pikendada, kui seda müüa mõnel vähem arenenud turul D tootmisvõimsuste parem koormatus D rahvusvahelise konkurentsi kogemus arenenud välisturul aitab ka koduturul oma turuosa kaitsta ja suurendada; D eksport stimuleerib tootmise tehnoloogilist taset tõstma; D ettevõttel on võimalik kiiremini kasvada. Rahvusvahelise turunduse erilisus: D infovajadus: rahvusvahelisele turule sisenemine eeldab suure hulga spetsiaalse info hankimist; D risk: piireületav äritegevus on seotud suuremate riskidega; D koordineerimisvajadus: ettevõtted, millised tegutsevad mitme maa turgudel peavad väga täpselt kavandama ja koordineerime erinevatel turgudel toimuvaid aktsioone; D komplekssus: otsuste tegemine ja juhtimine muutub rahvusvahelisel turul tegutsevas ettevõttes komplekssemaks. 1 Sihturgude valik
(U-mudel) kui ka innovatsioonil põhinev rahvusvahelistumine (I-mudel), baseeruvad mõlemad ettevõtte osalemisel välisturul. Kui U-mudel baseerub oma rõhuasetusega rohkem õppimise teoorial ja esindab dünaamilist mudelit, siis I-mudel aga asetab rõhu sammhaaval rahvusvahelistumisele. I-mudeli puhul on selgem arusaam rahvusvahelistumise protsessi eelduste jadast või ajaraamidest. . I-mudel võtab samuti arvesse, et välisturule laienemine on kasvav protsess ja sõltuvuses kogemuslikust õppimisest. Kuid I-mudeli juures on veel palju muid väliseid aspekte arvesse võetud nagu poliitika, teised ettevõtted, konkurents, riigiasutused, ettevõtte juhtkond jne Lihtne mudel: Selles mudelis sisemised või välised keskkonnamuutused toovad kaasa sisestusrežiimi vastuvõtmist valitud riigis. Nagu mõnedes selgitustes arutatud see väljendab ettevõtte rahvusvahelist laienemist innovatsiooni. Sellest tulenevalt
6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel Konkurentide arv, suhteline suurus ja mitmekesisus Nõudluse muutumine Väljumisbarjäärid Ettevõtte rahulolu oma positsiooniga Püsikulude suurus Kliendi kulud hankija vahetamiseks Oluliste ettevõtete sisenemine 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Kõik kommentaarid