Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Võrtsjärv (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Võrtsjärv #1 Võrtsjärv #2 Võrtsjärv #3 Võrtsjärv #4 Võrtsjärv #5 Võrtsjärv #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor virve palu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Väiksematest jõgedest on kõige suurema reostuskoormusega ­ Tarvastu, Purtsi, Rõngu ja Rannu kanal. Tarvastu ja Rõngu jõevee nitraatide sisaladus on samuti üle keskmise nende jõgikondade suurema põllustatuse tõttu. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve (Eesti järved, 1968; Mäemets, 1977). Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. Võrtsjärve probleem Taust Madal häguse veega eutroofne Võrtsjärv (270 km2) on Baltimaade suuruselt teine järv. Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise ulatus on vastavalt 1,38 ja 2,20 m; absoluutvahemik 3,20 m. Veerikaste ja veevaeste aastate keskmiste veeseisude vahe võib erineda rohkem kui meetri võrra. Veetaseme pikaajaliste mõõtmiste tulemused näitavad ligikaudu 30-aastase tsükli olemasolu kõrge- ja madalaveeliste

Geograafia
thumbnail
24
pptx

VÕRTSJÄRV

mõrda ja 320 nakkevõrku. Võrtsjärve kalasaak kutseliste kalapüüdjate poolt oli 199,6 tonni 2015. aastal. Kutseline kalapüük t (2015) 80.85 44.18 44.11 12.28 2.76 5.45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond,

Kalapüük
thumbnail
1
docx

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suuri m tervikuna Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga. Võrtsjärve pindla on 270.7 km, keskmine sügavus on 2.8m, suurim sügavus on 6m, rannajoone pikkus 109 km. Järve kaldad on enamasti madaladlõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi

Geograafia
thumbnail
12
doc

Võrtsjärv

............................................................................. lk.9-10 Kokkuvõte ............................................................................................... lk.11 Allikad ..................................................................................................... lk.12 Sissejuhatus Võrtsjärv on suurim tervenisti Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärve kujunemisel eristatakse nelja arenguetappi: Jää ­ Võrtsjärv: Võrtsjärve madalikul hakkas lausaline jääkate lagunema ligikaudu 12 500 14 C aastat tagasi. Tekkisid eeldused liiva, aleuriidi ja viirsavide settimiseks. Jää-Võrtsjärve staadium ongi meil määratletud setete alusel. Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka

Hüdrobioloogia
thumbnail
13
pptx

Lake Võrtsjärv

Lake Võrtsjärv Scientific editors Juta Haberman Ervin Pihu Anto Raukas Liis Sommer The outline Rural municipalities River geology Shores Flows Temperature Planktonic algae Fishes Animals Lake Võrtsjärv is a lake in southern Estonia with an area of 270 km² . It is the second largest lake of Estonia. The shallow lake is 33.7 m above sea level. The river Emajõgi flows from Lake Võrtsjärv to Lake Peipsi. Lake Võrtsjärv area comprises seven rural municipalities bordering the water, connected with each other by traditions of joint activities, set throughout history. The development of Lake Võrtsjärv and its vicinity, and planned utilisation of Lake Võrtsjärv as a resource, is the common interest of all rural municipalities. The

Inglise keel
thumbnail
20
doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m ) Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. 2) Asukoht: piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga. 3) Maastiku eripära: Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele. Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja

Geograafia
thumbnail
14
ppt

VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK

VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK Koostanud: ... 2013 VÕRTSJÄRV Asub LõunaEestis Eesti suurim sisejärv Pikkus ligikaudu 35 km, järve keskmine sügavus 2.8 m, pindala 270 km2 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka harrastuskalureid Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla, Kivilõpe ja Tamme) Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on

Bioloogia
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad. Enamik Eesti siseveekogusid on eutrofeerunud, sealhulgas Peipsi ja Võrtsjärv, kuid samuti Läänemeri, eriti Soome laht. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi

Eesti sisevete ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun