50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minu tööd
Õppematerjali autor
o Pikniku pidamine o Ellujäämiskursused o Looduse tundmaõppimine o Surfamine o Fotografeerimine o Liuglangevarjuhüpped o Kalastamine o Vastupidavusspordialad o Vaatlused o Maaelu külastamine Olulisimad ja vähimolulisimad maaturismipiirkonnad Eestis o Paunvere koolimaja o Värska SPA o Soomaa o Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel) maa, 2016 linn, 2016 Keskmiselt tube majutusasutuses 10 28 Keskmiselt voodikohti majutusasutuses 30 61 Keskmiselt voodikohti toas 2,9 2,1 majutatuid majutusettevõtte kohta 700 5100
Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis aastaringselt on 1,6 (suvel 2,4) inimest/km2, mis 5 on kuni 20 korrda madalam, kui Eesti keskmine (33 in/km2) ja mitmeid kordi madalam Eesti keskmisest maarahvastiku tihedusest. Ümbruskonna suuremad külad Lüllemäe ja Haabsaare kuuluvad Karula rahvusparki osaliselt. Karula piirkond on ääremaa - Eesti ja Läti piiriala. Valga ja Võrumaa piiriala ja Antsla ning Karula valla piiriala. Kaugusest ja ääremaa staatusest tuleneb side- ja transpordi- kulutuste suurenemine, hariduse raskem kättesaadavus ning võimaluste vähesus. (Karula rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2011 - 2015) 1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 1.4.1 Mõniste vald Mõniste vald asub Kagu-Eestis. Valla lõunapiir on ühtlasi Eesti-Läti riigipiir. Valla pindala on 174,8 km², millest 57% moodustab mets. Mõniste vallast jääb rahvuspargi alale Koemetsa
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2
Praktilised tööd õppeaines "Regionaalareng ja -poliitika" Saare maakond Tartu 2012 Sisukord Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis...................................................................3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvasti
Tartu mnt 5 koguduse Hooldekodu isik Krootuse Hooldekodu Krootuse, Kohalik 441 Kõlleste vald omavalitsus Leevi Hooldekodu Kooli 2, Leevi, Kohalik 440 - 470 Veriora vald omavalitsus Mikitamäe Valla Hooldekodu Kohalik 495,33 - 533,68 Mikitamäe vald omavalitsus MTÜ Piigaste Pansionaat Piigaste, Kõlleste Eesti eraõiguslik 480 - 580 vald isik Põlgaste Pansionaat Saia tee 2, Kohalik 415,43 - 479,34 Põlgaste, Kanepi omavalitsus
keerulisteks. Kodukoha lähedal, aga keskhariduse omandamine on raskendatud, sest puudub selleks võimalus nii kooli kui ka õpetajate näol. Selle tingib jällegi inimeste vähesus maa piirkondades. 9 3.2 Kättesaadavus Hariduse kättesaadavus on viimasel ajal kerkinud tõsiseks probleemiks just maa piirkondade peredele. Inimeste vähesus sunnib sulgema koole või liitma neid naaber valla või maakonna koolidega. See tähendab, aga üldjuhul vanematele lisakulu. Autor analüüsis tabelit(vt lisa 1) maakondade järgi koolide olemas olu viimase 20 aasta jooksul võib näha, et kõikides maakondades on üldhariduskoolide arv vähenenud. Kui Harju ja Tartu maakonnas ei ole see nii suureks probleemiks, siis väiksemates ja Tallinnast ja Tartust kaugemal asuvate piirkonde jaoks on kindlasti tegemist suure probleemiga. 2004 aastal tuli UNESCO välja tegevuskavaga „Haridus kõigile“
Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aasta
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutus Narva linnas ...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid