tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks. Mida rohkem on värvi koostises täitaineid, seda odavamaks läheb küll hind, kuid koos sellega madaldub värvi kvaliteet. Värvainete saamise lugu oli üheks uurimisobjektiks Vana- Rooma ajaloolastele ja kirjanikele. Tänu Lucretiusele ja Pliniusele on teada tol ajal kasutusel olnud pigmendid, värv ja sideained, säilinud on mitmete värvide valmistamise retseptid.
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist
Vahevärvimise nimetust kasutatakse üldiselt alküüd- ja õlivärvidega värvimisel, teistel juhtudel räägitakse kaks või kolm korda värvimisest. Korrosioonitõrjevärvimisel on sellel etapil eriline tähtsus, kuna vahevärvimine lisab värvikihile paksust, mistõttu suureneb värvikihi kaitsev mõju. Lõplik värvimine Aluspõhja viimase värvikihi kohta kasutatakse viimistlusvärvimise mõistet. Lõplikult valmis värvipinda võidakse veel lakkida. Värvimise tööetapid: Uus pind Varem värvitud pind Metallpind Eeltöötlus Eeltöötlus Eeltöötlus Oksakohtade lakkimine Kaapimine Pritspuhastus Põhjatöötlus Põhjatöötlus (kruntimine) Kittimine Kittimine Kittimine Põhjatöötlus (kruntimine) Pahteldamine ja Pahteldamine ja Vahevärvimine
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2011 Kaseiinvärv SISUKORD · ÜLDINE INFO · KASUTUSKOHAD · OMADUSED · KOOSTIS · SOBIVAD TÖÖRIISTAD · EELTÖÖD · VÄRVIMINE · VEE KULU · TOONIMINE · KUIVAMISAEG TOATEMPERATUURIL · KULU · SÄILITAMINE ·TÖÖRIISTADE PUHASTAMINE · ÜLEJÄÄKIDEGA ÜMBERKÄIMINE · TÄHISTUS · OLULINE TEADA! · NÕUANNE · ÜLDINE INFO Kaseiin on piimas olevate valkude keerukas segu (selles sisaldub ligi 20 aminohapet). Juust on näiteks just see osa piimast, mis sisaldab põhiliselt kaseiini
koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused,
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused,
Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline asetus ja molekuli struktuur on üheselt määratletud; omane keemiline valem koostises olevaid elemente saab lahutada vaid keemiliste reaktsioonide käigus; lagunevad kuumutamisel
Kõik kommentaarid