XX sajandi esimesed aastad Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

XX sajandi esimesed aastad Eestis


  • XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused

    Tartu

    liberaalid

    Tallinna radikaalid
    Sotsiaal-demokraadid
    Hääle-kandja
    Postimees
    Teataja
    “Uudised”
    Eest- vedaja
    Jaan Tõnisson
    Konstantin Päts
    Peeter Speek
    Haritla -sed
    V. Reiman , K.A.Hindrey jt.
    A.H. Tammsaare , J.V. Veski jt.
    M. Martna , E. Vilde jt..
    Toetajas-kond
    Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus
    Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised
    Üliõpilased, töölised
    Problee-mid Eesti ühiskon-nas
    • Arendada rahvuslikku eneseteadvust
    • Võidelda venestamise ja saksastamisega
    • Eitati klassivõitlust
    • Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus
    • Baltisakslaste väljatõrjumine ühiskonnast
    • Mõisteti klassivõitluse paratamatust
    • Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele
    • Pooldati klassi-
    võitlust
    Problee-mid Vene riigis
    • “suur poliitika” on väikerahvaste-le ohtlik
    • pooldati parlamentaar-set monarhiat
    • Eesmärkide nimel sekkuda “suurde poliitikasse”
    • Edu võib saavutada liidus Vene demokraatidega
    • Pooldati demokraat- likku vabariiki
    • Nõuti õigusi vähemus-rahvustele

  • 1905.aasta revolutsioon
  • Põhjused:
    • Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes:
    valitses venemeelsus ja – keelsus, kus Eesti rahva käekäigust
    ei hoolitud
    • eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil
    • Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast
    • Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord
    • Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
    • Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga ( 1904 -1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasi

  • Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril
  • Revolutsiooni algus:
    • rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad
    • enamlevinuks palvekirjad võimudele – “Postimehe” ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform ) ja “Teataja” radikaalsemad ettepanekud ( konstitutsiooniline monarhia ja reformid )

    d) 16. oktoobri veretöö:
    • ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised
    • 16.oktoobril Uuel turul suur rahvakoosolek
    • sõjavägi avas tule demonstrantide pihta – 94 surnut , üle 200 haavatu
    e) 17. oktoobri manifest:
    • Nikolai II lubas kokku kutsuda Riigiduumaülevenemaalise rahvaesinduse ja tagada kodanikuvabadused (sh. luua poliitilisi organisatsioone)
    • ERE (Eesti Rahvameelne Eduerakond) - novembris 1905 J. Tõnissoni asutatud esimene legaalne partei Eestis (nõudmisteks konstitutsiooniline monarhia, Eestile enesemääramisõigus, talumaade suurendamine )
    • ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus) – P.Speek jt., kelle eesmärgiks oli autonoomne Eesti sotsialistlikul Venemaal
    • Teataja” ringkonnad ei jõudnud partei loomiseni
    • loodi esimesed ametiühingud (Tallinnas ja Tartus)

    f)Rahvaasemike koosolek - revolutsioonimeeleolude rahustamiseks ja ühisseisukohtade väljatöötamiseks J.Tõnissoni algatusel Tartus novembri lõpul:
    • üle Eesti u. 800 saadikut (vallad, linnad, seltsid)
    • juba koosoleku algul vastuolud koosoleku juhataja valimisel
    • J.Tõnissoni pooldajad lahkusid ja toimus 2 eraldi koosolekut:

    Mõõdukamad (J.Tõnisson) “Bürgermüsse” saalis
    Radikaalid (Jaan Teemant )

    Tartu Ülikooli aulas

    • Konstitutsiooniline monarhia
    • Rahvaesinduse valimine
    • Ühtse rahvuskubermangu loomine
    • Baltisakslaste privileegide piiramine
    • Riigimaade jagamine talurahvale
    • Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik
    • Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine
    • Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust
    • Kõigi maade jagamine talurahvale
    • Rahva relvastamine

    g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus:
    • detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega
    • 12.detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama (160)
    • asuti ka vallavalitsusi üle võtma
    • korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid
    • ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele
    • paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma)
    • suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti

