WHEATSTONE’I SILD (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Tallinna Tehnikaülikool

Füüsikainstituut

Üliõpilane: Natalia Novak
Teostatud:
Õpperühm: YAMB31
Kaitstud:
Töö nr. 5
OT

WHEATSTONE’I SILD

Töö eesmärk:
Takistite ja nende ühenduste takistuse määramine.
Töövahendid:
Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid .
Skeem

Töö teoreetilised alused

Töö käik

Protokollige mõõteriistade andmed.

Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit.

Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1. Leidke, kumma õla pikkust Te tegelikult potentsiomeetriga mõõtma hakkate.

Paluge juhendajal kontrollida skeem ja anda tööülesanne.

Asetage liugkontakt C potentsiomeetri skaala keskele näidule 5,00. ( Mõõteskaala kogupikkus, nagu öeldud , on 10,00 ühikut.) Muutes takistussalve R takistust, saavutage galvanomeetri nullnäit. Protokollige nii potentsiomeetri kui takistussalve näit (vastavalt l1 ja R). Mõõtmiseks võib lüliti K sulgeda ainult lühiajaliselt , sest voolu sisselülitamine pikemaks ajaks soojendab skeemi elemente ja võib rikkuda galvanomeetri juhul, kui sild ei ole tasakaalus.

Tasakaalustage sild takistussalve takistuse R kuuel erineval väärtusel potentsiomeetri liugkontakti nihutamisega. Iga tasakaaluasendi (galvanomeetri nullseisu) korral märkige tabelisse 5.1 potentsiomeetri näit l1 ja sellele vastav takistussalve näit R. Pidage silmas, et takistussalve näidud ei erineks rohkem kui 10 % punktis 5 leitud näidust.

Samamoodi mõõtke teise takistiga ja tulemused kandke tabeliga 5.1 analoogsesse tabelisse, mille pealkiri peab sisaldama mõõdetava takisti numbrit.

Juhendaja poolt saadud ülesande alusel koostage takistite ühendus ja mõõtke ühenduse takistus vastavalt p 5-le ja p 6-le. Tulemused kandke tabeliga 5.1 analoogsesse uude tabelisse, mille pealkiri peab kajastama mõõdetavat takistite ühendust. (Kokku läheb Teil seega vaja kolme ühesuguse lahterduse, kuid erineva pealkirjaga tabelit. Näidiseks sobib tabel 5.1.)

Mõõtmistulemused esitage kontrollimiseks juhendajale ja seejärel ühendage skeem lahti.

Katsetulemuste põhjal arvutage valemi (2) järgi esimese uuritava takistuse üksikväärtused Rx , nende aritmeetiline keskmine Rx ja leidke selle A-tüüpi laiendmääramatus usaldusnivool 0,95. Nii toimige ka teise uuritava takistuse ning takistite ühenduse korral.

Arvutage takistite ühenduse takistus, lähtudes eelnevalt määratud üksiktakistite takistuste väärtustest ja ühenduse kogutakistuse arvutamisvalemist.

Arvutage p 11-s leitud takistuse laiendatud liitmääramatus.

Võrrelge valemi järgi arvutatud kogutakistuse väärtust vastava mõõdetud väärtusega, mille saite p 10-s.
Tabel 5.1. Takisti nr. … takistuse mõõtmine
Jrk.
Nr.
l1
l2
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Tabel 5.2. Takisti nr. … takistuse mõõtmine
Jrk.
Nr.
l1
l2
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Tabel 5.3. Takisti nr. … takistuse mõõtmine
Jrk.
Nr.
l1
l2
1.
2.
3.
4.
5.
6.
3. Arvutused koos veaarvutusega.

Arvutan valemi (2) järgi esimese ja teise uuritava takistuse ning takistite ühenduse takistuse üksikväärtused Rx , nende aritmeetiline keskmine (tulemused kannan vastavalt tabelitesse 5.1, 5.2 ja 5.3):

Leian takistite takistuste A-tüüpi laiendmääramatused usaldusnivool 0,95:
, usaldatavusega 0,95
, usaldatavusega 0,95
, usaldatavusega 0,95

Arvutan takistite ühenduse takistust, lähtudes eelnevalt määratud üksiktakistite takistuste väärtustest ja ühenduse kogutakistuse arvutamisvalemist:
Paralleelühendus :

Arvutaт leitud takistuse laiendatud liitmääramatus:
, usaldatavusega 0,95

Võrdlen valemi järgi arvutatud kogutakistuse väärtust vastava mõõdetud väärtusega:

Järeldus
Antud töös leidsin takistite (2 ja 5) ja nende paralleelse ühenduse takistust ja selle määramatust:
, usaldatavusega 0,95
, usaldatavusega 0,95
,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

212 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Natalia_N Õppematerjali autor

füüsika II praktikumi nr5 WHEATSTONE’I SILD protokoll, arvestatud ja kaitstud
1. Töö teoreetilised alused
2. Töö käik
3. Arvutused koos veaarvutusega.
4. Järeldus

WHEATSTONE’I SILD protokoll füüsika II takisti takistite ühendus juhendaja

Sarnased õppematerjalid

docx

Too nr-5

Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Töö teoreetilised alused Üheks takistuse mõõtmise viisiks on sillameetod. Sageli kasutatakse sel meetodil takistuse määramiseks alalisvoolu e Wheatstone’i silda. See sild (joonis 5.1) koosneb alalispingeallikaga ühendatud kahest paralleelsest vooluharust ADB ja ACB ning neid harusid ühendavast ahelaosast DC, mis sarnaneb kaht vooluharu ühendava sillaga, mistõttu kogu mõõteskeemi nimetataksegi sildskeemiks. Ühte paralleelharudest lülitatakse mõõdetav takisti (näiteks Rx ). Paralleelse ühenduse tõttu on pingelang mõlemas vooluharus ühesugune. Järelikult saab alati

Füüsika praktikum

docx

VOOLUALLIKA KASUTEGUR

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi arutluses neid

Füüsika ii

docx

KOMPENSATSIOONIMEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B . (2)

Füüsika ii

doc

Vabad Võnkumised

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis vastavad töö juures o

Füüsika

docx

NEWTONI RÕNGAD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 14 OT NEWTONI RÕNGAD Töö eesmärk: Töövahendid: Tasakumera läätse kõverusraadiuse Mõõtemikroskoop, suure kõverusraadiusega määramine. tasakumer lääts, monokromaatiline valgusallikas. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Klassikaliseks näiteks koherentsete valguslainete ja nende abil püsiva interferentsipildi tekitamise kohta on nn Newtoni rõngad. Need tekivad interferentsi tulemusena tasaparalleelsest klaasplaadist ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Mida suurema kõverusraadiusega lääts, seda ulatuslikum on see üliõhuke kiht. Juhtides läätsele mono

Füüsika ii

pdf

Veaarvutus

TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10

Füüsika

doc

Elektrotehnika laboritööd

SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine.....................................

Elektrotehnika

pdf

Alalisvool

1 Alalisvool 1.1 Vooluring (põhikooli füüsikakursusest) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja o

Elektrotehnika

Rohkem sarnaseid