Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35
kB, raisates seega kordi rohkem ruumi kui faili kettal hoidmiseks tegelikult vajalik[4]. Arvestades, et toona olidki failid enamasti paarisajabaidised, oli tegemist väga olulise edasiminekuga FAT failisüsteemi arengus. MS-DOS 3.0 toetas FAT16 puhul kuni 32 MB kettaid, kuid MS-DOS 4.0 ja varem Compaq DOS 3.31 lisas toe ketastele, mille klastris paikneb 64 512-baidist sektorit ehk teisisõnu: 32 kB klastrid, mis võimaldas kasutada maksimaalselt 2 GB FAT16 kettaid[5]. Windows NT ja Windows XP toetavad FAT16-ga ka suuremat, 64 kB klastrit ja seega kuni 4 GB kettaid. FAT12 ja FAT16 failisüsteemid piiravad vormindamisel juurkataloogi kannete arvu[7]. Ajaloolistel põhjustel on see 512. Kanneteks loetakse faili- ja katalooginimesid traditsioonilises 8.3 failinime vormingus. FAT16 suurim eelis teiste failisüsteemide ees on ühilduvus üsna erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows 95/98/Me, OS/2, Linux ja mõned UNIX-i versioonid.
suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks. · FAT32 - on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, kettasuuruse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid kuna klastrite koguarv oli piiratud, mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid. 1.2. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem,
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
Kõik kommentaarid