Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm. Arvutada ühtlase võlli läbimõõt, kui see valmistatakse terasest E335 (voolepiir tõmbel y = 325 MPa) ja varuteguri nõutav väärtus on [S] = 5.

Tugevusõpetus i

28

docx

Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

 1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade

Tugevusõpetus ii

10

pdf

Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule MES0240 KT4

Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 26.11.2020 Priit Põdra Ühtlasele võllile on paigaldatud kaks rihmaratast. Võlliga ülekantav võimsus on P = 5,5 kW. Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt on D1 = 140 mm.

Tugevusõpetus

12

docx

Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule

MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 Võlli tugevusarvutus painde ja väände koosmõjule B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f

Tugevusõpetus ii

23

pdf

Liitkoormatud detailide tugevus

8.2.2. Ühemärgiline normaalpinge laotus Ekstsentrilises pikkes varda ristlõike pingelaotuse (y,z) kuju sõltub pikikoormuse F rakenduspunkti paiknemisest ristlõike pinnakeskme suhtes: · kui pikikoormus mõjub täpselt pinnakeskmes, siis on tegemist pikkega (tõmme või surve) koos ühemärgilise ja ühtlase normaalpinge laotusega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskmest väga kaugel, siis on tegemist painde või vildakpaindega koos erimärgilise normaalpinge laotusega ning pinnakeset läbiva nulljoonega; · kui pikikoormus mõjub pinnakeskme ligidal, tekib ilmselt ühemärgiline, kuid mitteühtlane normaalpinge laotus. · tuuma sees mõjuv teljesihiline koormus tekitab Ristlõike tuum = ühemärgilise normaalpingelaotuse; pinnakeset ümbritsev

Materjaliõpetus

252

doc

Rakendusmehaanika

Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid

Materjaliõpetus

14

pdf

Detailide paindedeformatsioonid

mõjusuundadest, materjali elastsetest omadustest ja detaili geomeetrilisest kujust ning mõõtmetest. Tasapinnalise paindeülesande korral on detailil üks elastne joon. Ruumilise paindeülesande korral on detailil elastne joon kummaski kesk-peatasandis (kaks elastset joont). 11.2. Ühtlaselt painutatud ühtlane varras 11.2.1. Painde põhivalem Painutatud varda paindepinge laotus on lineaarne, kus punktide paindepinge väärtused sõltuvad nende punktide kaugusest varda neutraalkihist neutraalkihiga paralleelsed materjalikihid on erinevalt deformeeritud (tõmmatud või surutud). Priit Põdra, 2004  164 Tugevusanalüüsi alused 11

Materjaliõpetus

66

pdf

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

................................................... 19 4.2. Konsoolide jõudude määramine ................................................................................ 19 4.3. Võllide materjali valik ............................................................................................... 19 4.4. Lubatud väändepinge määramine.............................................................................. 20 4.5. Võlli astmete geomeetriliste parameetrite määramine .............................................. 20 4.6. Veerelaagrite valik .................................................................................................... 21 4.7. Toereaktsioonide rakenduspunktide vahekaugused .................................................. 21 4.7.1. Aeglasekäiguline võll......................................................................................... 21 4

Masinaelemendid

Meedia

Kommentaarid (0)