Juhtimiskursuses mõeldakse juhtimisorgani all alati inimest (juhti, mänedzeri) või selleks volitatud inimeste gruppi (nõukogu, juhatus), olgugi et mõningaid ,,juhtimisfunktsioone" võivad tänapäeval täita ka masinad või tehnilised seadeldised. Niisiis kasutataks mõisteid mänedzer, juhataja, valitseja samuti sünonüümidena (välja arvatud juhul, kui neile on konkreetsel juhul antud erinevad tähendused (näiteks teabeettevõtete käsitlemisel) ). Teisest küljest vaadatuna esinevad inimene, inimeste grupid ja organisatsioonid, kuni riigini välja, alati ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu pannakse liikuma kõik see, mis on loodud ükskõik millises ühiskonnas või ettevõttes. Selles mõttes tähendab juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist. 1.1.2. Juhtimise koht ja roll Tuntud juhtimisteoreetik, ameerika teadlane Peter Drucker rõhutab: ,,Juhtimine on eriline tegevus, mis
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Organistatsioon (struktuur) – on olemas teatud omaduste komplekt, mis moodustab struktuuri. Struktuur on omaduste vahelised seosed. „Isiksus kui sõrmejälg.“ Ei muutu omaduste omavahelised suhted. Protsess – elu jooksul muutuvad isiksuse omadused, aga mitte omaduste suhted. Isiksuse arengu kirjeldus. Psühhofüüsika – neurofüsioloogilised protsessid. Kehalised protsessid. Kausaalsus – isiksus on algpõhjus. Kõik mida inimene teeb lähtub tema isiksusest. Stabiilsus – isiksus püüab säilitada oma omadusi hoolimata keskkonnast. Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab
23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli
on kadunud. Nõnda koheldakse keskaja imeväärseid kirikuid juba oma kakssada aastat. Neid rikutakse igapidi, küll seest-, küll väljastpoolt. Preester võõpab neid üle, ehitaja kraabib neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6
Tähtis on silmas pidada, et inimelu on unikaalne väärtus, ei saa võrrelda, kelle kannatused olid suuremad. Samuti tuleks juhtida õpilaste tähelepanu sellele, et teabeallikatesse, eriti aga interneti materjalidesse, tuleb suhtuda kriitiliselt. 8 Holokausti teemat pole vaja karta Paljudele õpetajatele valmistab raskusi õpetada holokausti ajalugu erinevas vanuses õpilastele. Tragöödia mastaapide edasiandmine on väga raske, samuti pole lihtne kirjeldada, kui madalale võib inimene langeda. Seetõttu tuleks eelnevalt läbi mõelda, kuidas käsitleda teemat emotsionaalselt, kuid õpilasi traumeerimata, mida teha siis, kui õpilased reageerivad üle või käituvad ebasündsalt (nt itsitamine, antisemiitlikud või rassistlikud märkused). Mõiste holokaust avamine Õpilased peaksid teadma, et mõisteid defineeritakse erinevalt. Paljude inimeste jaoks on mõiste holokaust tähenduse avamine problemaatiline
Kõik kommentaarid