Väärtpaber (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Väärtpaberid õige

maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank.  2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid

Investeeringute alused

11

doc

Majandusterminid

mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) eelisaktsia ­ aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada ja garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga. emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga

Majanduspoliitika

8

doc

Säästud ja investeerimine konspekt

Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa. Eelisaktsia – dividendi suurus on teada, kuid ei anna hääleõigust. Lihtaktsia – annab hääleõiguse, aga makstav dividend sõltub tegevuse edukusest. Ettevõtte väärtus – kõigi firma aktsiate väärtus kokku. Aktsia hind sõltub kasumi ja varade suurusest, võimalikust kasvust tulevikus,

Majandus

10

docx

Investeerimismõisted

Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena

Investeeringute alused

5

doc

Investeerimine ja säästmine

Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine ­ raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks ­ inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu nende

Majanduse alused

7

docx

Finantsturu tekkimine ja funktsioonid

laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt ­ need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha

Majandus

29

pptx

Väärtpaberid

Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu.

Majandus

22

pdf

Ainetöö aktsiad

SISSEJUHATUS Ainetöö eesmärk on anda ülevaade aktsiate liikidest ja nendega seonduvatest korporatiivsetest sündmustest. Teema valiku põhjuseks on arutori isiklik huvi erinevate aktsiate vastu. Kuna kooli programmis puudutatakse teemat väga üldistavalt, otsustas autor teha sellest teemast täpsema ülevaate. Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud in

Majandus

Meedia

Kommentaarid (1)