  • Revolutsiooni tähtsus:
  • Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917 – 1920
  • Eestlased tunnetasid oma jõudu
  • Tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas
  • Olulisemaks saavutuseks oli eestikeelse koolihariduse lubamine 1906.a.
    Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke
    1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel
    Etapp
    Saksamaa
    Elitaarne - kirjanikud , kunstnikut jt tippharitlased (rahvusliku eliidi kujunemine)
    Fichte , Goethe , Herder, Schiller ,
    Haritlaste liikuminetudengid , kooliõpetajad
    Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne ) 1818
    Seltsiliikumine – peamiselt kultuuriline, mis haaras masse nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik
    Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu , Haydn „Saksamaa, Saksamaa üle kõige“
    Poliitiline liikumine – erakondade loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse edendamise eest
    1834 Saksa Tolliliit , 1832 Hambachi peol nõutakse rahvusriiki
    Rahvusriigi loomine
    Saksamaa ühendamine 1871
    2. Saksamaa ühendamine
    a) Saksamaa ühendamise 2 teed:
    • ülaltpoolt – dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi võimu alla:
    • altpoolt – revolutsioonilisel teel:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    XX sajandi esimesed aastad Eestis #1 XX sajandi esimesed aastad Eestis #2 XX sajandi esimesed aastad Eestis #3 XX sajandi esimesed aastad Eestis #4 XX sajandi esimesed aastad Eestis #5 XX sajandi esimesed aastad Eestis #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelli mets Õppematerjali autor

    Lisainfo

    ajaloo kontspekta)Põhjused:•Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeelsus ja – keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud•eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil•Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast•Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord•Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)•Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (1904-1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasib)Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuarilc)Revolutsiooni algus:•rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad•enamlevinuks palvekirjad võimudele – “Postimehe” ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja “Teataja” radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid)d) 16. oktoobri veretöö:
    talurahva , haridus , preisi , haritla , venestus , talupoja , talupoeg , koormised , vene keel , baltisakslaste

    Mõisted

    Sisukord

    • XX sajandi esimesed aastad Eestis
    • XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused
    • Tartu
    • Tallinna radikaalid
    • Sotsiaal-demokraadid
    • Hääle-kandja
    • Eest-vedaja
    • Haritla-sed
    • Toetajas-kond
    • Problee-mid Eesti ühiskon
    • Problee-mid Vene riigis
    • 1905.aasta revolutsioon
    • Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes
    • Puudusid kodanikuõigused
    • Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim
    • Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud
    • Ajend
    • ESDTÜ
    • Teataja”
    • Mõõdukamad
    • Radikaalid
    • Konstitutsiooniline monarhia
    • Riigimaade
    • Keelduda
    • Kõigi maade
    • Revolutsiooni tähtsus
    • Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke
    • Etapp
    • Saksamaa
    • Elitaarne
    • Haritlaste liikumine
    • Seltsiliikumine
    • Poliitiline liikumine
    • Rahvusriigi loomine
    • Saksamaa ühendamine
    • Saksa-Prantsuse sõda
    • jaanuaril 1871
    • Talurahva omavalitsus
    • Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine
    • PÄRISORJUSE KAOTAMINE
    • Isiklik vabadus
    • Talurahva omavalitsuse kujunemine
    • Uus vallaseadus (1866)
    • Vallakogukonna
    • Vabaneti
    • Talurahva koormised 19. sajandil
    • KOORMISED
    • MÕISA-KOORMISED
    • Teotöö
    • Naturaal-andamid
    • Rahaandamid
    • RIIKLIKUD KOORMISED
    • Pearaha
    • Nekrutiand-mine
    • Küütimine, majutamine, moonasta-mine
    • KOGUKOND-LIKUD TÖÖD
    • KIRIKU-MAKSUD
    • Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus
    • Passikorralduse seadus (1863)
    • Venestusaeg
    • Põhjused ja algus
    • Põhjused
    • Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika
    • Haridus
    • muudeti vene keel
    • Aleksandrikool
    • Eestlaste suhtumine
    • Venestuse toetajad
    • Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad
    • Karl August Hermanni
    • Venestuse tagajärjed
    • Range tsensuur
    • Eesti majandus ja linnad 19. sajandil
    • Teoorjusest talude iseseisvumiseni
    • Uuenduste vajadus põllumajanduses
    • Uuenduste sisu – talurahvaseadused 1849 ja 1856
    • Tulemused
    • Tähtsus
    • Laevandus ja meresõit
    • Tööstus, transport ja kaubandus
    • saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA
    • TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870
    • Tsemenditööstus
    • Raudteede ehitamine
    • Linnastumine
    • Seda soodustasid
    • VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL
    • Kaks kultuurisuunda
    • Baltisaksa kõrgkultuur
    • Eestlaste talupojakultuur
    • Akadeemiline haridus – Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a
    • Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda
    • Georg Friedrich Parrot – I rektor
    • Rahvaharidus
    • Alama astme koolid
    • Eestikeelne kirjasõna
    • Kalendrid
    • Ajalehed
    • Estofiilid ja eesti haritlased
    • Estofiilid
    • Esimesed eesti haritlased
    • Kujunes välja professionaalne rahvuskultuur
    • Haridus
    • Uuendused alghariduses
    • Kõrgharidust
    • Tartu Ülikoolis
    • Teadus
    • Teaduskeskuseks
    • Rahvusteadustega
    • Kirjandus
    • Muusika, teater, film ja kunst
    • Johann Köler
    • Eesti rahvusliku liikumise etapid võrdluses Saksamaaga
    • Eesti

    Teemad

    • XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused
    • liberaalid
    • Problee-mid Eesti ühiskon
    • 1905.aasta revolutsioon
    • a) Põhjused
    • Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes
    • valitses
    • valla tasandil
    • Venemaa lüüasaamine
    • Ajend
    • c) Revolutsiooni algus
    • mõisamoonakad
    • palvekirjad
    • d) 16. oktoobri veretöö
    • ülevenemaalise üldstreigiga
    • Uuel turul
    • surnut
    • e) 17. oktoobri manifest
    • kodanikuvabadused
    • ametiühingud
    • Tartus novembri lõpul
    • saadikut
    • vastuolud
    • eraldi koosolekut
    • rahvuskubermangu
    • privileegide
    • demokraatlik vabariik
    • omavalitsuse
    • relvastamine
    • g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus
    • sõjaseisukorra
    • mõisaid rüüstama
    • vallavalitsusi
    • täiendavaid vägesid
    • kuni 400
    • põgenesid välismaale
    • suleti
    • Revolutsiooni tähtsus
    • õppetund
    • jõudu
    • vasakpoolsete
    • eestikeelse
    • etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel
    • Saksamaa ühendamine
    • Saksamaa ühendamise 2 teed
    • ülaltpoolt
    • altpoolt
    • Habsburgid
    • Hohenzollernid
    • b) Preisimaa eelised
    • Saksa Tolliliit
    • majandus
    • c) Bismarcki „raua ja vere“ poliitika
    • Wilhelm I liberalism ja reformid
    • sõjaväereformi
    • Otto von Bismarck
    • Raua ja vere poliitika”
    • Saksamaa ühendamine “ülaltpoolt” (Preisimaa juhtimisel)
    • Preisi-Austria sõda
    • Põhja-Saksa Liit
    • Saksa keisririik
    • O. von Bismarck
    • Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine
    • vallasvara
    • kasutamisõigus
    • koormised
    • kodukariõigust
    • liikumisvabadus
    • perekonnanimed
    • raharendile
    • päriseksmüümine
    • mõis
    • vallakogukond – talurahva omavalitsus
    • vallakohtud
    • magasivilja
    • vaestehoolekanne
    • c)Vallakogukond sõltus mõisnikust
    • Uus vallaseadus (1866)
    • vallavolikogu
    • kulud
    • vallavanem
    • vallavalitsuse
    • poliitilisi kogemusi
    • Talurahva koormised 19. sajandil
    • KOORMISED
    • KOGUKOND-LIKUD TÖÖD
    • Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus
    • a)Talurahva käärimise põhjused Lõuna-Eestis 1840.aastail
    • b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil
    • väljarändamisliikumine
    • Pühajärve sõda 1841.a
    • usuvahetusliikumine
    • Passikorralduse seadus (1863)
    • piiratud liikumisvabadus
    • liikumisvabaduse
    • hoogustas
    • tuh. eestlast
    • Põhjused
    • tagurlike vaadetega
    • ohtlikuks
    • Zinovjev
    • Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika
    • Manassein
    • privileegid kinnitamata
    • ametikohtadelt
    • asjaajamiskeel
    • Eesti linnanimed
    • Venemaa seadused
    • rahvuslikule püsimajäämisele
    • Haridus
    • kultuuriline venestamine
    • muudeti vene keel
    • õpetajad
    • Tartu Ülikool
    • Venestuse toetajad
    • Jakob Kõrv
    • Ado Grenzstein
    • Venestuse vastased, rahvusliku vaimu säilitajad
    • Hugo Treffneri
    • Villem Reimann
    • Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS)
    • Venestuse tagajärjed
    • seltsitegevus vaibus
    • ei kandnud sellist vilja, kui võimud lootsid
    • eestikeelsed ajalehed
    • Juhan Liiv
    • Ja nõnda on lugu ka Eestis
    • Ja nõnda on elu kiik
    • Ükskord – kui terve mõte
    • Ükskord on Eesti riik
    • J.Tõnisson, K.Päts, J. Laidoner
    • Teoorjusest talude iseseisvumiseni
    • Uuenduste vajadus põllumajanduses
    • mõisniku sissetulekud
    • Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti
    • pärsitud
    • Uuenduste sisu – talurahvaseadused 1849 ja 1856
    • talumaaks
    • mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida
    • müüa
    • mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada
    • Tulemused
    • Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale
    • ettevõtlikkus, majanduslik arukus, rahakasutamine, harjumine turusuhetega)
    • uued põllutööriistad, tõu- ja sordiaretus, väetamine, maaparandus
    • TURUSUHETELE
    • Laevandus ja meresõit
    • a) Purjelaevanduse õitseng
    • Salakaubandusest
    • Merekoolid
    • Tööstus, transport ja kaubandus
    • saj. II poole tähtsaim tööstuskeskus oli NARVA
    • Kreenholmi Manufaktuur
    • TALLINNA arengusse tõi pöörde Balti raudtee valmimine 1870
    • ühendus
    • tehased
    • Paberitööstus
    • paberivabrikud
    • Linnastumine
    • Seda soodustasid
    • tuhande
    • kolmekordistunud
    • iga viies
    • domineerisid
    • linnaseadusega
    • varanduslik tsensus
    • kadakasakslased
    • kindlustas
    • rajati
    • Euroopa tuntud teaduskeskus
    • von Baer
    • Professorite Instituut
    • elementaarkoolid
    • vallakoolid
    • astmeline ühtluskool
    • kihelkonnakoolid
    • kreiskoolid
    • gümnaasiumid
    • ülikool
    • seminarid
    • kohustuslik koolisundus
    • Ajalehed
    • Masingu
    • Jannseni
    • ühtse kirjakeele võidulepääs
    • Ahrens
    • Faehlmann
    • Kreutzwald
    • Köler
    • Eesti kultuuri areng 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul
    • vallakoolikohustus
    • õpetuse sisu
    • õppevahendid
    • kirjaoskuse
    • kihelkonnakoolis
    • kreiskoolis
    • keskhariduse
    • gümnaasiumid
    • tütarlastegümnaasiumid
    • Treffneri
    • venestusaeg
    • eestikeelseid erakoole
    • kutsekoolid
    • raudteekool
    • õmblus-, põllutöö
    • Kõrgemad Naiskursused
    • Eesti Kirjanduse Selts
    • Eesti Rahva Muuseum
    • isamaaluule
    • Noor-Eesti”
    • helikunst
    • koorilauludest
    • kutselised
    • heliloojad
    • Eesti teater
    • kutselisteks teatriteks
    • Eesti filmikunst
    • Johannes Pääsuke
    • kujutav kunst
    • Amandus Adamson
    • kunstinäitus
    • Kehakultuur
    • spordiringid
    • maadlejad
    • e) Võrdle rahvuslikku liikumist Eestis ja Saksamaal

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    VAIMUELU EESTIS 19-SAJANDIL
    2
    doc
    XX sajandi esimesed aastad Eestis
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    11
    odt
    Ajaloo konspekt - Rahvuslik liikumine
    70
    docx
    Eesti Uusaeg





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !