Tallinna Majanduskool
RP089
Eksami küsimused:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
277 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kitn
Õppematerjali autor
Võlaõiguse eksam Töö kirjutamiseks on üliõpilastel aega 90 minutit. Töö tuleb üliõpilase poolt kirjutada arusaadavas käekirjas. Abimaterjali kasutamine töö kirjutamisel on lubatud. Küsimused: 1. Mille poolest erineb viivise kohaldamine leppetrahvi kohaldamisest? Palun tooge välja 3 erinevust. 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? 3. Priit ja Kelli lepivad omavahel kokku, et Priit müüb maha Kellile kuuluva auto 80 000 krooniga. Priit leiab autole ostja (Jüri), kes on nõus auto eest maksma 100 000 krooni. Peale auto müümist pöördub Priit Kelli poole sooviga anda Kellile üle auto eest saadud rahasumma 80 000 krooni. Mõne nädala möödudes kohtab Kelli Jürit, kellega vesteldes selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja an
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
Võlaõigus reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleneb ühe isiku kohustus (võlgnikdeebitor), teha teise isiku (võlausaldaja kreeditor) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõigussuhetes rakendatakse hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Hea usu põhimõte (VÕS § 6) võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu põhimõttest. Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7) võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile
Lepinguõiguse kontrollküsimused 1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus 2. Lepingulistele võlasuhetele laienevad üldpõhimõtte Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta
oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Enamik normidest. Seadusest sätestatust võime poolte kokkuleppel mööda kalduda. Näide VÕS 94, intressi mõiste. ● Imperatiivsuse põhimõte - seaduses sätestatuse kõrvale kalduda (nt võs 62, tarbija kahjuks, sidevahendite abil lepingute sõlmimisel, seaduses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine) ● Hea usu põhimõte - VÕS 6 on sätestatud võlaõiguse üks olulisemaid põhimõtteid, milleks on hea usu põhimõte. Hea usu põhimõtet ei ole võimalik üheselt defineerida. Küll aga võib väita, et hea usu põhimõtte siuks on muuhulgas võlasuhtes osalejate kohustus teha koostööd, arvestada üksteise huvidega ning anda üksteisele võlasuhte sisu silmas pidades vajalikku informatsiooni. ● Kas lepingu tingimused kehtivad? Või on nad tühised? Sidevahendite abil sõlmitud lepingu
Seaduse eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseaduse ülesehitus • Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. • Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid