Võrgutarkvara ja selle eripärad (0)

Sarnased õppematerjalid

16

doc

Arvutite areng 1980 - 2009

? Jaapan Arvutimäng Pac-Man lasti välja 1981 Aeg Koht Sündmus ? USA Xerox 8010 ('Star') System oli esimene kommertssüsteem, mis kasutas WIMP-i(Windows, ikoonid menüüd, osutamis süsteemid) graafika kasutaja liideseid. ? UK Sinclair ZX81 lasti välja, sarnase hinnaga oma eelkäijale(ZX80) August 12 USA IBM teatas oma IBM personal arvutist. Selle disain oli algselt arvatust palju edukam ja sellest sai eeskuju hilisematele personaal arvutitele. Arvuti sisaldas MDA (Mono Display Adapter, text only), MS-DOS 1.0, PC-DOS 1.0. Võrreldes uuemate DOS-i süsteemidega oli MS- DOS 1.0 üpris algne. September USA Kujunes välja TCP/IP protokoll, mis kannab enamus informatsiooni  Internetis edasi. 1982

Arvutid

39

doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

Esimestel MS-Windows-idel puudus TCP/IP võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki (Windows Sockets API) defineerimist kasutati Interneti ühenduseks Trumpet Winsock jaosvara, mille autoriks oli Peter Tattam Tasmaania Ülikoolist. 2 Desktop: Desktop programmidega: Notepad: 3 Meediapleier: 1.3.Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft lasi selle välja 24. augustil 1995 ja see oli oluline edasiarendus eelmistest versioonidest. Arengutegevuse jätkudes kutsuti seda Windows 4.0-ks või koodnime Chicago järgi. Windows 95 hõlmab esimesena endas Microsoft MS-DOS-i ja sisaldab suuri muudatusi oma eelkäija Windows 3.1 suhtes: enamjaolt parandati graafilise kasutajaliidese omadusi. Windows 95 müüs väga hästi. Juba mõne aastaga sai sellest kõige edukam operatsioonisüsteem. Oli ka kõrvalmõju, ta viis kõik MS-DOS-i baasil elavad

Microsofti operatsioonisüsteemid

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 ­ Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid ­ kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms

Arvutiõpetus

11

doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa ­ monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks

Arvuti

18

odt

Windows areng läbi aja

Parem Internet explorer. Uuendusteks olid parem AGP ja USB tugi. Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud . 7. Windows 2000 tuli välja aastal 2000. Tulid Windows 2000 Professional, Server Family ja ME(Millennium edition). Microsoft väitis, et see Windowsi versioon on varasematest turvalisem. Windows 2000 tarkvara oli põhiliselt uuendatud, näiteks olid uuendatud Internet Explorer, Windows Desktop, ning muid asju. Värskendussüsteem "Windows Update" otsis Internetist uuendusi ja seadistas need automaatselt arvutisse. Pärast seda oli võimalik vajadus arvuti taaskäivitada. 8. Windows XP tuli välja aastal 2001 ning oli nängurite poolt pikalt kiidetud OS. Oli suurema usaldusväärsusega, parema turvalisuse ja jõudulusega. Sisaldas funktsioone äri kui ka kodu arvutis.

arvutiõpe

4

rtf

8. klassi arvutiõpetuse kontrolltöö

1 Minu nimi on: ............................................. Klass: ....... 1. Korpus 2. Kuvar 3. Klaviatuur 4. Printer 5. Hiir 6. Kõlarid 1. Tähista joonisel! 2. Märgi alljärgnevate seast kõik arvuti sisendseadmed: q Printer q Klaviatuur q Kuvar q skänner q hiir q kaamera q kõlarid 3. Milline alljärgnevatest kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni? (vali 1 vastus) q diskett q kõvaketas q CDROM 4. Milline järgmistest näitajatest arvutikomplekti reklaamis iseloomustab kõvaketta mahtu? q 256 MB DDRAM q 56 kbit/sec q 17" SVGA q Pentium 4 2,4 GHz q 40 GB HDD q 3.5" FDD q 40x CD ROM 5. Mille poolest erinevad põhimõtteliselt arvuti põhimälu (RAM) ja kõvaketas? (vali 1 vastus) q Põhimällu mahub rohkem andmeid kui kõvakettale q Põhimälus olevad andmed kustuvad, kui arvuti välja lülitada, kõvakettal jäävad aga alles

Arvuti õpetus

32

doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut

Arvutivõrgud

6

doc

Op süsteemid

Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel. See tarkvara esimene kiht, mis laetakse mällu kohe pärast arvuti käivitamist. Kernel tagab juurdepääsu erinevatele tuuma teenustele kõigi teiste süsteemi ja rakendusprogrammide jaoks. Tuumateenusteks on: Toimingute ajastamine Mäluhaldus Kettajuurdepääs Juurdepääs riistvaraseadmetele Ja teised. Lisaks kernelile hõlmamb operatsioonisüsteem sageli ka süsteemitarkvara, mis haldab

Arvutiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)