Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

WIR panganduse ajalugu ja tänapäev - sarnased materjalid

steem, konto, intress, sveitsi, valuuta, franki, tagatis, organisatsioon, pank, imalik, tagatise, vahetuse, kontseptsioon, ikese, ides, tarbijaid, tehinguid, intresside, ikse, steemid, steemiga, nast, kogukond, kukutamine, bank, werner, osanik, tjad, histu, kontorisse, kooperatsioon, internetip, saatma, saadetakse, greco, eksperdi, money, economic, europe
thumbnail
10
pptx

Wir panganduse ajalugu ja tänapäev

Wir panganduse ajalugu ja tänapäev Sissejuhatuseks Sveitsi WIR pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz'i poolt WIR pank on iseseisev lisavaluuta süsteem, mis teenindab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid "Wir" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring) WIR kannab endas Sveitsi ideaali: "Selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve" WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve Ajalugu WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürichis 1935 moodustati kohalikud WIR grupid ka teistes Sveitsi linnades näiteks Baselis ja Bernis 193942 oli organisatsiooni jaoks raske aeg, püsima jäädi tänu ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas

Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Poolotsene finantseerimine- selles finantseerimisskeemis kasutatakse investori ja emitendi kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg)

Pangandus
45 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

Finantsturud jagatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Erinevus on tehingute pikkuses. Rahaturul on lühiajalised tehingud (kuni 3 kuud) ja kapitaliturul pikemaajalised tehingud (rohkem kui 3 kuud). Finantsvahendajate liigitus: Rahandus- ja krediidiasutuste (finantsvahendajate) liigitus sõltub riigi seadusandlusest. 1. Pangad 1.1. Emissioonipank ­ on reeglina riigipank, kohaliku pangasüsteemi keskpangaks. Kontrollib riigi rahandust, korraldab rahvuslikku valuuta emissiooni. Neid on tavaliselt riigis 1, et emission oleks kontrolli all. 1.2. Investeerimispangad ­ tegutseb vahendajana väärtpaberitega kauplemisel. Pühiülesandeks on vahendamine. Põhifunktsioonid on väärtpabetite emissioonide korraldamine, suuri aktsia ostu-müügi tehingu korraldamine, sündikaatlaenu andmine. Tegeleb ka firma restruktureerimisega, konsulteerib seda tegevust, aitab hinnata ettevõtete väärtust. Aitab

Raha ja pangandus
243 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro ­ maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.

PANGANDUS
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eksam

PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole. Tähtajaline hoius täitnud, siis ta võib pöörata nõude laenuvõtja vastu. väärtpaberi vormis

Raha ja pangandus
247 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti Raha ja pangandus

akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu. Usaldusväärsuse säilitamiseks peab majanduspoliitika olema asjakohane ja pikema horisondiga läbimõeldud. Eesti Pank saab krooni usaldust hoida läbi fikseeritud kursisüsteemi ja olles avatud ning majandusagentide silmis kompetentne Eestis käibelolevast rahast moodustab sularaha umbes 14%, ülejäänud raha on pangaarvetel. Raha turvalisuse koha pealt kehtib reegel, et mida suurem nominaal, seda rohkem turvamärke. Katkised ja rikutud rahatähed kõrvaldatakse käibelt. Käibelt kõrvaldatud rahad hävitatakse range komisjoni juuresolekul. Pangatähed jahvatatakse peeneks puruks. Mündid saadetakse

Majandus
98 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Bakalaureusetöö Tallinna büroohoonete arendusprojektide finantseerimine ja seotud mõjurid

protsenti. Reeglina on ehituslaenu hüpoteeklaenuks ümber sõlmimine seotud hoone täituvuse 70-80 protsendilise tasemega. (Toompark 2003) Antud eellepingute nõudmine on sisuliselt argumenteeritav põhjusel, et laenuandjatel on keeruline hinnata laenuvõtja poolt sõlmitavate kokkulepete sisu ja efektiivset üürimäära ning paberil allkirjastatud üürilepingud aitavad kindlaks määrata reaalsete rahavoogude suurust. Laenude puhul on üks olulisemaid tegureid intress. Laenuintressi kujunemine on seda mõjutavate tegurite rohkuse tõttu äärmiselt keerukas. Igasuguse laenu puhul intressist rääkides tuleb arvestada, et oluliseim intressimäära mõjutav tegur on eelkõige konkreetse projekti riskantsus, mis sõltub näitena nii büroo asukohast ja ehituskvaliteedist, kui ka hinnatasemest. Projekti omapäradele lisandub ka panga poolt rahvusvahelistelt rahaturgudelt laenatud rahaliste vahendite baashind ehk ­intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress

