William
Shakespeare „ Romeo ja Julia “
1.
Tegevus toimub 16. sajandil
Tegevus
algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored
kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti.
Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse
Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja
Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega
teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks
varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab
varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda.
2.
Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
239 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cassu00
Õppematerjali autor
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes,
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem.
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole
DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku. DQ ja SP lähevad maailma rändama, kuid see on nende vastu üsna karm. DQ on hästi idealistlik ja SP realistlik inimene. SP hakkab sellepärast DQd kutsuma kurvakuju rüütliks. Romaani lõpus tuleb DQ mõistusele tagasi. Surivoodil annab vaimulik talle uue nime, Hea Alonso Quijano. 14. pilet Shakespeare Elas 1564- 1616. Ta sündis Stratford-up-Avonis. Tema isa oli kaupmees, kes lõpuks laostus ja Shakespeare pidi koolist ära tulema. Ta abiellus 18aastaselt kaheksa aastat vanema naisega, nad said tütre ja kaksikud pojad. 1587 läks ta Londonisse ja hakkas näitlejaks ja dramaturgiks. Ta sai Globe teatri kaasomanikuks. 1611 pöördus ta kodulinna tagasi. Tema eluajal ilmusid trükis kaks poeemi ja üle 150 soneti, ühtegi näidendit ei ilmunud. Tema testament leiti 150 aastat peale tema surma
10 a hiljem saksakeelne. 1593. a Inglismaa. 1876. a Venemaa. 1739. a A. Thor Helle esimene eestikeelne Piibel, 1. trükki tehti 6000 tükki. Eesti Piibli 200. juubeliks ettetellimine 1939.1940.a. Pilet nr 2 1. Islandi epika, "Vanem Edda" 2. "Rolandi laul" lähivaates: Prantsuse kuulsaim. Vanim käsikiri pärineb 12. sajandist, avastati 1837. aastal, siis kuulutatakse see ka Prantsuse rahvuseeposeks. Zonglöör olevat seda laulnud 1066. aastal sõdalaste julgustamiseks, kui William Vallutaja purjetas Inglismaad vallutama. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure (frankide kuningas, kes aastal 800 krooniti Rooma keisriks) sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu- kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui ta sealt 778. aastal tagasi pöördus ründasid baskid tema järelväge ning hävitasid selle. Võitluses langes ka Bretagne`i markkrahv Roland. Mauride kuningas Marsilius tunnistab end võidetuks. Karl Suure nõukogus valitakse rahusõlmija,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid