Wolfgang Ernst Pauli (1)

Gala - Dali võimukas muusa

Gala ja Eugine armuvad ning nende aeg sanatooriumis muutub äärmiselt meeldivaks. Nad loevad üksteisele luuletusi ning laenavad ja soovitavad üksteisele häid luulekogusid. Lõpuks on aeg lahkuda sanatooriumist. Paul läheb tagasi Pariisi oma vanematekoju ning Gala sõidab tagasi Moskvasse. Peagi algab esimene maailmasõda, kuid noorte armastus on liiga suur, et lahus olla. Paul küll sõjaväkke, kuid tema tervis on liialt nõrk. 1916.a sõidab Gala Prantsusmaale Pauli juurde ta jääb Pauli vanematekoju elama. Vanematele see ei meeldinud, kuid neil ei jäänud midagi üle, kuna noored olid lahutamatud. Järgneval aastal nad abielluvad Gala oli rohelises kleidis. Pärast abielu elab Gala muretut elu ei käi tööl, käib ainult shoppamas ning meelt lahutamas. Paul teenib raha. 1918.a kevadel sünnib neil tütar Cecile, Gala aga pole üldse emalik ning ei armasta koduseid töid ega näita oma lapse vastu huvi. Suurem kasvataja oli Pauli ema Mama Grindel. Gala tahab ainult

Kunstiajalugu

Niels Bohr

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Soovisin antud füüsikust teha referaadi kuna käsitlesime teda sügisel füüsikatunnis ning õpetaja ütles, et tema elulugu on kirev ja põnev. Õpetaja öeldust inspiratsiooni saades otsustasingi valida just Niels Bohri. Niels Bohr on Taani füüsik, keda on pälvitud Nobeli preemiaga, kellele kuulub keemiliste elementide perioodilisusetabelis number 107 Bohrium element ning tänu kellele pandi alus mitmete sel ajal arusaamatute avastuste tegemisele. Antud referaadi eesmärk on teada saada palju huvitavat Niels Bohri elu, avastuste ja koolitee kohta. Samuti soovin rohkem teada saada Bohri aatomiteooriast. 2. ELULUGU 2.1 Perekond Niels Henrik David Bohr sündis 7. Oktoobril 1885. aastal Kopenhaagenis füsioloogiaprofessor Cristian Bohri perekonnas. Tema isa oli luterlne ja ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juudi perekonnast. Pärast Nielsi sündi möödus 1,5 aastat, kui perre sündis teine poeglaps, Harald, tulevane tuntud matem

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque

tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud. Lund rookides külmusid nad, kuni ilmus üks leitnant, kes saatis nad kasarmusse ja tegi Himmelstossile kõva peapesu. Selle

Kirjandus

Nimetu

Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber 7) Paul Bäumer – peategelane 8) Detering – talupoeg 9) Stanislaus Katczinsky – hüüdnimega (Kat) , 40-aastane salga peamees Nad olid 19 aastased, kui neid sõtta kutsuti. Nad läksid sõtta õpetaja Kantoreki õhtuamise peale

Kategoriseerimata

Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" peatükkide kaupa

Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem. 4. ptk. Neid saadeti ette kaevikuid kaevama. Sõitsid pimedas, et mitte tähelepanu äratada. Rinne on rahutu, täna öösel läheb märuliks. Ümberringi tulistatakse. Kat arvabl et varsti inglased pommitavad neid. Paul ja teised ei ole hirmund ent on pinges ja nad on valmsi varjuma. Pauli jaoks on rinne üks õudne keeris, kui oled sellest kaugel, nö rahulikus vees, siis juba seal tunned tema imemisjõudu ja ei suuda erilist vastuseisu osutada. Maa on koht, kus nad end varjata saavad ja seega elus püsida. Ent lahingus võtavad su üle võimust loomainstinktid. Nad saabuvad hõreadsse metsa ja väljuvad autodest. Nad ei tohi suitsetada, et mitte sihtmärgiks saada. Näevad rakette tulistatuna. Tassivad okastraadikeru, Paul vigastab ennast töötades, lõikab sisse

Kirjandus

Füüsika läbi ajaloo

1783 Vennad Montgolfierid lasevad üles esimese õhupalli, 10 minutiga jõuab see umbes 500 m kõrgusele ja liigub edasi umbes 2.5 km. 1783 Jacques Charles kontrueerib esimese vesinikuga täidetud õhupalli. 1784 Jean Blanchard lendab vesinikuga täidetud õhupalliga üle Inglise kanali. 1785 Charles-Augustin de Coulomb näitab, et ka elektrilaengute vaheline jõud on pöödvõrdeline kauguse ruuduga. 1786 Ernst Chladni paljastab kvantitatiivsed seosed, mis kirjeldavad heli levimist. 1786 Galvani avastab "loomse elektri" ja väidab, et loomade organismid on elektrisalvestid. 1787 Antoine Lavoisier avaldab "Keemilise nomenklatuuri meetodid" 1787 Charles taasavastab gaaside rõhu ja temperatuuri seosed, kuid ei suuda neid avaldada. 1788 Lagrange avaldab teose "Analüütilne mehaanika", kus kasutab variatsioonarvutust üldistatud mehaanikaprobleemide

Ülevaade aatomifüüsikast - ülevaade aatomist ning tema ehitusest.

erinevateks nukliidideks. Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest elektrostaatilisest tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda. Nii prootonid kui ka neutronid on fermionid, mis tähendab, et nende kohta kehtib Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla samas kvantolekus. Prootonite ja neutronite olekud on määratud tuuma kvantarvudega ning neid nimetatakse ka tuumaorbitaalideks. Et prootonid ja neutronid on erinevad osakesed, siis nemad üksteist Pauli keeluprintsiibi kaudu ei mõjuta. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist

Thomsoni "rosinakukkel" ja Rutherfordi aatomimudel

Näiteks kui l = 2, siis m l võib olla - 2, - 1, 0, +1 või +2. 1 Spinnkvantarv m s iseloomustab elektroni omaimpulssmomenti, selle väärtuseks võib olla ± . 2 Iga võimalikku elektroni kvantolekut aatomis kirjeldab kindel kvantarvude nelik n, l, m l , m s. Pauli keeluprintsiip : aatomis ei saa olla mitut elektroni, mille olek on määratud nelja kvantarvu ühesuguse kombinatsiooniga , ei saa ühes ja samas aatomis olla kaht elektroni ühesuguses kvantolekus. Elektronkihi moodustavad elektronid, milledel on ühesugune n väärtus.Elektronkihte tähistatakse : K, L, M, N, O, P, Q jne. Kihis oleva elektronide arvu määrab valem 2 n 2, elektronide arvu alakihis valem 2 ( 2 l + 1 ).