50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
powned123
Õppematerjali autor
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte li
kuivada ja viia prügimäele koos tühjade purkidega. Pärast värvi kuivamist kontrollitakse, kas pinnale pole jäänud värvimata kohti vm värvimistulemust nõrgendavaid vigu nagu valgumisjälgi, kraatreid, poore, lõhesid või kuivpritsmeid. Pinna värvitoon ja läikeaste peavad vastama kokkulepitule. Sobivaim temperatuur värviga ruumis töötamiseks on +15-18oC. Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. Metallpindade värvimine Vajalikud töövahendid: tolmuhari ja -lapp pinna puhastamiseks, kattekile või ehituspapp töökoha ümbruse kaitseks, kaabits ja terashari vana värvi ning rooste eemaldamiseks, liivapaber, isikukaitsevahendid, maalriteip, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, pintslid, värvirull, värvivann. Kontrollida värvitavate pindade seisukorda. Puhastada metallpind puhastusvahendiga rasvainetest. Varem värvitud pindadelt tuleb eemaldada lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi
orgaanilised pigmendid. Pigmentide tähtsamad omadused: värvivus, valguskindlus, ilmastikukindlus, katvus, leelisekindlus, happekindlus, veekindlus, õlikindlus, korrosioonikindlus, tulekindlus, mürgisus. Pigmendi ülesanne värvis: tagada soovitud värvus, kattevõime, värvikile tugevus, kaitsta UV- kiirte vastu, korrosioonikindlus. Eksamipilet Nr.6 1. Puitpindade värvimine sise- ja välistingimustes 2. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid Eksamipilet Nr.7 1. Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki
alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine Värvimine kaitseb puidupinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu 14. Puitpindade lakkimine Lakk annab puidule kaitsva kihi, muutes ta vastupidavamaks nii mustuse kui kriimustuste suhtes. 15. Lagede värvimine Värvimist alusta alati laest
.............................36 Turvapõrandad..................................................................................................36 2.1.13 35 nippi põrandakatete hooldamiseks ....................................................37 2.2 Eripuhastusained.............................................................................................39 2.3 Koristusmasinad .........................................................................................46 Kordamisküsimused ja ülesanded .....................................................................46 Kordamisküsimused .........................................................................................51 III. Suurpuhastus ......................................................................................................57 3.1 Suurpuhastus..............................................................................................57 3.2 Suurpuhastuse planeerimine......................
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t
Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne). Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks. Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku, õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes. Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina. 3.8. Puidu kuivatamine Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama. Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi
Konstruktiivsed võtted – puitkonstruktsioonid eraldatakse mittesüttivast materjalist katikutega kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne). Puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks. Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku, õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes. Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina. 3.8. Puidu kuivatamine Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama. Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid