Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse 9 aastaks, Ringkonnakohtu esimees 7 aastaks ning Maakohtu esimees 5 aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat. Erinevalt Senatist moodustatakse Esindajatekoda vastavalt rahvaarvule. Esindajatekotta kuulub 435 liiget, kes peavad vastavalt põhisedause järgi olema 25-aastsed ning omama USA kodakondsust vähemalt 7 aastat
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonica.org. HÜPERINFLATSIOON
...............................................20 LISA.....................................................................................................................................22 Ameerika Ühendriikide hümn..............................................................................................22 SISSEJUHATUS Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president. Praegune president on Barack Obama, kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia)
Ajaloo referaat Abraham Lincoln Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 18611865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Varased eluaastad
aastate alguses 4. Seitsmeaastane sõda (eur) 1756-63 / Prantsuse ja indiaani sõda (PA-s) 1754-60/63 · Sõja algus_ Briti väed üritavadväljatõrjuda prantslased Lääne-Pennsylvaniast 1754 · Kaasas Virginiast päris George Washington (pildid esimene autentne maal temast inglise ohvitseri mundris) · SB ja kolonistide liitlaseks on võimas Irokeeside liit (asut. umbes 1570, 5 hõimu) · Prantslaste poolel on hulgaliselt erinevaid Indiaanihõime · 1754 Albany kongress (NY-i koloonias, korraldaja mh Benjamin Franklin): Oluline arutada Briti kolooniate ühisaktsioone (PR.vastu) ja pol. liidu loomist ... ei anna tulemusi · Mõned Briti strateegia eksimused lahingutes õõnestasid emamaa autoriteeti, kuna ei arvestatud ameerika sõjaväelaste arvamusega · 1758-60 vallutasid Briti väed enamiku Prantsuse kindlustest (nt. Niagra tänapäeva NY aladel) ja lahingute lõpp PA-s
Puhkes relvakonflikt, mis omakorda ajendas Ameerika Ühendriikide iseseisvussõja. 1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole
hästi siiitidest valvurite käitumist nad mõnitasid häbematult juba surnult rippuvat Husseini. 2007. aasta alguses käivitati uue hooga sõdurite saatmine Iraaki. 10.jaanuaril saadeti Bagdadi 20000 sõdurit, et peatada sektantide rünnakuid. Lisaks saadeti 7. veebruaril veel 30000 sõdurit, et peatada aina enam surmatoovamad rünnakud mässuliste ja maakaitsevägede poolt. George W. Bush pani veto seadustele - Kongress kiitis heaks mis lõdvendavad embrüonaalse tüvirakkude uurimise föderaalrahastamise tingimusi kuna leidis, et see ei ole kooskõlas tema moraalinormidega. Aasta enne seda soovis ta panna veto tervele tüvirakkude uurimise seadusele, kuid Kongress ei kiitnud seda heaks. Esimest korda 10 aasta jooksul tõsteti minimaalset tunnitasu 70 sendi võrra $5.85-le, seaduse järgi tõuseb minimaalne tunnitasu 70 senti aastas kuni see on saavutanud $7.25 tunnis. Terrorismiga seoses kirjutas
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate
Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid
aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783.aastal sõlmitud Versailles'rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik: Uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid USA (United States of America). Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Ainus ühine organ oli endiselt Kongress, kus igal riigil oli üks hääl. 1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat. USA esimeseks presidendiks sai George Washington, kelle järgi on saanud nime ka USA pealinn Washington. Ameerika Ühendriikide kodusõda. Kaks arenguteed: 19.sajandi I poolel läks põhja-ja lõuna osariikide majandus eri teid mööda
edasi Kolumbia Õigusteaduskonda. Abielu Oluline osa tema elus oli tema naisel Anna Eleanor Rooseveldil. Ta abiellus oma kauge sugulasega aastal 1905. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr. ja John. Esimesed sammud Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Rooseveldi edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. 1 Välispoliitika Jalta konverents, 1945
õiguste kaitse · Instut. Vahelised konfliktide lahendamine · Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt) · Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid? USA ja UK · Põhiseaduse küsimused · Kõrgeim apellatsiooni kohus, mis tegeleb tavakohtuasjadega · Kodanike põhiseaduslike õigustega tegelevad tavakohtud · Liikmed valitakse eluksajaks (USA president senati nõusolekul) · Pigem juriidilise kui poliitilise rõhuasetusega Mis on konstitutsiooniliste ja ülemkohtute omavaheline erinevus ja millistes riikides on ülemkohtud ja millistes konstitutsioonilised kohtud? Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid Tooge välja presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on presidentaalse süsteemiga!
Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri asepresidendikandidaadiks. Terrorismivastane valitsuskomitee asutati president Richard Nixoni poolt 1972. aastal pärast seda, kui palestiina terroristid tapsid Müncheni olümpial 11 juudi päritolu sportlast. Nixon oli mures, et kasvav terrorism võib muutuda ohtlikuks USA julgeolekule. Komitee töösse olid kaasatud erinevad inimesed, kaasa arvatud Henry Kissinger ja hilisem 11. septembri ajal New Yorgi linnapea olnud Rudolph Giuliani. Enne kui uue presidendi tulek ja muutuvad ajad komisjoni hingusele saatsid, jõudsid
abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist Kompromiss otsus, kus mõlemad pooled teevad järeleandmisi Konsensus otsus, mis langetatakse üksmeelselt 2 Konstitutsioon põhiseadus Korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine (altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal
Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitlised liidrid- kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulisena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk) Meedia surve ning avalik diskussioon (nt vanemapalk, Riigikogu hüvitised) Kohtusüsteemist tulenev muutus (nt valismisliitude keelustamine) Poliitika rakendamisest tulenevad puudused (nt toimetuleku toetused ja üliõpilased) Teadusinstitutsioonide poolt tulenev surve ning statistika avaldamine (nt rahva võõrandumine võimust) Rahvusvahelise praktika mõju (nt EL poliitikad- enamus seadusi viimastel aastatel)
...........................................29 7.3Kohaliku valitsemise arengusuunad.............................................................30 8.Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................................................31 8.1Kas riikide liit või liitriik?............................................................................... 31 8.2Ministrite Nõukogu....................................................................................... 31 8.3Euroopa Komisjon......................................................................................... 33 2 Valitsemine ja avalik haldus 8.4Euroopa Parlament....................................................................................... 33 8.5Seadusandliku võimu jagunemine................................................................34 8.6Euroopa Kohus...............................................................................
Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: Senat ja Esindajatekoda o Senat: osariikide esindajatest, iga osariik valis 2 senaatorit esindasid osariigi huve o Esindajatekoda: liikmed valiti vastavalt osariigi rahvaarvule, parteipoliitilisel printsiibil o Mõlemal kojal võrdsed õigused USA põhiseadus. President Täitis riigipea ja valitsusjuhi rolli Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19
James Madison James Monroe John Quincy Adams Andrew Jackson Martin Van Buren William Henry Harrison John Tyler James Knox Polk Zachary Taylor Millard Fillmore Franklin Pierce James Buchanan Abraham Lincoln Andrew Johnson Ulysses Simpson Grant Rutherford Hayes James Garfield Chester Arthur Stephen Grover Cleveland Benjamin Harrison Stephen Grover Cleveland William McKinley Ameerika Presidendid 1.John Adams Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 17971801 ja esimene asepresident 17891797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist. Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga.
· Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve. · Pooldas orjade vabastamist ja püüdis takistada orjapidamise levimist, kuigi käsitas orjapidamist iga osariigi siseasjana. · 1864 valiti A. Lincoln uuesti presidendik, valimistas ette põhiseaduse 13. paranduse- orjuse täielik keelustamine. · Tema oli see, kes kaotas Ameerika Ühendriikides pärisorjuse, algul vaid
tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid p
Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas. Ta jätkas õppimist 1899 Harvardi Ülikoolis, kus ta oli üle keskmise õpilane
Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus Seadusandlik protseduur Riigikogus Vabariigi President V Presidendi valimine, tema volituste tekkimine, peatumine, lõppemine, presidendi asendamine Vabariigi Presidendi pädevus Seaduste väljakuulutamine ja Vabariigi Presidendi vetoõigus Vabariigi Valitsus VV koosseis, valitsuse ja selle liikmete volituste tekkim. ja lõppem., valitsuse liikmete asendam. VVle, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamine ning s.eelnõu sidumine usaldusküsimusega
Õppejõud: Mart Helme 2011 Tallinn Sissejuhatus 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai vähemalt 333 valijamehe hääled. Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009. Aastatel 1997 kuni 2004 oli Obama Illinoisis senati liige. 3. jaanuarist 2005 kuni 16. novembrini 2008 kuulus ta Illinoisi osariigist valitud senaatorina Ameerika Ühendriikide Senatisse. Barack Obama on õppinud Columbia ülikoolis New Yorgis politoloogiat ning saanud doktorikraadi õigusteaduse alal Harvardi ülikoolist. Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ning luges Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid. 2008
1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8. märts 1930) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 1909 1913. Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1958 3. veebruar 1924) oli Ameerika Ühendriikide President aastail 1913 1921. 8. jaanuar 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest Maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Warren Gamaliel Harding (2
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus-
Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas
1 o Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused - juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada:
4. Enamlaste tugevuse põhjused väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei oma sõjajõud Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele! Saksa keisririigi rahaline toetus Sündmused 1917.a. sügisel: Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a. Petrogradis Ajutine Valitsus (Kerenski) kukutati, võim bolsevike käes V.I. Lenin (Uljanov) II ülevenemaaline nõukogude kongress kuulutati välja nõukogude võim, moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN), rahudekreet, maadekreet. 5. Diktatuuri kujundamine 5.1. Proletariaadi diktatuuri teostamine: - Kontrrevolutsiooni vastu võitlemiseks moodustati Tseka (Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon), eesotsa F.Dzerzinski. - ajakirjandusvabaduse piiramine - kirik lahutati riigist ja kool kirikust, - loodi uued revolutsioonilised kohtud - politsei asemele miilits
USA 1991 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
