibureid koordineeritult.
Tihti hakkab kerasviburlase koloonias mõni viburloom paljunema ja nii moodustuvad
kerasviburlase sisse tütarkolooniad. Mõnedel viburloomadel on olemas ka
valgustundlik silmtäpp, mille abil nad eristavad valgust ja pimedust. Kui sellised
viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga
võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja
ainuraksetest.
Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest.
Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii
üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks
amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad.
2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või
moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist
ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega
basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime,
mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk,
näärmekoed.
Sidekude asub organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne. Seob omavahel kudesid ja
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #1 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #2 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #3 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #4 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #5 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #6 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #7 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #8 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #9 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #10 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #11 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #12 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #13 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #14 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #15 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #16 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #17 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #18 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #19 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #20 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #21 Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused #22
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kadi köster Õppematerjali autor

Lisainfo

Selles töös on vastatud kordamisküsimustele mis tuleb eksamil Veekogude elustikus
kordamisküsimuste vastused , vastatud on kõigile küsimustele , sisaldab zoloogia osa ainult , hulkharjasussid , lameussid , vähid , ainupõlvsed , ripsussid , käsnad

Mõisted

ainuraksed, ainuraksed, ainuraksetel, enamikul ainuraksetel, eluviisile, mõnedel viburloomadel, ainuraksed, epiteelkoele, kohev sidekude, rasvkude, silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude, ainevahetus, sigimine, monofüleetiline rühm, parafüleetiline rühm, parafüleetiline rühm, arhaikum, proterosoikum, kasvas maismaaselgroog, käsnasid, käsnad, magevetes, käsnadele, käsnadel, putkloomad, õisloomad, kammloom, karikmeduus, kahekülgsete keha, bilateraalsümmeetria, bilateraalsümmeetrial, keha eesotsas, bil, ripsussid, kahepõlvsed, ripsussid, kärssussid, ainupõlvsed, sõrmikketaslane, kahepõlvsed, paelussid, ümarussid, jõhvussid, mõlemail, igas lülis, meelelunditest, täidetud kehaõõs, vereringesüsteem, ringsooned, metanefriidid, sooltoru, lihastik, magu, tavalisemad kaanid, hulkharjasussid, vööussid, väheharjasussid, kaanidele, torbiklimused, vagellimused, kõhtjalgsed, eeslõpuselised, tagalõpuselised, liistaklõpuselised, meres vastsed, lasnjalgsed, peajalgsed, koja ehitus, magevees, kopsteod, eesti maismaal, looted, erituselundid, iseloomulik lülistus, suu kohal, lahk, merelistel pärgvastne, kalatäi, vääneljalalistega, pearindmik, pea jätketest, jõevähi maos, seedelundiks, vereringeelundkond, ülemvähid, emaste tagakeha, lühihännalisi vähkisid, aerjalgsed, silesaba, kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hämmalised, ämblikud, lestad, hiidjalgsed, hulkjalgsed, tiivutuist, siselõugsetel, siselõugsed, välislõugsed, harjashännalised, tugevdamiseks, kahetiivalistel, täismoone, vaegmoone, meenutada valmikut, vastse rindmikul, liidriklased, lutikalised, enamikul liikidel, veelutikalistest, vesijooksiklased, selgsõudurlased, ehmestiivalised, liblikad, algliblikatel, vastsed, osa karvu, võrgendikoilased, aiakahjur, vaksiklased, kahetiivalised, ühiseks tunnuseks, kahetiivaliste hulgas, pikatundlalised, vastsetel, valmikutel, hallasääsk, surusääsklased, valmikud, kihulased, kinnitumiseks, moodustavad lühitundlalised, parmlased, vastsed taim, päriskärblased, valmikute toiduks, maokiinlased, ninakiinlased, tuntumad liigid, lihakärblased, vastsed, surusääsklased, pistesääsklased, klaasiksääsk, pistesääsklased, lutikad, prussakad, termiidid, kiletiivalised, astlalised, emased, loote lõigustumine, karikloote, paljudes rühmades, teissuused, hiljusesüsteem, ambulakraalsüsteem, meriliilia, meritäht, madutäht, merisiilik, aristotelese latern, poolkeelikloomad, neelhingsed, sulgpeased, lõugsuused, kõhrkalad, luukalad, lihasuimsed keda, paarisuimedel, sinigael, põhjaloomastik, veepinna loomastik, nekton, planktoni vähid, mikrobentos, makrobentose loomad, nektobentos, bentos, sügavamal, läänemeri, ponto, läänemerre

