Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused........
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus
tegutsemistahteline ärkamisaja vaimukandja. Algul töötas ta 1877-79 Maarja- Magdaleena kihelkonnakoolis, seejärel 14 aastat Laiuse kihelkonnakoolis, tuues oma algatusel sisse uusi õppeaineid ja organiseerides seltsielu. Venestusaja reformide tõttu pidi Johan Kotli loobuma koolmeistri ametist ja asus 1893. aastast Väike-Maarjasse köstriks. J. Kotlist sai üks kesksemaid avaliku elu tegelasi kohapeal. Tema eestvõttel loodi 1896. aastal Väike-Maarja Põllumeeste Selts, asutati Tuletõrje Selts, sageli tegi ta kaastööd ajalehtedele. Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk.
.................................28 LISA 7. INTERVJUUD ..................................................................................29 LISA 8. KULTUURIMÄLESTISED VARA KIRIKUS........................................31 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on Vara Brigitta kirikust Tartumaal Vara vallas. Suvel mööda sõitmisest on vähe kasu, et teada tegelikku kiriku ajalugu, salapärased valged seinad ja iidsed ning kõrgustesse ulatuvad puud ei jutusta Sulle tegelikkusest. Piisab vaid sisse astumisest, et tekiks huvi, miks ja milleks see kirik siia ehitatud on ning kes sellega seotud on. Sellise teema valisime, sest ka meil ei ole meie kodukandi kirikust rohkemat teada kui näinud oleme. Teadagi, et kirik seostus Eestis igapäevase elukorraldusega, sealhulgas haridusega ja usuga. Ka praegu on kirik mõningatele inimestele vägagi pühalik
See eeldab kooli olemasolu, kvaliteetset õpetust ja taskukohast õppemaksu. Kool peab toime tulema kõigi oma rollidega: nii tulevaste professionaalide kui harrastajate koolitamisega ja kohaliku kultuurielu edendamisega. 10. Kasutatud kirjandus 1. Aller, Sven. "Eesti muusika ajalugu" - http://www.ttc.ee/eesti_muusika/frame.html 2. Põldmäe, Mare. ''Üldlaulupeod'' - http://www.emic.kul.ee/emik/yldlaulupeod.htm 3. Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ajalugu - http://eller.tmk.ee/index.php?id=21 4. Multimeedialeksikon "Eesti Muusika" - http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm 5. Lühiülevaade Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajaloost - http://www.ema.edu.ee/index.php?main=261 6. Haasma, Urvi. "Muusikakooli osa eesti hariduses ja kultuuris" - http://www.eestimuusikakoolideliit
Liivi-, Eesti- ja Kuramaa rahvakoolid ning õpetajate seminarid allutati Rahvahariduse Ministeeriumile. Koolide juhtimine ja kontrollimine läks rahvakoolide inspektoritele ja (kubermangu) direktorite kätte. Rahvakoolid jaotati õppeaja ja õpetajate arvu järgi ühe- ja kaheklassilisteks. Neis käidi vastavalt kolm ja viis talve. Esimene koolitüüp hakkas ametlikus keelepruugis kandma vallakooli, teine ministeeriumikooli nimetust. Määruse alusel lubati emakeeles õpetada valla ja ministeeriumikoolides ainult kahel esimesel õppeaastal, kuid hiljemgi jäid emakeelseteks eesti keele, usuõpetus- ja kirikulaulutunnid. Venekeelsele õpetusele tuli kihelkonnakoolides üle minna kolmandal õppeaastal. Kasutusele tulid haridusministeeriumi poolt lubatud programmid, õpperaamatud ja õppevahendid. Ainult usuõpetus jäi kirikuõpetajate ja kirikuvalitsuse järelevalve alla. Kooliõpetajate ametisse seadmine ja vallandamine allutati rahvakoolide inspektorile. Vallakoolid
Kõik kommentaarid