Võrdlusastmed ja lühike mitmuse osastav (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Eesti keel omadussõnade võrdlemine

(näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust • kõige + keskvõrre (näit kõige + suurem = kõige suurem, kõige ilusam, kõige kaugem) • i-ülivõrre i-ülivõrde moodustamine (moodustatakse mitmuse osastava käände abil) • Siin peame kasutama mitmuse osastava käände abi (kui muidu ei meenu, siis esitame endale küsimuse palju mida? – vastus nõuab mitm osastavat käänet) • Kui mitmuse osastava lõpp on –id, asendame d keskvõrde tunnusega m (näit kõrgeid-kõrgeim, rikkaid-rikkaim) • Kui mitm osastav lõpeb vokaaliga, on ülivõrde tunnuseks –im (ehk teisisõnu- vokaal asendub i-ga)

suuline ja kirjalik eneseväljendus

1

doc

Adjektiivide kompareerimine

Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. ­ d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis ­im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid ­ roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. ­i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a ­i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb

Eesti keel

1

docx

Omadussõnade võrdlemine ehk kompareerimine

­ vanem. Mõnedel omadussõnadel keskvõrdes sõna tüvi muutub: hea ­ parem, õhuke ­ õhem. ÜLIVÕRDE MOODUSTAMINE: Ülivõrret saab moodustada kahel viisil : 1.määrsõna kõige abil (kõige-ülivõrre), mis pannakse keskvõrde ette: kõige madalam, kõige hoolsam, kõige parem 2. i-mitmuse tüvele liidetakse ­m (lühike i-ülivõrre): ilusaim, suurim, rängim, õnnelikem. I-ÜLIVÕRDE MOODUSTAMISEL PEETAGU MEELES JÄRGMIST: a) Kui algvõrde mitmuse osastavas on id, siis asendatakse d m-ga : kangeid ­ kangeim. b)Kui algvõrde mitmuse lõpul on vokaal, siis lisatakse sellele m : musti ­ mustim, külmi ­ külmim, pikki ­ pikim, korralikke ­ korralikem c)Kui keskvõrdes on erandlikult em, siis i-ülivõrdes on im : paksem ­ paksim, vanem ­ vanim, targem ­ targim, järsem ­ järsim. I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige

Eesti keele lauseõpetus

8

ppt

Omadussõna võrdlusastmed

teiseneb vokaal tunnuse ees e-ks: vana: vanem lahja: lahjem paksu: paksem järsu: järsem ara: arem ränga: rängem  ÜLIVÕRRE Ülivõrde moodustamiseks on kaks võimalust: 1. Liitülivõrre e kõige-ülivõrre abisõna kõige + keskvõrre hell: hellem: kõige hellem kerge: kergem: kõige kergem 2. Lihtülivõrre e lühike ülivõrre selle saab moodustada sõnadest, mille mitmuse osastavas käändes on ­id (kargeid) või vokaallõpp (vanu). kõrge: kõrgeid: kõrgeim kiire: kiireid: kiireim must: musti: mustim ränk: ränki: rängim ! õnnelik: õnnelikkusid: õnnelikem · Omadussõna võib aga märkida ka omadust, mis asjal põhimõtteliselt kas on või ei ole; niisugusel juhul ei saa selle omaduse määra võrrelda, nt emane (kass), surelik (inimene),

Eesti keel

10

wps

Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine

(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas) *Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku. *Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis,kui ta väljendab mingit kindlat mõistet. (nt.lastearst, naistehaigus, meestepesu,meesteasjad,noortekoor,noorteõhtu jne) Omadussõnad: *Omadussõnale eelnev käändsõna, nud-kesksõna või määrsõna kirjutatakse kokku. (nt.peegelsile,verevaene,ruudukujuline,kuueaastane,meeleheitlik jne) lahku, kui on täiend(nt.suure mäe kõrgune, kõigi eelduste kohane jne.) *Nimed,arvud ja sümbolid ühendatakse järgneva om.sõnaga sidekriipsu abil.(nt. nipernaadi-

Eesti keel

36

doc

Morfoloogia

Alaltütlev lt telt, delt ilt, VTlt Saav ks teks, deks iks, VTks Rajav ni teni, deni VTni Olev na tena, dena VTna Ilmaütlev ta teta, deta VTta Kaasaütlev ga tega, dega VTga Vajaduse korral võib kindlast kategooriast lähtudes rääkida ka allparadigmadest. Näiteks käändsõnal võib arvukategooriast lähtudes eristada ainsuse paradigmat ja mitmuse paradigmat (kummaski 14 liiget). Pöördsõna paradigma Pöördsõna paradigma on palju keerukama koosseisuga kui käänd-sõna paradigma, sest pöördsõnal on rohkem kategooriaid ning nende võime omavahel kombineeruda on erinev. Pöördsõna paradigma koos- seisu teeb keerukaks seegi, et pöördsõna vormide hulka arvatakse infiniitsed vormid, mis ei pruugi pöördsõna kategooriatega seostuda, ning liitvormid. 25. Käändsõna аrv

Keeleteadus

8

doc

11 klassi tasemetöö

aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.) f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga. 14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja ­ väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles.

Eesti keel

28

doc

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

 Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin  Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud).  Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne.  Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e

Eesti keel

Kommentaarid (1)