Sisukord

  • Zooloogia vastused
  • Hulkrakse
  • Epiteelkude
  • Sidekude
  • Lihaskude
  • Närvikude
  • Ainevahetus
  • Sigimine
  • Monofüleetiline rühm
  • Parafüleetiline rühm
  • Polüfüleetiline rühm
  • ARHAIKUM EHK ÜRGEOON
  • Ordoviitsium
  • Silur
  • Devon
  • Karbon
  • Triias
  • Juura
  • Paleogeen
  • Neogeen
  • Kvaternaar
  • Käsnasid
  • Placozoa ja
  • Ripsussid
  • Kahepõlvsed e. imiussid
  • Ainupõlvsed
  • Ümarussid
  • Kummarloomad
  • Vagellimused
  • Eeslõpuselised
  • Rõngussid
  • Aerjalgsed
  • N: skorpionilised
  • Hämmalised
  • Lestad
  • Hulkjalgsed
  • Selgsõudurlased
  • Termiidid
  • Kiletiivalised
  • Käsijalgsed
  • Eesti vetes elavad imetajad ja linnud
  • Pelagiaal
  • Pontoporeia femorata, Myoxocephalus quadricornis, Phoca hispida

Teemad

  • kondrotsüütideks
  • Liikumine
  • Ärrituvus
  • PROTEROSOIKUM EHK AGUEOON
  • Kambrium
  • Perm
  • Kriit
  • Homo sapiens’i
  • Käsnasid
  • Putkloomad
  • õisloomad
  • Kammloom
  • Hüdralaadsed
  • Protohydra leuckarti
  • Aurelia aurita)
  • mecozoa
  • Bilateria
  • Kiirelised
  • Radialia
  • radiaalsümmeetrilised loomad
  • Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus
  • suunatud liikumisvõime tekkimisele
  • metameeria
  • Ainupõlvsed
  • Paelussid
  • Ripsussid
  • Kärssussid
  • Ainupõlvsed
  • Diplozoon paradoxum
  • Kahepõlvsed e. imiussid
  • Paelussid
  • Ümarussid
  • Jõhvussid
  • Gordius aquaticus
  • Dorylaimus stagnalis
  • Kummarloomad
  • Bryozoa, Ectoprocta
  • Ectoprocta
  • Entoprocta
  • Hulkharjasussid
  • Vööussid
  • Väheharjasussid
  • Kaanid
  • Kl:torbiklimused, soomuslimused
  • vagellimused, teod e.kõhtjalgsed, karbid, lasnjalgsed, peajalgsed.Torbiklimused
  • Soomuslimused
  • Teod e. kõhtjalgsed
  • Tagalõpuselised
  • Karbid e.liistaklõpuselised
  • Lasnjalgsed
  • Peajalgsed
  • Koja ehitus
  • Kopsteod
  • Eesti magevees
  • Eesti maismaal
  • Macoma baltica, Cerastoderma
  • Suured mageveekarbid
  • Väikesed
  • mageveekarbid
  • Lülijalgsed
  • Aerjalalised
  • Vääneljalalised
  • Karpvähilised
  • Kakandilised
  • Kirpvähilised
  • Aerjalgsed
  • vesikirbulised
  • Karpvähid
  • Müsiidilised
  • kümnejalalised
  • Hiilgevähk
  • Ürglõugtundlased
  • ämblikulaadsed
  • Ämblikud
  • Hiidjalgsed
  • Hulkjalgsed
  • Täismoone
  • Vaegmoone
  • eristiivalised
  • Taolistiivalised
  • Liuskurid e. vesijooksikud
  • Kärestikulutikas
  • segatoidumardikalised
  • Liblikad
  • Surusääsklased
  • Pistesääsklased
  • Klaasiksääsk
  • Lutikad
  • Prussakad
  • Täid
  • Kirbud
  • Termiidid
  • pidevkehalised
  • munetilised
  • Käsijalgsed
  • Protostomia
  • Deuterostomia
  • Chordata
  • Hemichordata
  • Echinodermata
  • meriliiliad, meritähed, madutähed
  • ketastähed, merisiilikud, meripurad
  • Meriliilia
  • Meritäht
  • Madutäht
  • Merisiilik
  • Meripura
  • Poolkeelikloomad
  • sulgpeased
  • Neelhingsed
  • Sulgpeased
  • Koljutud
  • Süstikkala
  • Selgroogsed
  • Pisces
  • Agnatha, Cyclostomata
  • Cephalaspidomorpha
  • Myxini
  • lõuatud e. sõõrsuud
  • lõugsuused
  • silmud
  • ojasilm
  • pihklased
  • Lõugsuused
  • Kõhrkalad e. varilõpuselised
  • Luukalad
  • Kiiruimsed
  • Lihasuimsed
  • kopskalad ja vihtuimsed
  • Eesti vetes elavad imetajad ja linnud
  • bentaal
  • Saduria entomon, Mysis relicta
  • Dreissena polymorpha
  • Eriocheir
  • sinensis

Kommentaarid (1)


Ronald Laarmaa: kahjuks ei sobinud mulle
23:06 12-12-2011


Sarnased materjalid

33
doc
86
docx
25
docx
19
doc
34
doc
35
doc
84
docx
18
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto