Väljaränne Eestist – kas lahendus või probleem? (0)

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti noorte inimeste emigratsioon

uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust

Politoloogia

4

docx

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon?

Miks suureneb emigratsioon Eestist ja eriti nooremate inimeste emigratsioon? Maailmas on kahte liiki välisrännet: vabatahtlik ning sundränne. Sundrändeks on tavaliselt kodumaalt põgenemine, looduskatastroofide tõttu väljarändamine või küüditamine. Eesti suurimaks probleemiks on vabatahtlik välisränne, eriti noorte inimeste hulgas. Probleem on nii ulatuslik, et eestlasi nimetatakse ajakirjade artiklites Eesti parimaks eksportkaubaks. Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk on öelnud: "Eesti noorte väljarände kasvu taga on neli mõjujõudu. Esiteks keelebarjääre ja muid erinevusi kaotav globaliseerumine. Teiseks, tööjõuturu tegelik avanemine Euroopa Liidus. Kolmandaks, vananevate, kuid veel jõukate ühiskondade nõudlus usinate töökäte järele. Sellest tulenevad ka riikide aktiivsed sammud

Eesti ühiskond ja poliitika

102

docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3

Uurimustöö

34

docx

KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse ja majandusteooria instituut Majandusteooria õppetool KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST RIIKIDEST ON LAHENDUS? Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5 3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8 4.SEADUSLIKUD NÕUDED.........................................................

Ühiskond

24

docx

MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU

tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. 6 Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks. Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes saab taotleda toimetulekutoetust või töö kaotades hüvitist ajaks, kuni leitakse uus töökoht. Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud. Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi. Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et jääme hädaolukorras abita. Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad teised toetused. 2016

Ühiskond

22

docx

Noored Eesti tööturul - uurimistöö

..............................................................11 4. Küsitlus: Noorte teadmised tööõigusest............................................................................12 4.1 Metoodika ja valim.................................................................................................12 4.2 Tulemuste analüüs..................................................................................................12 5. Vead, mida noored teevad tööle asudes või tööd otsides.................................................14 Kokkuvõte................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16 Lisad.........................................................................................................................................17 Sissejuhatus

Õigus

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui

Ühiskonnageograafia

45

doc

Andekas laps

.....................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma

Sotsiaalpedagoogika

Kommentaarid (0)