Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike käitumisraamat (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas armastust välja näidata?
  • Kuidas armastust välja näidata?
  • Kellele ei meeldiks kui kaasa nii talitaks?
  • Kuidas alustada oma lapse distsiplineerimist?

Lõik failist

Tallinna Pedagoogiline Seminar



Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale
Piia Kreitsman




2011 Tallinn

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Armastus 4
Kuidas armastust välja näidata? 4
Distsipliin 5
Tähelepanu 6
Suhtlemine 6
Rääkimisele julgustamine 6
Juttude ettelugemine 6
Rutiin , järjepidevus ja järjekindlus 6
Eeskuju 7
Lugupidamine 7
Kasutatud kirjandus 8

Vasakule Paremale
Väike käitumisraamat #1 Väike käitumisraamat #2 Väike käitumisraamat #3 Väike käitumisraamat #4 Väike käitumisraamat #5 Väike käitumisraamat #6 Väike käitumisraamat #7 Väike käitumisraamat #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vengine Õppematerjali autor
Laste käitumisraamat.Lühiülevaade käitumisest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Lapse areng

Mõelge oma peaga ja püüdke olla õiglane. Olge ise eeskujuks ning tähtis on iseendaks jäämine. Laske lapsel teha üha enam valikuid ise, kuid hoolitsege, et need oleks lihtsad ja mitte liiga laiahaardelised. Andke talle mõningaid õigusi, olgu siis tegu kooliväliste üritustega või pere väljasõiduga. Tehke talle oma ootused ja lootused arusaadavaks. Karistada ja kritiseerida tuleb käitumist, mitte last, ta on veel piisavalt väike nii et ei tasu oodata perfektsust. Las laps näeb, et alati pole ka teie täiuslik, et ka teie teete vigu ja 14 mitte üksnes käitumisvigu, vaid eksite ka oma hinnangutes. Pikkamööda võiks lapsele anda kergemaid töid (nt laua katmine, ajalehe toomine vms). Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse

Lapse areng
thumbnail
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli vanemad olid teda lapsena üsna karmilt kõhelnud. Taskuraha alles päris ei saanud ta kunagi. Juba seitsmeaastasena pidi ta pidevalt väike. korterit koristama, nõusid pesema ja isegi söögi eest muretse- Noorte ma. Kui ta pärastlõunal koolist koju jõudis, magas ema juba sotsiaalabik purjuspäi voodis ja seda, kus viibis isa, ta tihtipeale üldse ei eskusest ei

Avalikud suhted
thumbnail
26
docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa

Pedagoogika
thumbnail
4
doc

Nimetu

1. SISUKORD 1.sisukord.................................................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 3.Kas oled nõus autori seisukohtadega?......................................................................................2 4.Millega nõustud, millega mitte ja põhjenda oma arvamust?....................................................2 5.Mida said teada uut? Mis oli varasemast tuttav?..................................................................... 3 6.Mida saad kasutada igapäevaelus või töökohal?......................................................................3 7.Minu arvamus raamatust!.........................................................................................................3

Kategoriseerimata
thumbnail
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7

Perepsühholoogia
thumbnail
6
rtf

Gordon - Tark lapsevanem

Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla ­ nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par

Pedagoogika
thumbnail
17
odt

Uurimistöö

tegeleta ning keda liigselt karistatakse, tajuvad jalusolekut ja hüljatust. Viimaks süvenebki lapses tunne: ma pean elus üksi hakkama saama, ma ei saa kellelegi loota. Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult kasvatuseks peetakse. Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme

Psühholoogia
thumbnail
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun