Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale „Kauka jumala“ (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Teatriretsensioon "Kauka jumal" (Kuressaare Linnateater)

(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas

Kirjandus

1

docx

Kauka Jumal

Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari)

Kirjandus

3

doc

August Kitzbergi essee ,,Libahunt,, ja ,,Kauka jumal,,

Kuna naine oli juba kaua näljas olnud varises ta koheselt kokku. Ta jõudis vaid lapse Leena sülle anda, paludes, et vana sõbranna tema pojale ema oleks. Miili suri. Kõik süüdistasid selles tema isa, Mogri Märti, et ta nii kalk ja oma põhimõtetes kinni oli olnud. Vahepeal oli vana Märt endale uue hoone lasknud õuepeale ehitada, mis nüüd valmis oli. Kui pere seal sees oli toimus neil taaskord lahkheli ning selle käigus lõi pikne majja. See olevat vana jumala kättemaks Märdile, tema tegude eest. Kogu tema raha põles sinna majja, noor Märt küll läks seda isa käsul päästma, kuid rahakapi peal olnud piiritusepudel plahvatas ja mees hukkus. Nüüd oli Mogri Märt oma mõlemad lapsed kaotanud. Lisaks sellele oli läinud tema jumal ­ raha. Vanamees läks hulluks. Ka tema abikaasa suri suurde kurbusesse. Lõpuks oli vana Mogri Märt üksi, ilma kõigest. Nii juhtub kui olla südametu ja nii kinni enda arusaamistes

Kirjandus

10

doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

Eestikeelseid näidendeid tehti samuti Peterburi ja Riia aktiivsetes kogukondades. Edasi kandus teater ka alevitesse ja küladesse. Varsti loetleti Eesti aladel juba sadakond kohta, kus harvemini või tihedamini lavastati näidendeid. Tugevamad keskused olid Tartu, Viljandi- ja Virumaa. 8. Wiera teater. 33 aastat kestnud ,,Vanemuise" amatöörteatri ajast juhtis 25 aasta vältel seda August Wiera (1853-1919), kelle juhatusel toodi lavale kokku üle 1600 etenduse. Wiera laulis 1869. aastast ,,Vanemuise" seltsi kooris ning valiti 1878. aastal laulu-, koori, orkestri ja näitemängu juhiks. Wiera on esimene eesti kutseline teatritegelaseks. Kuid esialgu piirdus Wiera juhtimistöö peamiselt muusikaga. Alles 1886 aastast võttis Wiera teatriohjad tugevamalt enda kätte. Kuid nüüdki jäid tema hooleks eeskätt asja organisatsiooniline külg ja lavastuste muusikapool. Tihenenud ja tegelasrohkemad lavastused viisid 1884. a

Eesti teatri ajalugu

4

docx

Kontserdiretsensioon „Savoy ball“

tänapäeva maailmaga rõhutas Sander mitte etenduse kaasajastamisega, vaid ,,vanutamisega", on tema lavastatud ,,Savoy ball" oma olemuselt pigem mittemidagiütlev suhtekomöödia kui tõsiseltvõetav suurteos. Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett ,,Savoy ball" 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid kahjuks pean ma tõdema, et vähemalt minu silmis ei suutnud ta oma lubadust suurejoonelisest Holliwoody glamuurist lavale tuua. Pigem meenutas antud uusversioon mulle algaja lavastaja ebaõnnestunud süzeega esilavastust. Loomulikult ei saa ma väita, et Sander poleks lavastajana kohe mitte millegagi täppi pannud - vastupidi. Sanderi poolt valitud osatäitjad elasid oma rolli küllaltki hästi sisse ning pärast esimese vaatuse lõppu olin juba unustanud, et esietendusel ei teegi kaasa alati särav ja väljapeetud Merle Palmiste ning helehäälne publiku lemmik Hanna-Liina Võsa

Muusika

35

doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

härrased, eks ole? Kes oleks võinud arvata ... Ja sellist saali pole Riial ka praegu välja pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 piduliku aktusega. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu "Tuulte pöörises"

Eesti teatri ajalugu

42

docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

(endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949. aastal liideti Uue Teatriga omakorda „Estonia” draamatrupp, mis tähendas suurte annete ülitihedat kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn. kodanlike natsionalistide vastu, mis tipnesid 1949. ja 1950. aastal kui ideoloogiline ja majanduslik surve jõudis haripunkti. Siseolukorra teravnedes toimus 21

Eesti kultuuriajalugu

14

doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ­ ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine

Üldine teatriajalugu

Kommentaarid (1)