Võõrliigid maismaal ja meres (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

docx

INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE

Juhendaja: Kaire Lanno, PhD Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS........................................................................4 2. INVASIIVSED LIIGID......................................................................................... 5 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis.......................................................................6 2.2 Invasiivsed võõrliigid maailmas.................................................................9 3. RAHVUSVAHELISED LEPPED JA EESTI SEADUSANDLUS.................................12 4. LAHENDUSED............................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................16 SISSEJUHATUS

Bioloogia

7

docx

Looduskaitse eksamiks kordamine

elukoha kadu või kkmuutuste tõttu Kandevõime- liigi isendite arv, keda ökosüsteem on suuteline mahutama ning kelle jaosk jagub ressursse Miks on geneetilise mitmekesisuse kadu populatsioonides ohtlik- isenditel ei leidu enam partnereid, nad on vaenlastele ja looduskatastroofidele kergem saak Väljasuremiskeeris ­ protsess, kus erinevad tegurid koos toimides võimendavad üksteist ja põhjustavad pop arvukuse langu kuni väljasuremiseni. Nt ületarbimine, võõrliigid, saaste, elupaikade häving, dem.langus, katastroof Millised tegurid ohustavad väikeste populatsioonide säilimist oluliselt rohkem kui suurte oma: katastroofid, väljasuremine suurem, juhuslike tegurite mõju, geneetiline vaesumine, demograafilised muutused, toidupuudus, kokurendid, kiskjad Populatsiooni elujõulisuse analüüs- ennustatakse, kui suure tõenäosusega liik välja sureb, analüüsitakse kk, toidu, konkurente, ohutegureid. Liigi vajaduste

Looduskaitse

26

pdf

Eesti looduskaitse

..................................................................... 30 Punane nimestik .......................................................................................................................................................................................................... 32 Võõrliigid ............................................................................................................................................................................................................................ 35 Koostajad: Arne Ader ja Urmas Tartes Natura 2000 .................................................................................................................................................................

Keskkonna ja loodusõpetus

83

pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres  HELCOM - Helsingi Komisjon

Keskkond

13

doc

Looduskaitsebioloogia

Beeta mitmekesisus ­Varieeruvus teatud keskkonna või geograafilise gradiendi ulatuses Sagedasti need indeksid omavahel tugevas korrelatsioonis. Probleem ­ kõik liigid pole võrdsed Kus on kõige enam liigilist mitmekesisust? Kõige rikkalikumad on · Troopilised vihmametsad: 7% maismaapinnast aga enam kui pool liikidest seal; 40% õistaimedest seal. · Korallrahud/riffid: katab 0,1% ookeani pinnast aga elupaik 8% kalaliikidest. · Süvameri: 34 35st looma hõimkonnast on meres · Suured troopilised järved Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas. Mis on kooslus ja mis on ökosüsteem? Kooslust defineeritakse mingil kindlal territooriumil ja ühetaolistes keskkonnatingimustes elavate liikide kogumina Paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad kokku ökosüsteemi. Millest moodustub gild?

Looduskaitsebioloogia

24

docx

Liikide kadumise põhjused

. 6 lk 3.3.1. Reostumine pestitsiididega …………………………………….. 7 lk 3.3.2. Veereostus ……………………………………………………… 7 lk 3.3.3. Õhureostus ……………………………………………………… 7 lk 3.4. Ressursside ületarbimine ………………………………………………. 8 lk 3.5. Invasiivsed võõrliigid ………………………………………………….. 8 lk 3.6. Haigused ………………………………………………………………. 9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk

Ökoloogia

14

doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Kõik peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suurtes, sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti vesipapp. Kasari delta linnurikkas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Imetajad : saarmas, ondatra, kobras.

Loodus õpetus

33

docx

Looduskaitsebioloogia

aurustumine) alandab põhjavee taset ja võib aeglustada ojade ja jõgede voolukiirust. Üldiselt soodustavad häiringud invasiooni, kuid invasiivid ise võivad muuta häiringute sagedust. Ohustatud liik broodia perekonnast konkureerimas üheaastaste invasiivsete kõrrelistega. Hinnanguliselt avaldavad invasiivsed liigid USAs kahjulikku mõju 30%-50%-le ohustatud ja eriti ohustatud liikide nimekirja kantud liikidele. Invasiivsed võõrliigid levivad agressiivselt, sest:  On kohalikest edukam konkurentsis (toidu-, vee-, valgus- vms konkurentsis)  Ja tõrjub kohalikud liigid nende elupaikadest välja. Sissetungijad on konkurentsis kohalikest üle. Invasiivide mõned tunnused:  Suur sigivus (kiirest ja palju)  Põlvkondade kiire vaheldumine (lühike eluiga)  Pikk eluiga (palju järglasi pika aja vältel)  Suur levikukiirus  Ulatuslik looduslik levila

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)