50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
113 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miir
Õppematerjali autor
Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Töö teoreetilised alused Üheks takistuse mõõtmise viisiks on sillameetod. Sageli kasutatakse sel meetodil takistuse määramiseks alalisvoolu e Wheatstone’i silda. See sild (joonis 5.1) koosneb alalispingeallikaga ühendatud kahest paralleelsest vooluharust ADB ja ACB ning neid harusid ühendavast ahelaosast DC, mis sarnaneb kaht vooluharu ühendava sillaga, mistõttu kogu mõõteskeemi nimetataksegi sildskeemiks. Ühte paralleelharudest lülitatakse mõõdetav takisti (näiteks Rx ). Paralleelse ühenduse tõttu on pingelang mõlemas vooluharus ühesugune. Järelikult saab alati
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjal
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o
1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o
Sellist võimalust püütakse mitmesuguste skeemitehniliste lahendustega vältida. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 15 Pikkov lk 70 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 16 Pikkov lk 71 Punktid A' ja A'' näitavad, kuhu valitud tööpunkt koormussirgel nihkub ja millised on moonutuste näol selle nihkumise tulemused, kui konkreetse transistori vooluvõimendusteguri väärtus on kas palju suurem arvestuslikust väärtusest (punkt A') või palju väiksem arvestuslikust väärtusest (punkt A"), mida kasutasime lülituse arvutamisel. Taoline nihe võib toimuda näiteks kasutatavate transistoride parameetrite hajuvuse tõttu või temperatuuri mõjul, kuna temperatuuri kasvuga transistori vooluvõimendustegur kasvab (suurusjärgus 1% 1°K kohta).
mis võimaldab lisada täiendavaid mõõtepiirkondi. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 28 (28) Eelnevas arutelus lähtusime sellest, et R1 = R2. Kui seda tingimust muuta, saame mõõtesilla konstrueerimisel kasutada täiendavat vabadusastet. R1 ja R2 suhte muutmine muudab seda R3 ja R4 suhet, mille puhul sild on tasakaalus. R1 või R2 muutmisega saame silla mõõteulatust laiendada. Silla põhimõtet saab kasutada ka impedantside (komplekstakistuste), induktiivsuste ja mahtuvuste mõõtmisel. Selleks asendatakse üks või mitu sildlülituse takistit induktiivsuse või mahtuvusega. Signaaliallikana U tuleb nüüd kasutada vahelduvpinge allikat. Tundmatu impedants lülitatakse silla ühte õlga ning muudetakse teiste õlgade väärtusi, kuni sild on tasakaalus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid