10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
markus101
Õppematerjali autor
Lühiülevaade Maalimaterjalidest: värvidest, pigmentidest ja sideainetest Värvid Vanaaegsed meistrid valmistasid enamasti kõik vajaminevad materjalid ise ette, siis tänapäeval kunstnikud võtavad värvide või kruntide valmistamisest harva osa. Kõik värvid koosnevad peamiselt värvainest (pigmendist) ja sideainest. Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetakse. Pigmendid on vees lahustumatud, värvimullad - lahustuvad. Kui pigmendid on puhtad, siis ei tohi need sisaldada täiteaineid, samuti teisi värvaineid värvitooni parandamiseks. Parimad värvid on need, mille koostises on enamus pigment. See muudab ka värvide hinna kõrgeks.
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Auto värvid, lakid, koostis ja ajalugu. Koostajad: Johanna Valma Egert Laidsalu Sandra Matsalak 14AM1 10.Klass Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane katvus ja remondi kiirus maksimaalselt hoolitseva suhtumisega keskkonna vastu. Sikkens Autobase Plus on kõige uuem orgaanlahustuvate baaskatete süsteem. Oluliselt suurema katteomadusega Autobase Plus süsteem kindlustab olulist ökonoomiat võrreldes traditsiooniliste süsteemidega. Autobase Plus-iga katvus saavutatakse 2 kihiga seejuures minimaalse kihtide vahelise kuivatamisega
Vesi neid puidust välja ei uhu. Puuduseks on see, et nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on kaua aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut „Ligno“. Antiseptilised pastad. Need koosnevad enamasti pulberantiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Puuduseks on see, et pasta määrib puitu väga tugevalt. Suure määrivuse tõttu kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptilised värvid. Need kujutavad endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi „Pinotex“. Antiseptimise meetodid. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. Levinumad meetodid on: võõpamine, pritsimine. Võõpamisel ja pritsimisel antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. Immutamine vannis. Puit asetatakse algul kuuma antiseptikusse, mille temperatuur on 90 ...95ºC
Vesi neid puidust välja ei uhu. Puuduseks on see, et nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on kaua aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut „Ligno“. Antiseptilised pastad. Need koosnevad enamasti pulberantiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Puuduseks on see, et pasta määrib puitu väga tugevalt. Suure määrivuse tõttu kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptilised värvid. Need kujutavad endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi „Pinotex“. Antiseptimise meetodid. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. Levinumad meetodid on: võõpamine, pritsimine. Võõpamisel ja pritsimisel antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. Immutamine vannis. Puit asetatakse algul kuuma antiseptikusse, mille temperatuur on 90 ...95ºC
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused,
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid