100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses. Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada. Selle essee aluseks võtsin noorsootöötaja kutsestandardi 4. Taseme kirjelduse. Kompetentse ja tubli noorsootööspetsialisti roll kohalikus omavalitsuses on väga suur. Just valla noorsootööspetsialist on see, kes loob kahepoolse koostöö vallavalitsuse ja noorte vahel, mis annab noortele võimaluse aktiivselt rääkida ka
(entk.ee) Noorte osaluse valdkonda reguleerivad Eestis ÜRO Lapse õiguste konventsioon (1989), Euroopa Noortepoliitika Valge Raamat (2001) ja ühised eesmärgid (2003) ning Eesti noorsootöö strateegia 20062013. 2010. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus noortestrateegia (Valge, Reitav 2009) Noorsootöö maastiku olulised asutused (tegevusvaldkonnad, eesmärgid, struktuur) 1. Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on 1999. aastal loodud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames. ENTK teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkuda selleks väärtusliku nõu ja teavet ning esindada, teadvustada ja kaitsta
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ning seepärast on vaja erinevatel el
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741158) Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige. Töö eesmärk: Eesti ja oma piirkonna noorsootöö korralduse olukorra analüüsimine noorsootöö korraldamise alusdokumentidest lähtuvalt. Lähtudes töö ülesandest on püstitatud järgmised ?
PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis teg
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR RAHVUSVAHELINE NOORSOOTÖÖ Elina Petrovskaja VAATLUSPRAKTIKA ARUANNE JÄRVE NOORTEKESKUS VALGA NOORTEKESKUS Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Minu eesmärgid lk 3 Järve Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 4 Suhtlemine lk 6 Valga Noortekeskus, Õppe-ja tegevuskeskkond lk 9 Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekesku
kahtlema ja teadlikult erinevaid rolle valima. Soostereotüüp on lihtsustatud ettekujutus inimesest, mille aluseks loetakse vaid tema soolist kuuluvust. Nii näiteks tüüpilist meessugu ja mehelikkust iseloomustab agressiivsus, jõulisus, julgus, tugevus, kiirus, loogilisus, aktiivsus, kompetentsus ning tüüpilist naissugu ja naiselikkust iseloomustab õrnus, tagasihoidlikkus, nõrkus, saamatus, emotsionaalsus, passiivsus ja sõltuvus (Gender Identity 2012). 6 Et saada meheks või naiseks, peab inimene teadvustama oma sugulise kuulumise ja omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta kuulub, kas ta on poiss või tüdruk, kas talle meeldivad mehed või naised. Kui inimene saab sellest aru, võtab ta omaks selle küsimusega seotud stereotüübid. Kuigi isiksuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid