Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)
............................................. 4 2.6 Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel ...................................................................................... 5 3 2.7 Sõda merel ja õhus........................................................................................................................ 5 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda.................................................................. 5 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel................................................................... 5 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu............................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda........................................................................................................
vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, lubamist nende riikide territooriumile. Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 17. juuni 1940 20. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21. juuni 1940 22
Oluliseks sammuks Hitleri vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,
· Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping? Kuna paktil oli salajane lisaprotokoll, mille kohaselt olid diktaatorid Ida-Euroopa ära jaganud ning hiljem müüs Saksamaa Leedu NSV Liidule, sellega võis alata teine maailmasõda 4. Mida sisaldas MRP pakt, mida selle salajane lisaprotokoll? MRP mittekallaletungi leping, mis sõlmiti Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Mõlemad riigid kohustusid säilitama erapooletuse, kui lepingupool mõne teise riigiga sõtta astub.
„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis
võrdse hävituslennuki Spitfire. Ka suutsid nad Inglismaa kaitsel oskuslikult kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta.
Kõik kommentaarid