50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
1hellu
Õppematerjali autor
tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga. Nümf – Loodusjumalannad, veeavad aega ringtantude ja lauludega. Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. KAKSTEIST PEAJUMALAT Zeus - Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja. Armus pidevalt. Sümboliks kotkas ja tamm. Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka
raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001. Kerenyi, C
Päästis Thesuse unustuste istmelt ja tõi Kerberose maapinnale Pilet 16 - Trooja sõda, proloog, Parise otsus Riiujumalanna Eris viskas kolme jumalanna, Athena, Hera ja Aprodithe vahele õuna, kus oli kiri ,,kõige kaunimale". Kõik tahtsid seda endale saada, nii mindi Trooja printsi Parise juurde, kes parajasti lambakarjas oli. Hera lubas temast teha Euroopa ja Aasia kuninga, Athena lubas tal saada Trooja sõjaväe juhiks, nii et sõjakäigul Kreeka varemeteks muutub, Aprodithe aga lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis viimase ja see oligi sõja põhjus. Pilet 17 - Trooja sõda Maailma ilusaim naine oli Helena. Temast sai Menelaose, Agamemnoni venna naine, aga kõigis kosilastest said liitlased. Aprodithe juhtis Parise Spartasse, Menelaose juurde. Külalise ja võõrustaja vahekord oli au sees, mõlemad pidid teineteist abistama ja ei tohtinud halba teha. Menelaos usaldas
pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. …
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide 3 KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR) 1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid