Võrdlev raamatukogundus (0)

  1. Võrdleva raamatukogunduse
sisu võib kokku võtta järgmiste märksõnadega:
- üksteiselt õppimine
- sarnasuste ja erinevuste leidmine
- toimuva kirjeldamine ja sellest tulenev analüüs / võrdlus
- põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimine
 Antud   mõiste   võeti   kasutusele   esmakordselt   1950-datel,   kui    Dane    arvates   oli   võrdlev    rmtk    õpetus 
raamatukogude  arengutest  eri riikides, et leida juurutamist vääriv teistes maades. Tema arvates oli see 
põhjuse ja tagajärje uurimus rmtk arengust kogu maailmas.
1965.aastal ütles Foskett, et võrdlev rmtk haarab rahvusvaheliste, kultuuridevaheliste ja geograafiliselt eri 
piirkondades ilmnevat läbi sotsiaalse lähtekoha.
Shores   defineeris   antud   õpetust   korduvalt   (1966   ja   1970),   esimese   monograafilise   käsitluse   autor 
võrdlevast rmtk oli  Sylvia  Simsova, kes analüüsis eelnevaid definitsioone ja esitas omapoolse: võrdlev 
rmtk   on   eelkõige    akadeemiline     distsipliin ,   mis   kasutab   võrdlusmeetodit.   Termineid   "võrdlev"   ja 
"rahvusvaheline" ei käsitleta sünonüümidena ja võrdlemine ei pea olema rahvusvahelises kontekstis.
1971  eitas oma definitsiooni Collings ja 1973 Danton, viimase aktsepteeris oma rahvusvahelise koostöö 
arendamisel Ameerika Raamatukoguühing.
1970date lõpus seosta ti rahvusvahelist rmtk enam rahvusvaheliste organisatsioonide  tegevusega  (Carrolli 
definitsioon   1979).   1980datel   arenesid   käsitlused   enam   rahvusvaheliste   raamatukogu-   ja   infoalaste 
organisatsioonidekeskseks.   Tänapäevane   arusaam   on   aga   veidi   teisenenud   (Harvey   ja   Carrolli 
definitsioon   1987:   võrdlev   rmtk   on   kahe   või   enama   rmtktegevuse    uurimine    erinevatest   aspektidest 
eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti.
Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland.
 
Areng kokkuvõtvalt:
- 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika
- 1970dad - kvaliteet ja  intellektuaalne  vabadus
- 1980dad - rahvuslikkus ja  rahvusvahelisus
2. RAHVUSVAHELINE  RAAMATUKOGUNDUS
Rahvusvaheline   raamatukogundus   vaevles   aastaid   definitsiooni   puuduses,   samuti   eesmärgi   ja 
käsitlusala/ulatuse   ebaselguses.   Rahvusvahelist   raamatukogundust   kasutati   aastaid   võrdleva 
raamatukogundusena.   Kuid   termineid   võrdlev   ja   rahvusvaheline   ei   kasutata   sünonüümidena   (1970 
Simsova)
Stephen Parkeri  (1974) definitsiooni  järgi koosneb rahvusvaheline  raamatukogundus  tegevustest,  mis 
teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama 
rahvuse vahel, et edendada, asutada, arendada toetada ja väärtustada raamatukogu  ja raamatukogundust 
(ka raamatukogunduse professiooni)  tervikuna  kogu maailmas
1970ndate   aastate   lõpus    seostati    rahvusvahelist   raamatukogundust   rohkem   just   rahvusvaheliste 
organisatsioonide tegevusega,  selgituseks  definitsioon Keresztesi’lt (1981):
Rahvusvahelise raamatukogunduse ajaloo tähtis/õige/ sobivaks  aluseks on multilateraalsed, rahvusülesed 
organisatsioonid  ja  institutsioonid , mis loodi raamatukogu  ja infoteenuste  arendamiseks  ja edendamiseks 
ühispingutuse tulemusel üle kogu maailm.
Ja nagu Keresztesi,  lisas   Carroll  palju  kitsamat  tähelepanu rahvusvahelisele raamatukogundusele. Carrolli 
1
(1979)arvates oli rahvusvahelise raamatukogunduse valdkonna.
“Rahvusvaheliste   organisatsioonide   ja   nende   vahelise   koostöö   kaudu   on   rahvusvahelised   ühendused 
loodud… Rahvusvahelise raamatukogunduse käsitlusala/tegevusulatus peab olema suur ja peegeldama 
geopoliitilist maailma ja  toimima  selles olenemata riigipiiridest
Käsitlused   arenesid   1980ndatel   aastatel   enam   rahvusvaheliste   raamatukogu   ja   infoalaste 
organisatsioonide   keskseteks.   M   Keresztesi   tuletab   rahvusvahelise   ja   võrdleva   raamatukogunduse 
definitsiooni käsitlusobjektist tulenevalt.
