DISCLAIMER: Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega) nii on kige lihtsam ja jrgnev toetub sellel. Kui te teete kik igesti ja miski ei tta rge liiga kaua vigu otsige ja tehke vajalikele seadmetele resetid. Vahel tundub, et seadmed ttavad igesti, aga siiski ei tee seda. 1 Koostage arvutivrk kahest arvutist. Demonstreerige vrgu toimimist. 1.1 hendage arvutid sobiva kaabliga. ( igas lessandes on tegelikult parem kui enne tehakse ra seadistused arvutites ja siis hendatakse kaablid, vastasel juhul vivad arvutid pange panna) hendage 2 arvutit kokku cross kaabliga (kaabli otsale on mrgitud punane rist). 1.2 Seadistage mleam arvuti IP aadressid, arvuti- ja trhma nimed. 1) Seadista administrator parool: Start>Control Panel>User Accounts>Change an account> Administrator>Change my password>Sisesta parool igas arvutis (piisab kui on parool selles
Ülesanne 1 Koostage arvutivõrk kahest arvutist. Demonstreerige võrgu toimimist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada.
Kaabli kaks otsa peavad olema tehtud erineva värvikoodi järgi (üks T568A järgi ja teine T568B järgi). Ristkaablit kasutatakse selleks, et ühendada kaks arvuti võrgukaarti või kaks vanemat tüüpi hubi või kommutaatorit (Uplink port). Ristkaabli traatide paigutused otsikutesse 10 ja 100 Mbit/s Etherneti võrgu korral. Kahe arvuti omavahel ühendamiseks tuleb kindlasti kasutada ristkaablit. Arvutid ühendatakse võrgujaoturiga otsekaabli abil kolme ja enama arvuti korral b. Ethernet võrkudes on põhiliselt kasutusel 3 tüüpi võrgukaableid. Ajalooliselt vanimad neist on koaksiaalkaablid. Enimlevinud kaablitüüp on keerupaari kaabel, mis sisaldab 4 erineva sammuga kokku keeratud juhtmepaari (kokku 8 juhet). Kasutatakse veel ka optilisi kaableid. Standardis lubatud keerupaari kaablisegmendi
ühendatud tähtvõrke 7. hübriidtopoloogia - kahe või enama võrgutopoloogia kombinatsioon Võrgu tüübid Iga võrk on põhimõtteliselt sõlmede ehk kontaktpunktide jada, mille kaudu vahetatakse informatsiooni võrku ühendatud arvutite vahel. Neid punkte võib omavahel ühendada vaskkaabli, kiudoptilise kaabli või raadioside abil. Arvutivõrke on mitut tüüpi: 1. kohtvõrgud (LAN), kus kokku on ühendatud ühes hoones asuvad arvutid 2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele
Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha. 5. OSI MUDEL Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid
Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
Ennekõike kui hakata asuma võrgu olukorda monitoorima ja haldama, peaksime olema kursis ka, mis on võimalikeks allikateks meie probleemidele. Suuremal hulgal asuvad need pigem lokaalsest võrgust väljast. Võrguturve on oluline teema, kuna tänapäeval ei ole reeglina arvutit, mis poleks võrku ühendatud ja seega on iga sisselülitatud arvuti potentsiaalne võrguründe ohver. Ründeohud võrgule, serveritele ja arvutitele võivad saada alguse erinevatest allikatest. Reeglina on kaasaegsed arvutid ühendatud internetti, mis on oluline äri- ja suhtluskeskkond, seda kasutavad riigiasutused kodanikega suhtlemisel ja interneti kaudu edastatakse konfidentsiaalseid isikuandmeid. Interneti muutumine peamiseks infovahetuskanaliks muudab selle atraktiivseks erinevatele huvigruppidele, kes soovides pahatahtlikult peatada teatud võrguteenuste toimimise üritades neid teenuseid blokeerida või tahtes enda valdusse saada ja ära kasutada teatud
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s
millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist
saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise. Esimesel juhul on reaalne, et mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegse ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka ,,konkureerivast” pöördumisest). Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite ,,kokkupõrge” avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA/CA (Local Talk) ja CSMA/ CD Veaparandus - ECC (Error-Correcting Code; Error Checking and Correcting) veaparanduskood Võimaldab andmebaasidest loetavates või sidesüsteemi kaudu edastatavates andmetes vigu avastada ja vajaduse korral neid käigupealt parandada. Erineb paarsuskontrolli meetodist selle poolest, et vigu mitte ainult ei avastata, vaid ka
Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed
seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur
Alt üles liikumisel viskab iga kiht oma päise minema. Kiht N osutab teenust kihile N+1 ja saab mingit teenust kihilt N-1. Kihil N on ühine protokoll mõne teise N kihiga. 5. OSI mudel (hahaha ok hammustage patja, see tuleb romaan) http://i.imgur.com/sA5hK3K.png Kui olid veel pimedad ajad (loe: 1970ndad) oli igal suuremal arvutitootjal oma protokoll, mis on dumb as fuck, sest need ei olnud ühilduvad ja võrgus said olla ainult ühe tootja arvutid. Seetõttu loodi ISO poolt see fancy mudel mille abil saavad Mac ja HP ka tänapäeval läbi. Selle kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajalikud funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihiga ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. PS. Tabelis on kõrgemalt kihilt madalama poole Rakenduskiht Tegeleb võrgu läbipaistvuse, ressursijaotuse ja probleemide lahendamisega,
sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse. Aadressite klassifitseerimine ja jagamine on defineeritud RFC 1918's millest loeme välja lokaalvõrgud, mis on standard aadressid, mida laivõrgus pole kasutusel ega ei tohigi kasutada.
asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine
Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“ 7) Voo kontroll – seda on vaja selleks, et mitte ülekoormata vastuvõtjat saates andmeid kiiremini kui need ära töödeldakse. Näiteks inimkett, kui üks on aeglane, siis tema juurde tekib hunnik ja asi jääb toppama. Arvutid suhtlevad pidevalt omavahel ja annavad teada ala „nüüd läks veits kiireks“ jne. 8) Adresseerimine ja marsruutimine – kui kommunikatsioonimudelis on saatjaid ja vastuvõtjaid rohkem kui üks, siis on vaja teada unikaalseid aadresse (IP- aadress) ja leida parim tee (kus on kõige vähem tõkkeid) ühest arvutist teise. 9) Andmete taastamine – andmeid on vaja taastada kui näiteks informatsioon pakettides muutub halbade signaalide tõttu valeks. Peame suhtlema teise osapoolega
kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale
Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal NTT DoCoMo eksperimentaalne 4G võrk kasutab allalingi jaoks VSF-OFCDM (Variable Spreading Factor Orthogonal Frequency and Code Division Multiplexing) tehnoloogiat ja üleslingi jaoks VSF-CDMA (Variable Spreading Factor Code Division Multiple Access) tehnoloogiat. Võrgukihi protokollid Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. Ipv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. Kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. IPv6 IP-protokolli versioon 6. Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) t
Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network
paketid edasi saata. 5. OSI mudel See on avatud süsteemide kokkuühendamise reeglistik. See on rohkem teoreetiline raammudel, mis on enamasti võrdlemiseks mõeldud ja sinna sisse on kirjutatud, mida kõike üldse on võimalik võrkude maailmas teha. See on de jure standard. OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht see pakub rakendusega seotud teenust (e-maili edastus, internetis surfamine jne) 2)Esitluskiht Kui erinevad arvutid räägivad erinevat keelt, siis esitluskiht on see, mis tegleb nende omavahelise andmevahetuse tõlkimisega. 3)Sessioonikiht Selle ülesanne on suhelda teise arvutiga. 4)Transpordikiht See tegeleb otspunktide vahelise andmevahetuse korraldusega ehk protsesside vahelise andmevahetusega. Ta ei tea millised võrgud all on ja kuidas läbi võrkude andmeid liigutada. Tema hoopis suhtleb teise otspunktiga. Selle ülesanne on tagada töökindel ja veakindel andmevoog.
Selles teoorias kirjeldatavateks objektideks on teade, saatja ja saaja. Edastatavat infot nimetatakse teateks. Teade liigub infoallikalt edastaja kaudu sidekanalisse ja sealt omakorda saajale. Info edastamine internetis Info edastamine Internetis kasutatakse kahte põhimõistet: aadress ja protokoll. Iga internetti ühendatud arvuti omab unikaalset aadressi. Isegi ajutise ühenduse puhul eraldatakse arvutile unikaalne aadress. Igal ajahetkel omavad kõik internetti ühendatud arvutid erinevaid aadresse - nagu postiaadress iseloomustab unikaalselt inimese asukohta, iseloomustab arvuti asukohta võrgus selle internetiaadress. Mis on protokoll? Üldjuhul on protokolliks koostöö või suhtlemise reeglid. Näiteks, diplomaatiline protokoll määrab, kuidas käituda väliskülaliste vastuvõtmisel või vastuvõtu läbiviimisel. Võrguprotokoll määrab reeglid võrku ühendatud arvutite käitumiseks. Standartprotokollid panevad erinevad arvutid „rääkima ühte keelt“
Flooding üleujutamine. Random saadetakse sinna kuhu juhtub. Adaptive Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti oma asukohta kohanduv. Kasutatakse, kui on ummistus või ebaõnnestumine. ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15
standarditele (tarkvarale). Kaks osapoolt samal kihil suhtlevad protokollide abil. Kuid standardeid on vaja ülemistele kihtidele ostatavate teenuste tarvis(alumiselt kihilt tuleb ülemisele teenus). 7. TCP/IP mudel Pakett erinevates kihtides: sõnum rakenduskihis, segment transpordikihis, datagramm võrgu kihis, kaader(frame) kanalikihis ISO OSI mudeli ja TCP/IP mudeli vaheline võrdlus: 8. Internet ja hajusrakendused Võrgus võib olla miljoneid ühendatud seadmeid: *hostid, lõppsüsteemid(PC, serverid, PDA, aga ntks ka rösterid) * kommunikatsiooni ühendused(fiiber, raadiovõrgud, satelliit) *ruuterid(edastada andmepakette läbi võrgu) Protokollid on selleks, et kontrolida võrgus sõnumite saatmist
andmeedastuskiirusest kui võimalik. 3)Ajalised viited rakendused, mis on seotud näiteks telefonivestluse või mingisuguse mänguga nõuavad pidevat andmevoogu otspunktide vahel. Liiga suured ajalised viited tekitavad ebanormaalseid pause ja on kasutajatele soovimatud. Vastavalt sellele, millised on rakenduse vajadused, valitakse ka protokoll. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol on rakenduskihi protokoll. Serveri ja kliendi arvutid suhtlevad üksteisega programmide abil (näiteks brauser ja Apache), mis vahetavad HTTP sõnumeid üksteise vahel. HTTP ise defineeribki (nagu protokoll ikka) nende sõnumite struktuuri ja kuidas server ja klient üksteisele sõnumeid saadavad (näiteks kuidas toimuvad requestid ja edastus). Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte,
kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks
Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks – pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) – SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis – sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks määratakse ära, millist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