Majandus
59 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Raha ja valuuta

Omanikule väljamakstavat kasumiosa nimetatakse dividendiks. Aktsiaid liigitatakse kahte liiki: Lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia omanik on hääleõigusega aktsionäride koosolekul, eelisaktsionäril seda õigust ei ole. Tema õiguseks on välja võtta ainult ettevõttest dividendid. Võlakiri sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen laenuandjale kokkulepitud tähtajal tagasi, sealkohal ka tasuda intressi. Intress on tavaliselt kokku lepitud, kuid võib olla ka erandeid. Võlakirju annavad välja riigid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted Tuletisväärtpaberid annavad õiguse või kohustuse osta,müüa või vahetada mingit vara kokkulepitud hinnaga. Selle väärtus sõltub aluseks oleva vara hinna muutumisest. Tuletisväärtpaberite tüüpe võib olla palju ning sealjuures on ka erinevad tingimused. Levinumad

Raha ja pangandus
53 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

Arveldused jagunevad soorituskoha alusel: pangasisesed, siseriiklikud ja välisarveldused Välisarveldused: euromaksed http://www.pangaliit.ee/SEPA/ teised välismaksed Arveldused jagunevad vormiliselt: sularahata tehinguteks sularahaga tehinguteks Arveldamise ohud: sularahas arvlemine kätkeb endas sularaha võltsimise ja ärakadumise ohtu sularahatu arveldus kätkeb ohtu, et pank ei ole võimeline raha üle kandma (maksevõimetus). Arvelduste vormi valikule mõju avaldavad tegurid: arveldussumma suurus siduva krediidilepingu olemasolu lepinguosaliste teineteise tundmise tase Peamised sularahatu arveldamise vormid: akreditiiv maksekorraldus tsekid pangakaardid Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus maksta müüjale ettenähtud summa eeldusel,

Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused

Raha ja pangandus
506 allalaadimist
thumbnail
24
docx

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS.

Feood- ehk lään on maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hilem oli võimalus maavaldus välja osta Vasall- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest Pärisori- feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus, teda võis osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus luua perekond, omada majapidamist ja isand omas tema üle kohtuvõimu. Kirik- pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon Klooster- paik, kus elasid, eremiitide ja munkade kogukonnad kindlate reeglite alusel Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Ketser- usust kõrvalekalduja Inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus Skolastika- kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
23
doc

eesti kroon, eesti raha - referaat

Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik ­ oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati rubladeks, mille kursiks sai 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi ostujõud oli 1 kr = 8 ­ 10 rubla. Tolleaegsed suured sõnameistrid kirjutasid (Päevaleht, 25.11.1940): ,,Eesti krooni asemele tuleb meil nüüd käibele nõukogude valuuta, maailma kõige kindlam valuuta..." 1941. aasta 1. jaanuariks pidi kroon käibelt kaduma, kuid rahva kätte ehk rubladeks vahetamata jäi ca 8 mln krooni sularahas. See tekitas rahvas veel lootust, et võib-olla suudetakse veel riik ja raha taastada. Eestis käibele lastud rubladel olid Lenini ja Kremli kõnetoolis J. Lauristeini poolt ülistatud punaarmee pildid. Siiski pidid tuli pettuda kõigil, kes olid lootnud krooni tagasitulekule. 1942. aastal oli Eestis kasutusel nii rubla ja riigimark

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

kes oleks võimeline jätkama tema poolt alustatut. Oma poliitilises testamendis "Kiri kongressile" soovitas ta J.Stalin peasekretäri kohalt ära viia. Lenini nõuannet aga ei järgitud. VÄLISPOLIITIKA. 1920. aastatel hakkas selgelt avalduma nõukogude välispoliitika dualism. Ühelt poolt sõlmiti rahumeelseid poliitilisi ja kaubanduslikke lepinguid kõigi maadega. Osaliselt oli taoline välispoliitika nepi vajadustest tulenev. Teisalt kujunes välja mõjuvõimas rahvusvaheline organisatsioon Komitern (loodi Lenini algatusel 1919. a.), mis oli oma eesmärgiks seadnud kapitalismi kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtestamise. See tekitas lääneriikides umbusku NSV Liidu välispoliitika suhtes. Nõukogude riigi välispoliitika esmaseks ülesandeks oli saavutada rahvusvaheline tunnustus. Läänega suhtlemine toimus nüüd läbi Baltimaade ja Soome. 1922. a. Genova konverentsil seati Nõukogude Venemaale normaalsete suhete loomise tingimuseks tsaaririigi

Ajalugu
320 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine

Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi ­ laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).

Majandus
188 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu arvestus

Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Panganduse konspekt 2007

c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad; h) materiaalne põhivara, vallas- ja kinnisvara Raha emission (väljalaskmine,loomine) ·Sularaha- emiteerib riik, valitseja, keskpank ·Hoiuseid, arveldusraha, aktsiaid (väärtpabereid) võivad emiteerida (luua) ka pangad, kompaniid Emissiooni tingimused ·Emiteerija tagatis, tagamiskohustus, lunastuskohustus; ·Väärtpabereid tagavad ettevõtted ( väärtpaber- omandi- või võlatunnistus) oma varaga ·Kui raha valmistamise kulud on väiksemad kui nominaalhind, siis tekib täiendav emissioonitulu PANGANDUSE ARENG PANGANDUSE AJALUGU Raha kasutuselevõtt tekivad pangad kui rahaasutused. Pankade tekkimise eeldused: o inimeste säästutegevus o säästude säilitamise ebapiisav turvalisus o säästude parem kasutamine

Arendustegevus
147 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Alternatiivraha süsteemid Eestis ajalugu ja tulevik

Uuritakse, mis on alternatiivraha, millised on alternatiivraha tekkimise põhjused ning kuidas alternatiivraha pidama jääb. Lisaks uuritakse, milline on alternatiivrahade ajalugu ja tulevik meie riigis. Antud referaadi teema ei ole tänapäeval väga aktuaalne ning seni on alternatiivrahadest üsna vähe räägitud. Seega vajab alternatiivrahade teema täpset lahtimõtestamist, et valgustada ka teisi sellest, et riigis ei pruugi kehtida ainult riiklik valuuta, vaid teatud piirkondades on võimalik maksta hoopiski mingil muul moel. Käesoleva referaadi teema valis kirjutaja vabatahlikult. Ta leidis, et antud teema ei ole hetkel väga aktuaalne ning seega peaks seda tutvustama ka enda kursusekaaslastele, et valgustada neid riigis kehtivatest asendusrahadest. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu Eestis praegu kehtivatele alternatiivrahadele, sest paljud ei pruugi

Raha ja pangandus
18 allalaadimist
thumbnail
226
pdf

FINANTSMATEMAATIKA

nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1  1000  100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1

Majandus
22 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Eesti panga ajalugu

EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest.

Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Silvano Fashion Group aktsia kronoloogiline analüüs 2013

paari nädalaga 2,6 euroni. Siinkohal tuleb küll mainida, et mitmed olulised uudised järgnesid üksteisele. 05.08.2010 Muudatused juhatuse koosseisus LHV ostasoovitusele andis täiendavat jõudu 5. augustil tulnud teade, millega Silvano Fashion Group (SFG) nõukogu otsustas suurendada ühingu juhatust kolme liikmeliseks ning uueks juhatuse liikmeks valiti Märt Meerits. Ettevõtte andmetel tegutses Märt Meerits aastatel 2006- 2008 kindlustuse ning varahaldamisteenust osutava Sveitsi äriühingu Trilliance Capital AG tegevdirektorina. Aastatel 2008-2010 osutas Märt Meerits ettevõtjana investeerimisalaseid teenuseid klientidele Kesk- ja Ida-Euroopast. (Börsiteade) See aitas niigi tõusval aktsial veelgi rallida, juhatuse liikme muudatus tõstis aktsiat 7,11%. Graafik : Juhatuse liikme ja LHV hinnasigi lühiajaline mõju Allikas: Tallinna börs, autori töötlus 11.08.2010 2010. aasta II kvartali konsolideeritud vahearuanne

Majandus
64 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

tollipiirid, ühtlustati rahasüsteem (1871-1873) ja seadusandlus. · Prantsuse-Preisi sõda suurendas relvade vajadust, mis omakorda tähendas nõudmise suurendamist teiste tööstusharude toodangu järele. · 10. mai 1871.aasta ehk vaherahulepinguga läksid Saksamaa valdusesse Elsass ja Lotring oma rikkalike maavaradega. Maavarade baasil loodi võimas metallurgia- ja keemiatööstus. · Valitsus kasutas Prantsusmaalt kontributsioonina saadud 5 miljardit franki tööstuse arendamiseks. · Saksamaal puudusid märkimisväärsed kolooniad, mis sundis vallutama turge majandusvahenditega, kasutades dumpingut ja tööviljakuse tõusu. See aga tähendas suurt tähelepanu osutamist tootmise mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele. Teiselt poolt tähendas kolooniate puudumine odavate toorainete puudumist. Neid oli vaja teha kunstlikult. See tingis keemiatööstuse kiiremat arengut. · Tööstuse arendamist soodustas rahvaarvu kasv

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahvusvaheline turundus

Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale ­ nüüd on globaliseerumine aga oluk

Rahvusvaheline majandus
36 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal 1531 hukkus Ulrich Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin. Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Ka eraelus taotlesid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist ­ riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata.