Tänapäeva   arusaam   võrdlevast   ja   rahvusvahelisest   raamatukogundusest   on   teisenenud   ning   baseerub 
tuntavalt John Harvey ja  Frances  Carrolli definitsioonile (1987)
Raamatukogundust  eri aspektidest uurides,  sarnasuste ja erinevuste leidmisel ning nende tõlgendamisel 
kultuuriliste,   demograafiliste,   majanduslike,   hariduslike,   ajalooliste,   poliitiliste,   sotsiaalsete   või   teiste 
faktorite taustal  
Kaasajal  kasutatavaid seisukohti rahvusvahelisest raamatukogundusest on kujundanud oluliselt Joseph Z. 
Nitecki
Michael Buckland (1992)on määratlenud 3 rahvusvahelisele raamatukogundusele omast tunnust:
1) Rõhuasetus kontekstil, st raamatukogu- ja  infoteaduse  kui nähtuse konteksti  mitmekesisus ;
2) Keelest, kultuurist, geograafilistest vahemaadest tulenevad praktilised raskused 
3) Teadlik rõhuasetus võrdlusel (võrdlusmeetodi kasutamise vajadus ja oskus).
Buckland rõhutab rahvusvahelise raamatukogunduse jaotumist teoreetiliseks ja praktiliseks, mille vahele 
tuleks nö lisada valdkonna standardimisega ja tasemeharidusega seonduvad küsimused.
3. Võrdlevad analüüsid raamatukogunduses.
Rahvusvahelise   ja   võrdleva   raamatukogunduse   puhul   eristatakse   järgmisi   võrdlevaid   analüüse   (S. 
Simsova 1974): 
a) Juhtumi/näite uuring ( case   study )- nt.: raamatukoguhooned Skandinaaviamaades;
b)   Võrdlev   probleemi   uuring   ( comparative    problem   study)-   nt.   Raamatukoguhooned 
Skandinaaviamaades ja troopilise  kliimaga  riikides (erinev & ühine); 
c) Piirkonna uuringud (area  studies )- nt. Raamatukogud/ raamatukogundus Skandinaaviamaades. 
d)  Totaalne /   täielik   võrdlus   ( total     comparison )-   nt.   Raamatukogud/   raamatukogundus 
Skandinaaviamaades ja Suurbritannias (erinev & ühine);
e) Maailma trendid (world trends)- nt. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine  avalikes  
raamatukogudes: ülevaade suundumustest maailmas (erinevust mõjutavad tegurid);
f) Globaalne   võrdlus   ( global    comparison)-   nt.   Raamatukogud/   raamatukogundus   XX   sajandil 
(ajaline);
D. Collings  (1971) eristab 3 võrdleva analüüsi  dimensiooni :  1. piirkonna uuringud (area studies); 2. 
rahvuste ja kultuuride vahelised uuringud (gross natural/ cultural  studies); 3. näidisjuhtumid ( case  studies).
Juhtumi/näite   uuring   (case   study)-  John   F.   Harvey   artikli   järgi   keskendub   case   study   ühe   riigi 
kirjeldamisele,   ilma   võrdluseta   ja   keskendub   ühele    teemale .   Enamus   rmtk.   case   studysid   on   pigem 
ajaloolised,   kirjeldavad   ja informatiivsed,  kui  teaduslikud .  Nad võivad olla huvitavad, kuid enamasti 
nende  usutavus  on tõestamata seetõttu tuleb neile läheneda ettevaatlikusega. 
Piirkonna uuringud (area studies)-  Harvey artikli järgi reastab raamatukogu piirkonna uuring rmtk. 
omadused ühes riigis või maailma piirkonnas. See on enamasti kirjeldav ja võib pakkuda algandmeid 
(raw data), mida saab hiljem kasutada keerulisemates võrdlusuuringutes. Harva, piirkonna uuring võib 
olla analüütiline, mitte lihtsalt kirjeldav, kuid selle valdkonna andmete piires. Nt. Harvey   Pakistani  ja 
2
Afganistaani Raamatukogundus.
4. Võrdlusmeetod ja selle kasutamine raamatukogunduses.
Võrdleva   meetodi   kasutamine   raamatukogundusuuringuis   sisaldab   mitmeid   staadiume   ja   probleeme. 
Bereday ja Simsova järgi võib võrdlusmeetodi  kasutamisel  eristada 12 faasi, millele tuleks mõelda kui 
hakata läbi viima võrdlevat  uuringut :
1)  Spekulatiivne  faas – selles faasis toimub aine valimine, on olemas ähmane  ettekujutus  sellest, mida 
asutakse võrdlema;