Võrdlus: Usk ja poliitika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Võrdlev poliitika

1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2

Võrdlev poliitika

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

rahvasaadikud: (vastavalt kuninga suhtes suhtujad), eesistuja suhtes paremal kuninga pooldajad (pole kuninga suhtes väga radikaalselt meelestatud, kuid omavad vastuolusid; rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks "kuningavõimu likvideerimine"; hilisemalt kujunevad jakobiinid; soov radikaalsetele muutustele, põhjustatuna vihast kuninga isiksuse ja poliitika vastu, või võimalust poliitilises võitluses esile tõusta), keskel ‘soo’ (pole kindlat orientatsiooni, hilisemas võitlemises liituvad nende pooltega, kes jäävad paralamendis peale, suur osa enamusest) o Marksistlik käsitlus: Kõrgelt hindas Suurt Prantsuse revolutsioone ja pooldas jakobiine (vähendas nende mõju, kes on jakobiinide vastu) - ‘parempoolne’ = ‘reaktsionäär’; põhimõtteliselt halvad inimesed, kes sepitsevad halbu ja

Ajalugu

81

docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

During Golf Break in Calif. Retrieved from: http://www.nbcnews.com/news/us- news/obama-signs-bill-raising-debt-ceiling-during-golf-break-calif-n31381 Täitevvõim: president, tema võimupiirid, valitsuskabinet ning presidendi administratsioon Ameerika Ühendriikides kehtib presidentaalne süsteem. Peamised presidentalismi tunnused on järgmised: president valitakse rahva poolt kindlaks ametiajaks; president on täidesaatva võimu pea; president on riigi tähtsaim välis-ja siseasjade poliitika kujundaja ning parlamendil on võimetus presidenti tagandada (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots ja Vetik, 2011, lk. 384-385). Kui parlamentaarses süsteemis on valitsuse juhiks peaminister, siis USAs kui presidentaalse süsteemiga riigis on valitsuse juhiks president ning ta määratakse ametisse põhiseadusega ettenähtud neljaks aastaks. Üldjuhul ei ole parlamendil võimalik sundida presidenti tagasi astuma, kuid see on võimalik juhul, kui president mõistetakse süüdi

Politoloogia

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.

Politoloogia

64

doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja

Riigiteadused

126

doc

Politoloogia konspekt

Sooline rõhumine tuleb iseenesest mitte ainult klassidest ja majandusest. Naised täidavad 4 funktisooni: 1) Tööjõu taastootjad 2) Laste sotsialiseerujad 3) Seksuaalobjektid 4) Kaupade tootjad Naised tuleb vabastada kõikidest neist funktsioonidest, alles siis tekib võrdsus.  14 Poliitika kujundamise protsessi iseloomustavad omadused 1) Raske määratleda algust ja lõppu- sest väga harva alustatakse „puhtalt lehelt“. Tihti toimub üleminek ühest protsessist teise märkamatult, mis omakorda raskendab hilisemat hindamist. Reeglina on praegusel hetkel ellurakendatav poliitika kümnete eelnevate otsuste lõpptulemus. Poliitika kujuneb harva sõltumatuna juba minevikus langetatud valikutest. Anderson on

Politoloogia

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

võtma; o valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; o valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav; o valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Riigivõimuorganite valimised toimuvad nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides, kuid nendel valimistel on olulisi erinevusi. Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist. Valimissüsteemid võib jaotada:

Ühiskonnaõpetus

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet "seadus", mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest, poliitika, õiguse ja õigluse samasusest. Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Kõik kodanikud pidid olema seaduse ees võrdsed. Ladinakeelsest sõnast libertas on tulnud inglise liberty `vabadus'. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva

Ühiskond

Kommentaarid (0)