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. 2. Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. 3. Kultuuriväärtusi hävitati: purustati mälestussambaid, keelustati seltsitegevus, suleti enamik ajalehti ja ajakirju. Suvesõda Toimus juuni ­ august 1941. Selle võitluse põhijõuks olid metsavendade salgad. Nende salkade põhjal loodi Kaitseliidu eeskujul ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Saksa väed edenesid Kesk-Eestini, kus rinne seiskus paariks nädalaks, mis andis Nõukogude okupantidele võimaluse hävituspataljonide abil õiendada arveid Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga. Saksa okupatsioon (1941-1944) · 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg. Eestist,

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks?

Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12.sajandil Hansa Liit, mis kontrollis Läänemere ja Põhjamere kaubandust. Ühingusse kuulusid Põhja-Saksamaa, Liivimaa ja Flandria kaupmehed. Tänapäeval tähistatakse Ee

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

Lotringi piirkonda, kõrgemaid reparatsioone  Inglismaa oli nõus vähemate ja leebemate tingimustega  Prantsusmaa – hegemoonia saavutamine Euroopa mandril Saksamaa nõrgestamise abil  Suurbritannia – soovis Saksamaa asumaid, kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle, jõudude tasakaalu Euroopa mandril  USA – asutada rahvusvaheline organisatsioon, mis suudaks tulevikus sõdu ära hoida Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes  Allkirjastati Saksamaaga  28.juuni 1919.a. Versailles´i lossi  peeglisaalis  I osa: Rahvasteliidu põhikiri  Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesanded:  1) rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Eesti panga roll majanduses

PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise kõrge risk või siis soov neid paremini kasutada. Pankade eelkäijad hoiustajate, laenude andjate, raha vermijate ja vahetajatena tekkisid arvatavalt muinasaegadel

Raha ja pangandus
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Majanduse konspekt II

laenu küsima, kirjutas ta välja veksleid. Kullassepp kirjutas välja veksleid rohkem, kui tema juures tegelikult kulda oli, muutes selle aktiga otseselt raha loojaks. Raha omadused: stabiilne, kaasaskantavus, jagatav, kulumiskindel, kergesti äratuntav, raksesti järeletehtav Bartertehing - kaupde ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta 2.Eesti rahandussüsteem. Finantsvahendajad. Pankade liigib. Keskpanga ülesanded. Eesti Pank osaleb majanduspoliitikas iseseisva raha krediidi ja panganduspoliitika kaudu. Valitsus ei langeta majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesi Panga arvamust kuulamata.

Majandus
113 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Lähiajalugu, konspekt

eest suurematele monopolidele ja eraettevõtjtele. • Muutus kapitali paigutuste suund ja ulatus. Venemaa turu äralangemise tõttu suundus kapital asumaadesse. II SISEPOLIITIKA • Mitmeparteisüsteem. • Sisepoliitika oli ebastabiilne. Iseloomulikud olid sagedased valitsuskriisid (1919 – 1939 oli Prantsusmaal 41 erinevat valitsust). • Oht demokraatiale oli fasistide poolt 09.01.1934 toimus fasistide demonstratsioon Pariisis. Suuri fasistlik organisatsioon oli Tulirist. • Ühisrinde fasismi vastu moodustasid kommunistid ja sotsialistid. 1934.a. kirjutati nende poolt alla tegevusühtsuse paktile ja esitati rahvarinde idee 1936.a. moodustati RAHVARINNE, mille programmilised nõuded olid: * ametiühingu õiguste laiendamine * fasistlike organisatsioonide sulgemine * tööliste elatustaseme tõstmine

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
23
docx

ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE

Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna

Arendustegevus
16 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Pangandusõigus

Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse ­ kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte ­ isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine

Õigus
202 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· Maavanemad ja #soomega-salapiiritus, maavolikogud Skandinaava-suund. · Omavalitsusüksus-linn ja vald Asutav Kogu- Demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud kogu. Võttis vastu I PS. I PS-15.06.1920 Seaduste kogu Koalitsioonivalitsus-mitme erakonna valitsus Rahvasteliit ­ 1920 rajatud rahvusvaheline organisatsioon. Balti liit-1920-1930 aastatel kavandatud Soome-Eesti-Leedu-Poola poliitiline, sõjaline ja majanduslik liit. Eesti-Läti kaitseliidu leping-1923 aastal sõlmitud vastastikune kaitseleping Maareform-1919 riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, loomad jms I majanduskriis- ülelaenamine, inflatsioon Uus majanduspoliitika-1924.a valitsus sekkub majandusse II majanduskriis-raske kriis, mis sai alguse USAst ( suur depressioon) Krooni devalveerimine- rahanduse range kokkuhoiu poliitika ERAKONNAD

Ajalugu
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun