Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma
Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine: >oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg) >sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa-Austria rivaalitsemine >1862. Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran-Preisi sõda) =>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck) >Keiser Wilhelm II (1888-1918) *saadab Bismarcki erru
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest.
● Hindenburgi zeppelini õhulaev 1937 NY Majandus ● Suurkorporatsioonid liitusid, globaliseerumine ● Riikides ebaühtlane areng Poliitika ● Tekivad poliitilised erakonnad ● Vabaneti poliitilistest vastastest poliitmõrvade kaudu ● Proletariaadid - palgatööliskond, tugevad töölisliikumised, Karl Marx TL 1-2 https://docs.google.com/document/d/18kJjDn_9oKZ67Eb9sdhhHzC5waqgv82tt9d847Z-0c4/edit 2. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi alguse dünastiad Habsburgid - Austri-Ungari keisririigis kuni 1867-1918 Hannoverid - Victoria I (viimane) aegne, saksa päritolu, 1714-1901 Saxe-Coburg and Gotha - 1901-1917 Briti dünastia, Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik Windsorid - peale Hannovere, tänane Briti dünastia, 1901-tänapäev Romanovid - Venemaal 1613-1917 Osmanid - Türgi dünastia 13.saj-1922 (kuulutatakse välja vabariik) Qingid - Hiinas, kuni 1911
nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20
rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist. · Kommunism. Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele. · Sotsiaaldemokraatia. Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid. · Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust liikumised sajandivahetusel: · Suffragetid naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus-Meremaal, Euroopas esimestena 1906 Soomes. · Antisemitism. · Sionism. · Rassism
Iseloomusta suurriike 20. sajandi algul Inglismaa Prantsusmaa Saksamaa USA Riigikord Parlamentaarne Demokraatlik Keisririik Vabariik monarhia vabariik Majandus Tugev laevastik, Veini- ja 90% maailma Monopoolsed kalevi tootmine, siiditootmine värvitoodangust, ettevõtted, suured kolooniad terasetööstus, autotööstus, metallurgia suurpangandus Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline
Kõik kommentaarid