WHEATSTONE’I SILD tabelid ja (vea)arvutused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

xlsx

FÜÜSIKA II PRAKTIKUM 8, 9, 3, 14, 21, 5

N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 57.00 56 56.50 1.511

Füüsika ii

12

docx

WHEATSTONE’I SILD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1

Füüsika

7

docx

Too nr-5

Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Töö teoreetilised alused Üheks takistuse mõõtmise viisiks on sillameetod. Sageli kasutatakse sel meetodil takistuse määramiseks alalisvoolu e Wheatstone’i silda. See sild (joonis 5.1) koosneb alalispingeallikaga ühendatud kahest paralleelsest vooluharust ADB ja ACB ning neid harusid ühendavast ahelaosast DC, mis sarnaneb kaht vooluharu ühendava sillaga, mistõttu kogu mõõteskeemi nimetataksegi sildskeemiks. Ühte paralleelharudest lülitatakse mõõdetav takisti (näiteks Rx ). Paralleelse ühenduse tõttu on pingelang mõlemas vooluharus ühesugune. Järelikult saab alati

Füüsika praktikum

1

xls

Wheatstone'i sild (5 töö), Joel Paesalu variant

R1 || R5 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 235,9 235,90 0,66 0,43 2 4,9 5,1 245,2 235,58 0,34 0,12 3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 992,4 953,48 1,16

Füüsika ii

4

docx

Kollokvium IV 2.1-2.10 kõik teooria määramata integraalist

2.1. Määramata integraal. Def1. F(x) nim f(x) algfunktsiooniks hulgal X, kui iga x korral hulgast X F'(x)=f(x). xX. N. f(x)=xex+ex F(x)=xex F'(x)=ex+xex * Kui f(x) (xX) on 2 algfunktsiooni F1(x) ja F2(x), siis st, f(x) algfunktsioonid erinevad üksteisest vaid konstandi võrra. . F1(x)-F2(x)=C F1(x)=F2(x)+C (xX) Def2. f(x) kõikide algfunktsioonide hulka cX nim. F-ni f(x) määramata integraaliks ja tähistatakse ning kui F(x) on üks f(x)-i algfunktsioon, sel hulgal F(x), siis . Kui f(x) ja F(x) on integreeruvad punktis f(x) siis L1. Määratud integrali lineaarsuse omadused: 2.2 Määramata integraalide tabel 1.. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. x\(-1;1) T.19 y=arshx x=shy . 2.3 Muutujate vahetus määramata integraalis F'(x)=f(x) (xX). x=(t). L1. (t)D(a,b) C[a,b] ja ka rangelt monotoonne Järeldus. . N. 2.4 Ositi integreerimine u=u(x), v=v(x), xX.

Matemaatiline analüüs

16

docx

Tugevusõpetuse 3. kodutöö, vene keeles

A.  F b1 a z0 : 2 . ­ S235. [ ] = 235/2,1= 112 Mpa - [ ] = 0,6*112 = 70 MPa - [ S ] = 2,1 - [ ]c = 1,7*112 = 190 Mpa - F = 260 kN - : 1) () 2) , - 3) 4) 1. F 260 N L FL 130kN 2 2 NL - NL AL AL - ( ) NL 130 10 3 AL ; AL 11,6 10 4 m 2 11,6cm 2 112 10 6 - , , 15%. Ak 1,15 AL 1,15 11,6 13,3cm 2 RUUKKI 757510 :  z0=22,1 75 10 T 10 bT 75 bT 75 - T = 10 - AT 14,1cm 2 -

Tugevusõpetus i

16

docx

Stansid 3. kodutöö

ÜLESANNE NR.3 Varjant Nr.6 Kirjeldus: Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: arvutada toorikute pikkused, leida painutusjõud või kalibreerimisjõud ja arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E �

Materjaliõpetus

40

doc

Elektrotehnika laboritööd

3. Töökäik U Ohmi seaduse valem (ahela osa kohta) on: I = . R Vool on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi, tulemused kanda tabelisse a ja b. Teha järeldus: kuidas sõltub vool pingest ja kuidas sõltub vool takistusest. Töö teostamine toimub kahes järgus: tabelid a ja b a) Voolu sõltuvus pingest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1. 10 V 3 lampi 2. 20 V 3 lampi 3. 30 V 3 lampi Järeldus: b) Voolu sõltuvus takistusest. Jrk. nr. U (V) I (A) R () 1

Elektrotehnika

Meedia

Kommentaarid (0)