Võõrsõnade ortograafia (2)

Kutsekool - Informaatika - Arvutiõpetus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Adapter – Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel

Arvuti – on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele.

Arvutigraafika – kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika

Audio – kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli.

Avi – on tavaliselt filmi formaat . DivX filmi formaat

Bitt – informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0.

Brauser - lihtsamalt õeldes veebibrauser

CD-lugeja – seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid

Desktop – on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole

DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll

Domeen – on tähtedest ja numbritest koosnev kombinatsioon mis vastab arvuti aadressile internetis

Draiver – See on olemas kõikidel seadmetel. Ta viib kokku seadme operatsioonisüsteemiga.

e- mail – on elektrooniline kiri, mis saab saata üle interneti

Emaplaat – sellest saab kõik alguse, tal on peal siinid seadmete jaoks ja jagab laiali ka voolu

Gigabait – on ühik, mis kannab andmeid, 1024MB

Graafika – on seadmed , mis lubavad seadmetel pilti kuvada ja töödelda

Hüperlink – viitab mingisugusele lingile

Indeks – Võimaldab teha kiireid otsinguid.

Infrapuna – eriline kiir, mille vahendusel vahetatakse seadmete vahel faile

Installeerima – Olgu siis kas seade või programm aga ta tuleb „ühendada, ühitada“ operatsioonisüsteemiga

IP – seadme identifikaator , nagu inimesel on isikukood ja kaupadel omad koodid, siis samamoodi käib asi ka arvutimaailmas.

Kettaseade – seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid

Klaviatuur – arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida

Konsool – telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida

Kuvar – kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab

Kõvaketas – andmete säilitamise seade

Link – vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab

Megabait – on ühik, milles on andmeid, u. 1024 kB

Mälu –seade, kuhu salvestatakse kogu töö ja vastavalt saab selle sealt ka kätte

Operatsiooni süsteem – juhib arvutisüsteemi tööd

Parabool - nim tasandi kõige selliste punktide hulka, mis on võrdsel kaugusel sellel tasandil asetsevate etteantud sirgest

Pikslid – ruudud mis moodustavad pildi

Printer – seade, mis väljastab pildi, mille omanik on ennem arvutis vormistanud

Programm – on nagu tarkvaragi, mis täidab talle kindaks tehtud ülesandeid

Projektor – on aparaat või seade, mille kaudu saab kuvada arvuti ekraanil olev pilt seinale

Protsessor – Täidab operatsioone ja töötleb andmeid

Puhirtoiteallikas ehk UPS – on nagu varugeneraator, mis hoiab rikke puhul masinal voolu sees, et saaks masina välja lülitada

Riistvara – on kogu vara arvuti sees kui küljes, füüsiline ehk käega katsutav

Ruuter – on aparaat, mis jagab laiali interneti, mis tuleb temasse juhtme abil

SATA – on liides, milles käib kõvaketas

Server - arvuti või hunnik arvuteid mis töötavad koos ja hoiavad üleval mingeid lehti või siis kust inimesed saavad tõmmata asju

Siinid – need on pesad emaplaadil, kuhu kinnitatakse riistvara

Skänner – analüüsib mingit kujutist ja muudab selle digitaalseks

Sülearvuti – väike ja kompaktne arvuti

Tarkvara – arvuti töötamiseks ja asjaajamisteks vajaminev osa

Toiteplokk – on seade arvuti sees, millel on kindel pinge ja selleabil töötab arvutil riistava

Valgusdiood e. Leed – on nagu üliväike elektripirn , mis kiirgab värvi

Vektor - on geomeetriline vektor, kindla suunaga lõik, mida iseloomustatavad siht, suund ja pikkus

Wifi – traadita interneti ühendus

World Wide Web e. www – internet milles me igapäevaselt ringi seikleme

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

audisystem Õppematerjali autor

50 sõna tähestikulises järjestuses koos tähendustega. Võõrsõnad, mis on kasutuses ka eesti keeles.

võõrsõna ortograafia

Sarnased õppematerjalid

ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi klkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter. Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer. Arvuti füüsiliste kom

Informaatika

doc

Peamised arvuti osad

Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone

Informaatika

docx

Erialane sõnastik

1. adapter- seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise. 2. analoogarvuti- arvuti, mis analoogsignaalide manipuleerimise teel modelleerib uuritava süsteemi või võrrandi käitumist. Analoogarvutis toimuvad kõik operatsioonid mingi kindla signaaliga praktiliselt paralleelselt. 3. andmed- informatsiooni esitus kujul, mis võimaldab edastamist, tõlgendamist ja töötlemist. 4. andmekandja- ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. 5. arvuti arhitektuur- arvuti struktuuri ja tööviisi kirjeldus, millega on määratud andmete tüübid, käsustik, andmete ja käskude esitus - ja adresserimisviisid ning töötluse juhtimise üldpõhimõtted. 6. arvuti- mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele. 7. atapi- CD ROM drive ühendatakse arvuti süsteemiga ide

Eesti keel

doc

Riistvara

1 Arvutite komponendid ja arhitektuur Selle teema materjale läbi töötades saad teadmised arvuti riistvarakomponentidest, arvutite arhitektuurist ja protsessori tööpõhimõtetest. 1.1 Arvuti riistvarakomponendid Õpieesmärgid Selle alateema materjale läbi töötades õpid:  Määratlema arvutisüsteemi põhilised komponendid ja kirjeldada nende koostööd  Tooma välja lihtsa arvutisüsteemi peamised perifeeriaseadmed ja nende parameetrid  Eristama põhilisi mälutehnoloogiaid. 1.1.1 Arvutisüsteemi põhikomponendid Personaalarvuti (PC - Personal Computer edaspidi arvuti) on arvutusseade, mis koosneb erinevaid funktsioone täitvatest elektroonikaplokkidest, mis koos funktsioneerides teostavad mingit kasutaja poolt määratud ülesannet. Arvuti on ehituselt modulaarne ja see tähendab, et arvuti erinevaid funktsionaalseid plokke või mooduleid saab vastavalt soovitud kasutusotstarbele erinevalt kombineerida ning nii muuta arvuti funktsionaalsust või

Arvutite riistvara alused

docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia

doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus

doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika

doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) t

Arvuti

Rohkem sarnaseid